Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-40136
Tsiviilasi
OÜ Agro Foods Line hagi V.I. i vastu 3089,42 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3089,42 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.I. i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): V.I. (isikukood: XXXX; elukoht: Sillamäe XXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Vastustaja (hageja): OÜ Agro Foods (registrikood: 12054018; asukoht: Jõhvi Rakvere 5A), esindaja Tatjana Kalin
1.Jätta Viru Maakohtu 9. oktoobri 2013 otsuse
esindajad
RESOLUTSIOON
resolutsioon
muutmata,
kuid
muuta
rahuldamise õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
hagi
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud V.I. i kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Agro Foods Line esitas 05.10.2012. a hagi V.I. i vastu võlgnevuse 3089,42 euro väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetu rikastumise teel saadud 3 089,42 eurot.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Agro Foods Line juhatuse liige Igor Nikitenko ja V.I. 2012. a märtsis suulise laenulepingu. V.I. laenas raha, et täita oma krediidikohustusi panga ees (laenuleping nr XXXX). Hageja kandis 3 089,42 eurot V.I. i arveldusarvele nr XXXX AS-is Swedpank perioodil 02.03.2012 - 13.04.2012. a. Kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud. OÜ Agro Foods Line ütles 23.07.2012. a laenulepingu üles ja palus tagastada 3 089,42 eurot hiljemalt 28.09.2012. a. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja vaidles vastu kostja vastuväidetele ja leidis, et üürilepingu sõlmimine ei ole tõendatud.
2.V.I. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt sõlmiti Igor Nikitenko, V.I. i ja O.I. vahel kokkulepe (s.o sisuliselt üürileping) Toila vallas Toila alevikus XXXX asuva korteriomandi kasutamiseks tingimustel, et Igor Nikitenko kannab kõik korteriga seotud kulud (sh kommunaalteenused, panga laenumaksed, kindlustus, jne). Üürilepingust tulenevaid kohustusi on Igor Nikitenko hageja kaudu täitnud nii kostjale kui ka kostja abikaasale. Kostja seisukoha kohaselt puuduvad igasugused tõendid väidetava laenulepingu sõlmimise kohta. Kõik kostjale kantud maksed on tehtud hageja seadusliku esindaja Igor Nikitenko korraldusel Igor Nikitenko üürisuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja tunnistas 3 089,42 euro saamist ja selgitas, et maksete selgitustes on viidatud kostja ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud laenulepingutele nr XXXX ja nr XXXX. Kostja leidis, et hageja alternatiivne nõue (alusetu rikastumine) on samuti alusetu. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, kuna Igor Nikitenko kasutas kostja ja kostja abikaasa ühisomandis olevat korterit ja kohustus kandma kõik sellega seonduvad kulud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2013. a otsusega hagi ja mõistis V.I. ilt OÜ Agro Foods Line kasuks välja 3089,42 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. OÜ Agro Foods Line ja V.I. i vahel puudub vaidlus selles, et OÜ Agro Foods Line on kandnud oma pangakontolt V.I. i pangakontole 3 089,42 eurot. Käesolevas asjas ei ole Igor Nikitenko, V.I. ja tunnistaja O.I. väitnud, et ühisomanikud O.I. ja V.I. andsid oma Toilas asuva korteri üle OÜ-le Agro Foods Line, et viimane saaks kasutada korterit oma majandustegevuseks. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et O.I. ja V.I. kohustusid tagama, et OÜ Agro Foods Line saaks Toila korterit kasutada kogu äriruumide üürilepingu vältel. Kohus asus seisukohale, et V.I. i ja O.I. ning OÜ Agro Foods Line vahel ei olnud sõlmitud äriruumide üürilepingut ning seega puudus OÜ-l Agro Foods Line kohustus maksta V.I. ile ja O.I. tasu (üüri). Igor Nikitenkole elamiseks antud V.I. i ja O.I. ühisomanduses olev Toila korter on eluruum, mis on osa üürileandja enda kasutatavast eluruumist. VÕS § 272 lg 4 p-i 3 kohaselt ei saanud Igor Nikitenko ning O.I. ja V.I. i vahel tekkida üürisuhet. V.I. ei ole esitanud tõendit selle kohta, et V.I. ja O.I. oleksid nende ühisomanduses oleva Toila korteri (või selle osa) Igor Nikitenkole üürimisel järginud kinnisasja üürimise kohta käivaid seaduse sätteid (nii sisulisi sätteid kui ka vormilisi sätteid). AÕS § 70 lg 1 sätestab, et ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 73 lg 1 sätestab, et kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. AÕS § 120 lg 1 kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et V.I. ja O.I. ühisomanikena oleksid pidanud nendele kuuluva kinnisasja (Toila korter) või selle osa kasutamise üleandmiseks sõlmima asjaõiguslepingu notariaalses vormis. Kohtul puuduvad andmed sellise lepingu sõlmimise kohta. Kohus pidas usaldusväärseks Igor Nikitenko poolt vande all antud seisukohta selles, et ta elas eraisikuna V.I. i ja O.I. Toila korteris üksnes seetõttu, et O.I. seda isiklikult soovis, kuna O.I. oli välisriigi kodaniku küllakutsel kohustunud kandma Igor Nikitenko eluasemekulud Igor Nikitenko Eestis viibimise ajal. Kohtu seisukohta toetab ka O.I. kirjalik välisriigi kodaniku küllakutse (tl 74). Kohtu arvates on kostja väited selles, et OÜ Agro Foods Line ja V.I. i vahel ei saanud olla laenulepingut, sest OÜ Agro Foods Line ei nõua V.I. ilt intresse ja viiviseid, mitteasjakohased. Kohus leidis, et V.I. i ja OÜ Agro Foods Line kontoväljavõtetega on tõendatud laenulepingu olemasolu. Asjaolu, et OÜ Agro Foods Line kandis raha laenulepingu alusel üle ka O. I., ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-11 seisukohale, et TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Maakohus asus seisukohale, et OÜ Agro Foods Line ja V.I. i vahel sõlmiti suuline laenuleping ning selle laenulepingu sõlmimiseks võis teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Käesoleval juhul sõlmisid OÜ Agro Foods Line ja V.I. laenulepingu kaudsete vastastikuste tahteavalduste teel
- tegude tegemisega. OÜ Agro Foods Line kandis V.I. i pangakontole üle laenusummad ja V.I. võttis OÜ-lt Agro Foods Line saadud laenusummad kasutusse, s.o tasus oma korterilaenu võlga AS-ile Swedbank, aga samuti kasutas laenu muude pere vajaduste rahuldamiseks. OÜ Agro Foods Line ja V.I. i tahe laenulepingu sõlmimiseks oli äratuntavalt väljendatud. OÜ Agro Foods Line tahe väljendus ülekannetes, mille selgitustesse oli märgitud laen. V.I. i tahe väljendus laenatud raha kasutusse võtmises. Kohus asus seisukohale, et juhul, kui V.I. i tahe ei oleks olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele, siis oleks ta pidanud viivitamata kõik rahasummad oma pangakontolt OÜ Agro Foods Line pangakontole tagasi kandma. Kohtul puuduvad andmed sellise tegevuse kohta. OÜ Agro Foods Line ütles tähtajatu laenulepingu üles. V.I. ei ole laenu tagasi maksnud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V.I. esitas 07.11.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus vääralt kohaldanud ja tõlgendanud VÕS § 272 lg 4 p-i 3. Apellant on seisukohal, et VÕS § 272 lg 4 p-i 3 saab kohaldada siis, kui on eelnevalt tuvastatud, et tegu on üürilepinguga, mille esemeks on eluruum. Maakohus on jätnud tuvastamata, kas Igor Nikitenko ja apellandi vahel oli sõlmitud eluruumi üürileping või mitte; 2) on kohus vääralt kohaldanud ja tõlgendanud VÕS § 272 lg 2 ning AÕS § 70 lg 1, § 70 lg 6, 73 lg 1 ja AÕS § 120 lg 1. Maakohus on õigesti viidanud VÕS § 272 lg-le 2, kuid põhjendamatult viidanud asjaõigusseaduse sätetele. Ükski võlaõigusseaduse säte ei kehtesta kinnisasja üürilepingule notariaalset vormi ning veel vähem saab nõuda kinnisasja üürilepingu puhul asjaõiguslepingu sõlmimist. Apellant on seisukohal, et maakohus on ajanud segi kohustustehingu ja käsutustehingu mõisted ja eesmärgid; 3) ei ole vaidlust selles, et Igor Nikitenko elas kostja ja O.I. ühisvara hulka kuuluvas korteris ning Igor Nikitenko kasutas korterit. Üürisuhte olemasolu ja Igor Nikitenko kohustust tasuda korteriomandiga seotud kulusid (sh pangalaenu maksed) kinnitavad ja tõendavad tsiviilasjas maakohtule esitatud tõendid. Nii kostja kui ka tunnistaja O.I. