lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
15. mai 2014
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-60265
Hagi ese
KV hagi H V vastu võla väljamõistmiseks.
Menetlusosalised
Hageja: KV ( Kostja: H V ( ,
Asja läbivaatamise kuupäev
06. mai 2014
Resolutsioon
lk 2
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ on kostja H V hageja KV’alt, võtnud aastate jooksul laenu, millest on tagasi maksmata 8000 EEK e. 511,29 eurot. Hageja väitel lubas ta laenu osaliselt kustutada, kui kostja täidab oma kokkulepet ja maksab maa müügist talle tagasi 1200 eurot. Kuna kostja kokkulepet ei täitnud, siis soovis hageja selle summa sissenõudmist enda kasuks. Kuna laenu andmise ja tagasimaksmise kohta tõendid puudusid, siis loobus hageja kohtuistungil sellest nõudest. KV on kostja eest maksnud ära õigusabi tasu Conexus osaühingule /t.l. 3/ ja palub selle välja mõista kostjalt. Hageja palub kostjalt välja mõista ka makstud riigilõivu ja viivised.
Kostja sisuliselt hagile ei vastanud, kuid tunnistas kohtuistungil oma võlga hagejale summas 1200 eurot, mille maksmist hageja kostja kohustuse täitmisena on ka tõendanud.
Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: VÕS § 78 lg. 4 järgi kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1041 järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Antud juhul on hageja maksnud õigusabi kulude ettemaksu 1200 eurot kostja H V eest /t.l. 3/ ja kostja on selle õigeks võtnud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja hagis viivise nõuet ei esitanud, kuid soovib juhuks, kui kostja oma võlga ei tasu, välja nõuda ka viivise protsendina põhinõudest, mis kohtu hinnangul on alates hagi esitamisest põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 200 eurot, mille kohus nõuab välja kostjalt hageja kasuks.
lk 3
TsMS § 177 lg. 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg. 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Seega ei ole lahendi osa, millega kohus menetluskulu välja mõistab edasikaevatav.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.