Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Baltic Capital Partners OÜ hagi osaühingu FINANCE MGMT ja Aivar Riimetsa vastu võlakirjade ja raha tagastamiseks ning osaühingu FINANCE MGMT vastuhagi Baltic Capital Partners OÜ vastu 1 022 586 euro 38 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-54790
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Baltic Capital Partners OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Baltic Capital Partners OÜ (registrikood 11520808), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja osaühing FINANCE MGMT (registrikood 10891276), esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets
Asja läbivaatamise kuupäev
14. aprill 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-54790 resolutsiooni p 2 osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta määruse resolutsiooni p 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Hagi tagamiseks keelata Creditstar Group AS-il (registrikood 11728905) võlakirjade ISIN-koodiga EE3300110303 lunastamishinna ja intressi maksmine Baltic Capital Partners OÜ-le. Juhul kui Creditstar Group AS asub võlakirjade lunastamishinda ja intressi välja maksma Baltic Capital Partners OÜ-le, kohustada Creditstar Group AS-i kandma lunastamishind 659 000 eurot ja intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank), arvelduskontole nr 221023778606 (AS Swedbank), arvelduskontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või arvelduskontole nr 17001577198 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal), viitenumber 310057329."
3.Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 212-54790 muutmata.
4.Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada Finance MGMT OÜ taotlus hagi tagamiseks. 4.2 Hagi tagamiseks keelata Creditstar Group AS-il (registrikood 11728905) võlakirjade ISINkoodiga EE3300110303 lunastamishinna ja intressi maksmine Baltic Capital Partners OÜ-le. Juhul kui Creditstar Group AS asub võlakirjade lunastamishinda ja intressi välja maksma Baltic Capital Partners OÜ-le, kohustada Creditstar Group AS-i kandma lunastamishind 659 000 eurot ja intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank), arvelduskontole nr 221023778606 (AS Swedbank), arvelduskontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või arvelduskontole nr 17001577198 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal), viitenumber 310057329. 4.3 Kanda punktis 2 nimetatud keeld Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse. 4.4 Hagi tagamiseks arestida Baltic Capital Partners OÜ-le (registrikood 11520808) kuuluvad Creditstar Group AS-i (registrikood 11728905) 504 000 aktsiat ISIN- koodiga EE3100108259 ja keelata Baltic Capital Partners OÜ-l nende suhtes võõrandamise ja koormamise tehingute tegemine ning väärtpaberikorralduste edastamine Eesti Väärtpaberite keskregistrile. 4.5 Blokeerida Eesti Väärtpaberikeskuses Baltic Capital Partners OÜ väärtpaberikontol nr 99101447133 registreeritud Creditstar Group AS-i (registrikood 11728905) 504 000 aktsiat ISIN-koodiga EE3100108259. 4.6 Arestida Baltic Capital Partners OÜ-le (registrikood 11520808) kuuluv BCP Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11200357) 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa ja keelata Baltic Capital Partners OÜ-l selle suhtes võõrandamise ja koormamise tehingute tegemine. 4.7 Kanda Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri andmebaasi BCP Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11200357) 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa võõrandamise ja koormamise tehingute tegemise keelu kohta märge. 4.8 Saata hagi tagamise määrus täitmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistrile (Tartu mnt 2, Tallinn, e-post [email protected]) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (Lõkke 4, Tallinn, e-post [email protected]). 4.9 Toimetada hagi tagamise määrus kätte Baltic Capital Partners OÜ-le pärast määruse täitmist. 4.10 Kohtumäärus kuulub viivitamata täitmisele. 4.11 Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (TsMS § 390 lg 1).
1.Baltic Capital Partners OÜ (hageja) esitas 20. detsembril 2012 Harju Maakohtule hagi osaühingu FINANCE MGMT (kostja I) ja Aivar Riimetsa (kostja II) vastu võlakirjade ja raha tagastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse. Maakohus rahuldas 28. detsembri 2012. a määrusega hagi tagamise taotluse, arestides hageja kasuks kostja I arvelduskonto 100 000 euro ulatuses ja väärtpaberikonto. Maakohus keelas kostjatel kasutada ja käsutada Creditstar Group AS-i (kolmas isik) võlakirju nominaalväärtusega 659 000 eurot. Määruse kohaselt hagi tagamine tühistatakse, kui kostjad maksavad Rahandusministeeriumi pangakontole 759 000 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. märtsi 2013. a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus keelas kostjal II kolmanda isiku võlakirju kasutada ja käsutada, jättes muus osas maakohtu määruse jõusse.