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et kostja ja Igor Nikitenko vahel oli üürisuhe. Ka Igor Nikitenko on kinnitanud korteriomandi kasutamise kokkuleppe olemasolu (vt 19.03.2013. a istungi protokolli lk 3); 4) on ebaõige maakohtu seisukoht, et poolte vahel sõlmiti suuline tähtajaline laenuleping. Apellant ei ole ühegi teoga ega tegevusega väljendanud tahet sõlmida laenuleping. Kostja on andnud kohtus vande all seletusi ning väitnud, et hageja poolt kostja pangakontole ülekantud summad ei olnud laen, vaid Igor Nikitenko ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe (mis sisuliselt vastab üürilepingu sätetele), mille kohaselt Igor Nikitenko kasutas korteriomandit seal elamiseks koos kostja abikaasaga ning Igor Nikitenko võttis endale kohustuse kanda kõik kulud seoses korteriomandi laenumaksetega. Maakohus on kostja vande all antud seletused jätnud tähelepanuta ega ole põhjendanud, miks kostja seletused on mitteusutavad ja põhjendamatud. Kostja on 14.05.2013. a esitanud maakohtule ka kirjaliku tõendi – väljatrükk suhtlemisvõrgustikus Igor Nikitenko poolt kostja abikaasale O.I. edastatud sõnumist, millel on Igor Nikitenko omakäeline juurdekirjutus. Nimetatud tõendist ilmneb ja selgub, et Igor
Nikitenko võttis üheselt mõistetavalt ja selgesõnaliselt endale kohustuse tasuda kostjale korteriomandiga seotud laenumaksed. Kõnesolev tõend kinnitab kostja väiteid selle kohta, et mingit laenulepingut ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud, vaid oli kokkulepe selle kohta, et Igor Nikitenko tasub korteriomandiga seotud laenumaksed. Viru Maakohus on jätnud kostja poolt esitatud väljatrüki täiesti tähelepanuta ega ole andnud sellele mingit hinnangut; 5) on maakohus andnud ebaõige hinnangu O.I. kirjalikule küllakutsele. Küllakutse vormistamine ja esitamine ei anna alust väita ega järeldada, et küllakutsutud isik ei võiks või ei peaks tasuma ise omad kulud seoses elamisega või ei võiks sõlmida üürilepinguid või muid kokkuleppeid. Lähtudes eeltoodust on apellant seisukohal, et Viru Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid andes tõenditele väära hinnangu; 6) kinnitab ja tõendab intressinõude puudumine kostja väiteid selle kohta, et hageja ja kostja vahel puudus laenusuhe. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja on juriidiline isik, st ta tegutseb majandustegevuses, mistõttu tema poolt antud laenult tuleks VÕS § 397 lg 1 kohaselt tasuda intressi. Hageja on väitnud, et intressinõue puudub; 7) ei tõenda laenulepingu sõlmimist hageja poolt tehtud ülekanded. Nimetatud ülekannetes on viidatud kostja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingutele ning Igor Nikitenko ja kostja vahel oli kokkulepe, et korteriomandi kasutamise eest kohustub Igor Nikitenko tasuma kõik korteriomandiga seotud kulud.
5.OÜ Agro Foods Line vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti tuvastanud, et äriruumi üürilepingu suhted puuduvad OÜ Agro Foods Line ja V.I. i vahel, aga ka Igor Nikitenko kui eraisiku ja O.I. ning V.I. i vahel ei saanud tekkida üürisuhet, mis vastab eluruumi üürilepingu tunnustele; 2) viitas maakohus asjaõigusseaduse sätetele seoses võlaõigusseaduse erisätete kohaldamisega kinnisasja, elu- ja äriruumide üürimise osas; 3) hindas maakohus õigesti poolte esitatud tõendeid ja tegi põhjendatud järeldused; 4) ei ole vastustaja nõus apellandi seisukohaga selles, et tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud laenuleping. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kostja ja tunnistaja O.I. on abikaasad, kellel on ühised rahalised kohustused. Kostja ja tunnistaja O.I. ütlused ei vasta tõele ja on vastuolus esitatud dokumentaalsete tõenditega; 5) on apellant viidanud kostja poolt 14.05.2013. a maakohtule esitatud dokumentaalsele tõendile, millele on Igor Nikitenko omakäeliselt kirjutanud, et ta tasub kõik korteriomandiga seotud kohustused panga ees (sh kostja poolt juba kantud kohustused). Esitatud tõend ei oma tähtsust antud tsiviilasja lahendamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
7.Maakohus tuvastas õigesti, et pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja kandis oma pangakontolt kostja kontole kokku 3 089,42 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, mis oli ülekannete õiguslik alus ja kas kostja peab saadud raha hagejale tagastama. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli laenusuhe ja kostja peab saadud laenu tagastama. Kostja selle järeldusega ei nõustu ja leiab ka apellatsioonkaebuses, et hageja tegi oma juhatuse liikme üürikulude katteks kostjale ülekandeid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega üürisuhte ja üürilepingu kehtivuse osas, maakohtu põhjendused selles osas tuleb lahendist välja jätta. Ringkonnakohus märgib, et ka apellandi põhjendused hageja seadusliku esindajaga Igor Nikitenkoga üürisuhte ja sellest tekkinud kohustuste täitmise kohta, ei ole asjakohased. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis kinnitaksid, et hageja täitis kolmanda isiku, so I. Nikitenko eest kohustust tasuda üüri. Asjaoludest tuleneb, et I. Nikitenko kasutas kostjale ja tema abikaasale kuulvat eluruumi koos kostja abikaasaga. Kostja ei ole esile toonud üürilepinguga seotud asjaolusid, sh üüri suurust ja tasumise korda. Hageja vastuväite kohaselt tema eluruumi kasutamisega seotud ei ole. Kostja seaduslik esindaja I. Nikitenko kinnitas, et kasutas lühiajaliselt eluruumi kuna kostja abikaasa seda soovis. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide, et hageja poolt ülekantud summad olid tasutud üüri katteks, ei ole tõendatud ja need ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
8.Õige ei ole apellandi väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti poolte vahel laenusuhte olemasolu. Ringkonnakohtu arvates oli poolte vahel õigussuhe, millele saab kohaldada VÕS § 396 regulatsiooni. VÕS § 396 lg 2 alusel võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Hageja seaduslik esindaja I. Nikitenko on vande all kinnitanud, et kostja palus rahalist abi, ja viimane summa, mille ta üle kandis oli 2 333 eurot kostja tütre õpinguteks välismaal (I kd lk 104). Kostja seletuse kohaselt pakkus hageja juhatuse liige, et toetab tütre õpinguid (I kd lk 108). Kostja seletuse järgi, ei olnud temal vahet, kas I. Nikitenko tegutseb füüsilise isikuna või esindab äriühingut. Vaidlust ei ole selle üle, et ülekanded tegi hageja kui äriühing ning kostja ei tagastanud äriühingule saadud raha. Eeltoodu alusel saab tuvastada, et kostja aktsepteeris oma käitumisega laenulaadset õigussuhet hageja ja enda vahel.
9.Ringkonnakohus leiab, et hagejal on hagi esitamise õigus VÕS § 396 alusel ja õigus nõuda kostjalt laenulepingu täitmist.
22.06.2012 küsis hageja raha tagasi, selle kirja sai kostja kätte 25.06.2012 Hageja ütles laenulepingu üles alates 25.09.2012 ja palus kostjal võla tagastada hiljemalt 28.09.2012. Ringkonnakohus leiab, et võlg muutus 29.09.2012 sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt 3089,42 euro tagastamist. Ringkonnakohtu arvates tuleb kostjal hagejalt saadud raha tagastada VÕS § 396 lg 2 alusel, kuna kostja ja I. Nikitenko vahel sõlmitud laenulepingu täitis hageja. Juhul kui asuda seisukohale, et poolte vahel ei olnud laenusuhet, siis alternatiivselt on hagejal nõudeõigus VÕS 1028 lg 1 alusel, kuna nimetatud summa kostjale ülekandmiseks puudus õiguslik alus ning kostja ei ole tõendanud, et tal oli alus hagejalt raha saada ja ta ei pidanud seda tagasi maksma. Apellandi väide, et hageja kandis raha üle üürilepingu katteks, ei ole õige. Muid aluseid, mis annaksid aluse kostjal saadud raha tagastamisest keelduda asjas esitatud ei ole.
Apellant on viidanud I. Nikitenko poolt kostja abikaasale saadetud kirjale, kus I. Nikitenko muuhulgas kinnitab, et „edaspidi teen mina kõik maksed O. kaardile“ (I kd lk 121). Ringkonnakohus märgib, et tegemist on menetlusväliste isikute vahel toimunud suhtlusega. Nimetatud kirjaga ei võta hageja ega kostja kohustusi ja sellest kirjast ei tulene ka käesoleva menetluse pooltele õigusi.
10.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on kostja abikaasa poolt tehtud küllakutsele andnud käesoleva vaidluse raames ebaõige tähenduse. Asjaolust, et kostja abikaasa tegi I. Nikitenkole, kes hiljem sai hageja juhatuse liikmeks, küllakutse, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.
11.Õige ei ole apellandi väide, et kuna laenusuhtes ei ole intressi kokku lepitud, siis ei ole tegemist laenulepinguga. Ringkonnakohus märgib, et laenusuhte kehtivuse eelduseks ei ole intressi kokkulepe. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
12.Õige on apellandi väide, et hageja poolt kostjale tehtud ülekannetes on viide kostja ja Swedbanki vahel sõlmitud lepingule. Ringkonnakohus leiab, et hageja kandis oma juhatuse liikme korraldusel raha kostjale üle, et kostja saaks täita oma kohustuse panga ees. Ülekandel olev viide ei välista seda, et raha anti laenuna.
13.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.