Leida Mäesalu ja Viljandi Kliinika OÜ avaldus kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ja kinnistusraamatusse vastava märke kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. juuni 2017 määrus esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu võimaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gertrud Puusepa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Gertrud Puusepp (isikukood: XXX), esindaja Ingrid Vinnal Puudutatud isikud:
1.Leida Mäesalu (avaldaja I) (isikukood: XXX)
2.Viljandi Kliinika OÜ (avaldaja II) (registrikood: 10646080) Avaldajate esindajad vandeadvokaat Andrus Lillo, advokaat Artur Maljukov
3.Margus Jõeste (isikukood: XXX), esindaja Ingrid Vinnal
Tühistada Tartu Maakohtu 28. juuni 2017 määrus esialgse õiguskaitse korras avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ja kinnistusraamatusse sellekohase märke kandmiseks.
2.Teha uus määrus, millega jätta Leida Mäesalu ja Viljandi Kliinika OÜ taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord
Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Leida Mäesalu ja Viljandi Kliinika OÜ (avaldajad) esitasid 15.06.2017 Tartu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks puudutatud isiku Gertrud Puusepa vastu ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldajad on esialgse õiguskaitse taotlust 27.06.2017 lähtuvalt 16.06.2017 kohtumäärusest täpsustanud. Leida Mäesalu on XXX (registriosa nr XXX), XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX) kinnistute omanik. Viljandi Kliinika OÜ on XXX talli (registriosa nr XXX) ja XXXX (registriosa nr XXX) kinnistute omanik. Gertrud Puusepp on XXX (registriosa nr XXX) kinnistu omanik. Avalduse kohaselt puudub avaldajatele kuuluvatel kinnistutel vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Muude kui puudutatud isiku kinnistul asuva juurdepääsutee kaudu ei ole nimetatud kinnistute sihtotstarbeline kasutamine võimalik. Avaldajatel puudub kinnistute omanikena võimalus teostada omaniku õigust neile kuuluva asja (sihtotstarbeliseks) kasutamiseks ja muu hulgas tegeleda omal kinnistul majandus- ja kutsetegevusega. Avaldajad leidsid, et menetluse ajaks tuleb reguleerida juurdepääs XXX Talli, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutele esialgse õiguskaitse korras. Kui avaldajad ei pääseks kuni käesoleva menetluse lõpuni sõidukitega oma kinnistutele, oleks nende õigused ebamõistlikult kitsendavad. Samas ei oleks avaldajate hinnangul G. Puusepa õigusi ebamõistlikult koormav see, kui avaldajad kasutavad menetluse ajal puudutatud isiku kinnistul asuvat juurdepääsutee osa kinnistutele pääsemiseks. Seda on tehtud sarnasel viisil vähemalt viimased kolmteist aastat ning juurdepääsutee rajatigi omal ajal suulise kokkulepe alusel, sh G. Puusepaga, just eelviidatud kinnistutele vajaliku juurdepääsu tagamiseks. Avalduse kohaselt on alates maist 2017 G. Puusepa poolt XXX kinnistul asuv juurdepääsutee osa läbisõiduks tõkestatud. G. Puusepp on avaldajatele tee sulgemist põhjendanud sellega, et väidetavalt teel liiklemisel tekkib tolm, mis kandub ebasoodsate tuuleoludega puudutatud isikule kuuluva kinnistu hoovi. Avaldajad on teinud G. Puusepale korduvalt ja erinevaid ettepanekuid juurdepääsutee kasutamise osas kokkulepe sõlmimiseks, kuid paraku tagajärjetult. Käesoleval ajal on tee täielikult suletud ning seda ei ole võimalik kasutada isegi jalgsi, rääkimata transpordivahendiga (sh päästeautod). XXX Talli, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute hooldamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks vajavad avaldajad, muu hulgas, sõidukitega juurdepääsu nimetatud kinnistutele. Kinnistutele on vaja transportida heina, muru, tööriistu, tehnikat, hobuseid ja muid loomi, töötajaid ning teostada muid heakorrastustöid. Arvestades seda, et Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee lõpeb sisuliselt puudutatud isiku omandis oleva XXX kinnistu piiril, ei ole avaldajatel ilma, et kohus tagaks neile esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu XXX Talli, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutele, võimalik neid töid ja tegemisi nimetatud kinnistutel teostada.