2.Kostja I esitas 28. juunil 2013 vastuhagi 1 022 586 euro 38 sendi ja pärast hagi esitamist sissenõutava viivise saamiseks. Lisaks esitas kostja I vastuhagi tagamise avalduse. Maakohus jättis 4. juuli 2013. a määrusega vastuhagi tagamise avalduse rahuldamata.
3.Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2013. a otsusega kostja I vastu esitatud hagi 100 000 euro saamiseks ja võlakirjade tagastamiseks ning kohustas kostjat I tagastama hagejale kolmanda isiku võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja 21,9667% suuruse osaluse võlakirjade kogumahust. Kostja II vastu esitatud hagi jäi rahuldamata. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistes hagejalt kostja I kasuks välja 524 867 eurot 17 senti. Maakohus tasaarvestas hagi ja vastuhagi rahuldatud nõuded ning mõistis selle tulemusena hagejalt kostja I kasuks välja 424 867 eurot 17 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
4.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus võttis menetlusse. Lisaks esitas kostja I ringkonnakohtule vastuhagi tagamise taotluse, paludes keelata kolmandal isikul kostjale I kuuluvate võlakirjade (ISIN-koodiga EE3300110303) lunastamishinna ja intressi maksmise hagejale ning kohustada kolmandat isikut tasuma nende võlakirjade lunastuspäeval, s.o 10. detsembril 2013 võlakirjade lunastamishind 659 000 eurot ja intress 98 850 eurot kohtu määratud pangakontole, kanda keeld Eesti väärtpaberite keskregistrisse (väärtpaberiregister), arestida hagejale kuuluvad kolmanda isiku 504 000 aktsiat ISINkoodiga EE3100108259, keelata hagejal teha nende aktsiatega võõrandamise ja koormamise tehinguid ning edastada väärtpaberikorraldusi väärtpaberiregistrile, blokeerida väärtpaberiregistris hageja väärtpaberikontol registreeritud kolmanda isiku 504 000 aktsiat, arestida hagejale kuuluv BCP Kindlustusmaakler OÜ (äriühing) 2500-eurose nimiväärtusega osa, keelata hagejal teha selle osa võõrandamise ja koormamise tehinguid ja kanda sellekohane märge Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri andmebaasi (äriregister), saata hagi tagamise määrus täitmiseks väärtpaberiregistrile ja äriregistrile ning lükata vastuhagi tagamise määruse kättetoimetamine hagejale edasi kuni määruse täitmiseni. Taotluse kohaselt on kostjal I hageja vastu üle 1 mln euro suurune põhinõue ja lisaks viivisenõue, mille maakohus rahuldas ca pooles ulatuses. Hagejal ei pruugi olla vara kohtuotsuse täitmiseks, sest
tema majandustegevus ei ole aktiivne, 2011. a-l oli tema kahjum 213 000 eurot, hagejal ei ole töötajaid ega materiaalset põhivara ning likviidset raha ja kinnisvara, hageja ainus vara on osalus kolmes tütarühingus, millest ainult üks tegutseb, lisaks on hageja alustanud vara väljaviimist ühingust eesmärgiga vältida kostjale I kohustuse täitmist. Kui ringkonnakohus ei taga vastuhagi, saab hageja väärtpaberid kindlasti tagasi, sest kostja I väärtpaberikonto on arestitud ja tema tahteavaldust asendab kohtuotsus, kuid kostja I peab taotlema kohtuotsuse täitmist üldises korras. Kuna hageja võib oma pangakontot käsutada, võib ta võlakirjade müügist saadud raha kontolt mujale kanda ja kostjal I ei ole võimalik saavutada kohtuotsuse täitmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. detsembri 2013. a määrusega vastuhagi tagamise taotluse ning keelas kolmandal isikul võlakirjade ISIN-koodiga EE3300110303 lunastamishinna ja intressi maksmise hagejale, kohustas kolmandat isikut tasuma võlakirjade lunastuspäeval, s.o 10. detsembril 2013 samade võlakirjade, mille omanikuna on väärtpaberiregistrisse kantud kostja I, lunastamishind 