Avaldajad palusid kohustada Gertrud Puuseppa ja/või kinnistu nr XXX igakordset omaniku võimaldama kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni Leida Mäesalul ja Viljandi Kliinika OÜ-l ning nendega seotud isikutel kasutada avaldajate nõusolekul ööpäevaringselt ja igapäevaselt liiklemiseks juurdepääsutee osa, mis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas VanaVõidu külas XXX kinnistul (kinnistusosakonna registriosa nr XXX , katastritunnus 89201:001:0137) (teelõigu pikkus on ca 27 meetrit) Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteelt XXX kinnistule suunduva teed mööda liikudes alates XXX kinnistu piirist, mis asub Tartu – Viljandi – KilingiNõmme maantee poole kuni XXX kinnistu piirini, mis asub avaldajate, sh XXX , kinnistute poole ja mis on märgitud esialgse avalduse lisas 7 toodud plaanil punase joonega. See tähendab, et Gertrud Puusepp ja/või kinnistu nr XXX igakordne omanik kohustub mitte takistama nimetatud juurdepääsutee kasutamist ja kõrvaldama XXX kinnistul asuvalt juurdepääsuteelt kõik takistused avaldajate ja nende nõusolekul läbipääsu soovivate isikute läbipääsu võimaldamiseks (nt kõrvaldama teele tõstetud killustiku, märgid, kivid või sellele püstitatud aia või värava või andma hagejale võtmed väravate avamiseks jne) mis tahes avaldajate soovitud viisil, mis tahes ajal.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus rahuldas 28.06.2017 määrusega avaldajate taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub avaldajate kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kohus leidis, et kuivõrd avaldajate juurdepääs oma kinnistutele ning seega ka omandiõiguse teostamine on takistatud puudutatud isiku aktiivse tegevuse tulemusena, siis on esialgse õiguskaitse rakendamine menetluse kestel avaldajate taotletud viisil ja mahus proportsionaalne ning põhjendatud. Kohus kohustas Gertrud Puuseppa võimaldama kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni Leida Mäesalul ja Viljandi Kliinika OÜ-l ning nendega seotud isikutel kasutada avaldajate nõusolekul ööpäevaringselt ja igapäevaselt liiklemiseks juurdepääsutee osa, mis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vana-Võidu külas XXX kinnistul (registriosa nr XXX ) (teelõigu pikkus on ca 27 meetrit) Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteelt XXX kinnistule suunduva teed mööda liikudes alates XXX kinnistu piirist, mis asub Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee poole kuni XXX kinnistu piirini, mis asub avaldajate, sh XXX , kinnistute poole ja mis on märgitud käesoleva kohtumääruse lisaks oleval plaanil (lisa 7) punase joonega. Samuti peab Gertrud Puusepp käesoleva kohtumääruse kättesaamisel kõrvaldama viivitamatult XXX kinnistul asuvalt juurdepääsuteelt kõik takistused avaldajate ja nende nõusolekul läbipääsu soovivate isikute läbipääsu võimaldamiseks (nt kõrvaldama teele tõstetud killustiku, märgid, kivid või sellele püstitatud aia või värava või andma avaldajale võtmed väravate avamiseks). Kohtu hinnangul ei ole avaldaja põhjendanud esialgse õiguskaitse rakendamise vajalikkust, st ennatlikku aktiivse kohustuse määramist kolmandate isikute (kinnistu nr XXX igakordsed omanikud), kes ei ole käesoleva kohtumenetluse ajal kohtumenetluse poolteks, suhtes. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et hagi tagamisega ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (nt RKTKm 27.10.2010 nr 3-2-1-74-10, RKTKm 14.05.2014 nr 3-2-1-32-14). Kohtu hinnangul on eelnimetatud piirang rakendatav ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Samuti on kohtu hinnangul mõistlik võimaldada Gertrud Puusepal endal valida, millisel viisil saaksid takistused vaidlusaluselt teelt võimalikult kiiresti kõrvaldatud. Siiski tuleb Gertrud Puusepal arvestada asjaoluga, et käesolev kohtumäärus kuulub vastavalt TsMS § 467 lg-le 5 täitmisele viivitamatult.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Gertrud Puusepp esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta avaldajate kanda.
Samuti palus määruskaebuse esitaja tagastada määruskaebuse esitamisel 05.07.2016 Juridic & Invest OÜ poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti tuvastanud, et avaldajatel ei ole juurdepääsu oma kinnistutele, sh võimalus teostada omaniku õigust neile kuuluva asja (sihtotstarbeliseks) kasutamiseks ja tegeleda omal kinnistul majandus- ja kutsetegevusega ning puudutatud isik on asunud seda aktiivselt takistama. Avaldajate kõikidele kinnisasjadele on juurdepääs Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteelt nn Looduse tee kaudu, teeregistris nimetatud kohalik tee nr 8920067 nimetusega Vana-Võidu ring (lisa 1lisa 4). Avaldajatel on läbi Looduse tee kaks juurdepääsu Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteele nr 92 (Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme) – lühem (lisa 2 punane joon) ja pikem (lisa 3 punane joon). Selleks, et saada läbi Gertrud Puusepa kinnistult avalikule teele on vaja enne läbida ka avaldaja Leida XXX kinnistut katastriüksusega XXX. Nimetatud katastriüksusel asuvale erateele on paigaldatud eratee sõidu keelumärk. Eeltoodu tõttu saaksid vaidlusalust teed kogu külast kasutada vaid avaldajad. Kogu muu küla kasutab juurdepääsuks Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele Looduse teed. Ebaõige on avaldajate väide, et Looduse teelt väljasõit Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele on üliohtlik. Kogu Vana-Võidu küla kasutab seda teed. Gertrud Puusepa sooviks on kasutada oma kinnisasja eesmärgipäraselt ja pärast käesoleva kohtumenetluse lõppemist, s.o käesolevas asjas otsuse tegemist kinnistu õue- ja aiamaa ala laiendada oma kinnistu piirideni. Gertrud Puusepp ei ole huvitatud oma maa, mis on vaid 6042 m2 suur, teemaana teistele kasutada andmisest. Vaidlusaluse tee kasutamine koormab teda ja tema pereliikmeid, kuna ta ei saa oma maad kasutada sihtotstarbeliselt ja pidev ning suurel kiirusel läbisõit avaldajate ja Viljandi Kliinika OÜ seotud isikute ja nende klientide poolt häirib tugevalt kinnistu XXX elanike elu ja nende privaatsust.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
4.Avaldajad Leida Mäesalu ja Viljandi Kliinika OÜ paluvad jätta määruskaebus rahuldamata. Avaldajad märgivad, et kohus ei lahenda esialgse õiguskaitse rakendamise üle otsustamisel asja sisuliselt (vt RKTKo nr 3-2-1-14-13 p 12). Määruskaebuse esitaja on esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamisel tuginenud asjaolule, mis eeldab vaidluse sisulist läbivaatamist. Asjaolu, kas avaldajatel on olemas vajalik juurdepääs avalikule teele või mitte, lahendab kohus asja sisulisel lahendamisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel hindab kohus ainult seda, kas avalduses esitatud väidete õigsust eeldades on võimalik hagi rahuldada. Kohus on antud asjas seda ka teinud. Seega ainuüksi asjaolu, et kinnisasjale on võimalik juurde pääseda avalikult kasutatavalt teelt, ei saa olla üle võõra kinnisasja juurdepääsu nõude rahuldamata jätmise aluseks. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta asjaolud, et avaldaja II omandis olevad kinnisasjad ei piirne avalikult kasutatava teega ehk avaldajal II puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, rääkimata vajalikust juurdepääsust. Probleem on selles, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud avalik tee (Looduse/Vana-Võidu tee) asub avaldajate kinnistute suhtes n-ö mäe all ja ei ole seetõttu normaaltingimustes kasutatav. Avaldajad on püüdnud korduvalt seda teha, kuid pärast igat suuremat vihma, lund jne on rajatud tee muutunud sisuliselt läbimatuks. Nimetatud asjaolude tõendamiseks ongi avaldajad taotlenud kohtult vaatluse korraldamist. Avaldajad ei ole huvitatud aastatepikkusest kohtuvaidlusest 25 meetrise puudutatud isikule kuuluva lõigu üle olukorras, kus neil oleks võimalik saada ilma kohtuvaidluseta vajalik juurdepääs mujalt.