659 000 eurot ja võlakirjadelt kogunenud intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kandes nimetatud keelu väärtpaberiregistrisse, arestis hagejale kuuluvad kolmanda isiku 504 000 aktsiat ISIN-koodiga EE3100108259, keelas hagejal nende aktsiate võõrandamise ja koormamise tehingute tegemise ning väärtpaberikorralduste edastamise väärtpaberiregistrile, blokeeris väärtpaberiregistris hageja väärtpaberikontol registreeritud kolmanda isiku 504 000 aktsiat, arestis hagejale kuuluva äriühingu 2500-eurose nimiväärtusega osa ja keelas hagejal selle võõrandamise ja koormamise tehingute tegemise ning määras kanda selle keelu kohta märke äriregistri andmebaasi, saatis vastuhagi tagamise määruse täitmiseks väärtpaberiregistrile ja äriregistrile, määras vastuhagi tagamise määruse viivitamata täitmisele ning hagejale kätte toimetada pärast määruse täitmist. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei koorma kostja I taotletud abinõud hagejat ebaproportsionaalselt, sest osadel ja aktsiatel lasuva käsutuskeeluga ei sekkuta hageja majandustegevusse ning kuna väärtpaberite omanik on kostja I, ei tohi emitent võlakirja tingimuste järgi väljamakset teha hagejale ja hageja ei saaks väärtpaberite lunastamise hinda enne kohtuotsuse jõustumist. Lisaks on kolmas isik avaldanud valmisolekut deponeerida kõnealused summad vaidluse ajaks eraldi pangakontol. Samas annavad sellised abinõud kostjale I tagatise nõude täitmiseks ja on seetõttu sobivad abinõud. Hagejal ei ole kinnisvara, millele saaks seada kohtuliku hüpoteegi või käsutamise keelumärke. Nõude ulatuses pangakonto arestimine koormaks hagejat tõenäoliselt liigselt ega oleks tagatisena piisav, sest pangakontol ei ole piisavalt raha. Esitatud andmete kohaselt ei ole hagejal kinnisasju, hageja on nn valdusfirma, kellel ei ole aktiivset majandustegevust. 2011. a-l oli hageja äritegevuse kahjum 213 000 eurot. Hageja huve ei riiva ülemäära ega ebaproportsionaalselt see, kui kohus keelab kolmandal isikul lunastada hagejale väärtpaberid ja teha väljamakse ning kohustab kandma väärtpaberite nimiväärtuse ja intressi kohtu pangakontole. Kuni hageja ei ole väärtpaberite omanik, ei ole tal õigust saada
emitendilt väärtpaberite lunastamise eest raha. Samas saaks kostja I nõue deposiidi arvel osaliselt rahuldatud. Kui kostja I vastuhagi jääb rahuldamata, saab hageja väärtpaberite lunastamishinna kätte kohtu deposiidist sama kiiresti kui otse emitendilt. Vastuhagi tagamise määrus tühistatakse, kui Rahandusministeeriumi kontole makstakse 971 455 eurot 99 senti või antakse samas ulatuses pangagarantii.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uue määruse, millega jätta vastuhagi tagamata. Lisaks palub hageja määruskaebuse menetlemise ajaks vastuhagi tagamise määruse täitmise peatada. Määruskaebuse kohaselt ei saa rahalise nõudega hagi tagamisel kolmandaid isikuid koormata. Ringkonnakohus kohustas kolmandat isikut panema toime õigusrikkumist, sest määrus on vastuolus maakohtu määrusega, millega tagati hagi samas tsiviilasjas. Hagi tagamise abinõu koormab põhjendamatult kolmandat isikut, sest ta peaks vastuhagi tagamise tõttu maksma lunastushinna sõltumata sellest, et see on juba Rahandusministeeriumi kontole makstud, vastuhagi esemeks olev rahaline nõue ei ole seotud võlakirjadega. Vastuhagi tagamise abinõud ei ole proportsionaalsed, sest vastuhagi nõue on tagatud ka ilma kohustuste panemiseta kolmandale isikule ja vastuhagi üldse tagamata. Hageja on kolmanda isiku aktsiate omanik ning nende aktsiate nominaalväärtus ja turuväärtus ületavad oluliselt vastuhagi hinda.
7.Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2. Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus kohaldas TsMS § 378 lg 1 p 4 ning keelas määruse resolutsiooni p-s 2 kolmandal isikul maksta hagejale võlakirjade lunastamishinda ja nendelt kogunenud intresse ning kohustas kolmandat isikut tasuma võlakirjade lunastuspäeval (10. detsembril 2013) samade võlakirjade, mille omanikuks on väärtpaberiregistri järgi kostja I, lunastamishind 659 000 eurot ja võlakirjadelt kogunenud intress 98 850 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise abinõu on ette nähtud eelkõige juhuks, mil pooled vaidlevad kolmanda isiku käes oleva vara kuuluvuse üle. Selle abinõu rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid vaidluse lõpuni saab tagada vaidluse objekti olemasolu, andes selle kohtutäiturile hoiule või makstes vastava summa kohtu deposiitkontole (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 11; 20. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 13).
Praeguses tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas kolmanda isiku võlakirjade omanikuks on hageja või kostja I. Lisaks on pooled esitanud teineteise vastu rahalised nõuded. Maakohtu
28.detsembri 2012. a määrusega on hagi tagamise korras kostjal I mh keelatud kasutada ja käsutada kolmanda isiku võlakirju nominaalväärtusega 659 000 eurot. Ringkonnakohtu 2. detsembri 2013. a määrusega keelati vastuhagi tagamiseks kolmandal isikul samade võlakirjade lunastamishinna 659 000 euro ja intresside 98 850 euro väljamaksmine hagejale. Seega on pooled iseenesest lubatavalt saavutanud TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi nõude käsutamiskeelu.
10.Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-ga 2 on kolmandale isikule pandud aktiivne kohustus kanda võlakirjade lunastamispäeval võlakirjade lunastamishind ja intress Rahandusministeeriumi arvelduskontole. See on aga vastuolus TsMS § 378 lg 1 p 4 kohta antud kolleegiumi varasema seisukohaga, mille järgi hagi tagamise menetluses ei ole lubatud kolmandale isikule sellist aktiivset kohustust panna. See tähendab, et kohus ei saa luua menetlusvälise kolmanda isiku vastu täitedokumenti, mille alusel hageja või kohtutäitur saaksid nõuda määratud hagi tagamise abinõu täitmist (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 11; Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1135-12, p 14). Arvestades eeltoodut, tuleb muuta ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 selliselt, et kolmandale isikul keelatakse võlakirjade lunastamishinna ja intresside maksmine hagejale ning pannakse talle juhul, kui ta asub neid summasid hagejale välja maksma, kohustus need kanda Rahandusministeeriumi kontole. Ülejäänud osas ei ole alust ringkonnakohtu määrust muuta.
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu valitud vastuhagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega koorma hagejat põhjendamatult. Kohtud ei ole asjas tuvastanud ning hageja ei ole ka väitnud, et võimalik oleks olnud kasutada mõnda muud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus on teinud kindlaks, et hagejal ei ole kinnisvara, millele saaks seada kohtuliku hüpoteegi, ega piisavalt raha, mistõttu hageja pangakonto arestimine ei oleks vastuhagi tagamiseks piisav. Kohus võib TsMS § 378 lg 1 p-s 4 sätestatud abinõu rakendada siis, kui on alust arvata, et hagi või vastuhagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (TsMS § 377 lg 1 esimene lause). Nendest sätetest ei tulene, et kolmandale isikule pandud kohustus peab olema seotud poolte vaidluse esemega. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et vastuhagi ei saa tagada, kuna vastuhagi esemeks olev kostja I rahaline nõue ei ole seotud võlakirjadega. Ka ei ole vastuhagi tagamine kolleegiumi arvates vastuolus kostja I vastu esitatud hagi tagamisega (vt selle kohta käesoleva määruse p 9).
12.Kuna vastuhagi tagamine TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi oli põhjendatud, siis puudus vajadus peatada vastuhagi tagamise määruse täitmine.
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada, kuna vastuhagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 8).
14.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4
esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada kautsjoni tasunud isikule. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.