5.Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu) esitas 27.07.2017 seisukoha määruskaebuse osas, milles selgitab, et 15.09.2008 sõlmis Viiratsi Vallavalitsus XXX kinnistu omanikuga (Margus Jõeste) tee avalikuks kasutamise andmise lepingu vastavalt kehtinud teeseaduse § 4 lg-le 3. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajaga 2 (kaks) aastat. Kui nimetatud tähtpäeva möödumisel kumbki pool ei nõua lepingu lõpetamist, pikeneb leping automaatselt samaks tähtajaks. Lepingu p 6.1. sätestab, et leping lõpeb tähtaja möödumisel kui üks pool teatab teisele poolele kirjalikult ette üks kuu sellest, et ta ei soovi lepingu pikendamist järgmiseks kaheks aastaks. Alates 01.07.2015 kehtetuks tunnistatud teeseaduse vastavad sätted on reguleeritud ehitusseadustiku
11.peatükis ja osaliselt ehituseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Ehituseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 24 sätestab, et teeseaduse § 4 lõike 3 alusel sõlmitud lepingud jäävad kehtima lepingute kehtivuse lõpuni. Tulenevalt eelpool toodust, on Viljandi Vallavalitsus seisukohal, et tegemist on kehtiva lepinguga ja sellest tulenevalt on avaldajatel juurdepääs oma kinnistutele olemas avalikult kasutatavalt, avalikuks kasutamiseks antud erateelt.
6.14.07.2017 määrusega kaasas maakohus menetlusse puudutatud isikud Tiit Maisa ja Margus Jõeste.
7.Margus Jõeste esitas 10.07.2017 ja 09.08.2017 seisukohad, mille kohaselt ei ole avaldajatel takistatud juurdepääs oma kinnisasjale. Avaldajatel on olemas juurdepääs nii avalikult kasutatavale teele kui ka läbi selle avalikule teele. Kuna avaldajatel on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avalikule teele ja nende kinnisasjal on avalikult kasutatav tee, ei ole õigusliku alust neil nõuda veel täiendavat juurdepääsu. Avaldajatel on juurdepääs Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteele läbi M. Jõeste kinnisasjal katastritunnusega XXX (XX kinnistu) oleva avalikult kasutatava tee ja samuti teiselt poolt läbi VanaVõidu küla. M. Jõeste leiab, et tema õigused maaomanikuna on kahjustatud kui avaldajad saavad õiguse kasutada edasi avaldajate poolt taotletud juurdepääsu. Puudutatud isik soovib edaspidi hakata oma põllumaad tervikuna kasutama. Antud vaidlusalune tee aga poolitab kinnisasja. Lubamatu ja tugevalt M. Jõeste õigusi piirav on olukord kus puudutatud isik on juba andnud eratee avalikuks kasutamiseks ja mida kasutavad teised küla elanikud, võimaldada avaldajatel veel teinegi juurdepääs, poolitades kinnisasja kolmeks. Väär on avaldajate väide, et Looduse teelt väljasõit Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteele on üliohtlik. Kogu Vana-Võidu küla kasutab seda teed. M. Jõestel on kavatsus hakata tegelema kinnisasjal katastriüksusega nr XXX lambakasvatusega. Igasugune tee läbimine tema põllumaalt tükeldab tema maad ning muudab raskeks loomapidamise ja maa harimise.
8.Tiit Maisa esitas 11.07.2017 seisukoha, milles ei tunnista avaldajate nõuet avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Väide, et avaldajatel puudub neile kuuluvatele kinnisasjadele vajalik juurdepääs, ei vasta tõele. Avaldajatel on olema muu juurdepääs avalikult teelt Looduse tee kaudu. Enne vaidlusaluse tee tekkimist kasutati aastaid ja kasutatakse ka praegu Looduse teed avaldajate kinnistutele pääsemiseks.
9.G. Puusepp esitas 07.08.2017 seisukoha seoses avaldajate vastusega määruskaebusele. Koos seisukohaga esitas G. Puusepp fotod, Looduse teelt avaldaja I kinnistul katastritunnusega XXX asuvale erateele ja jätkub kinnisasjal katastritunnusega XXXX. Mäkke tõus ei ole järsk, vaid lauge ja teede seisukord avaldajate katastriüksustel on väga hea.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega maakohus rahuldas avaldajate taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 kohaselt uue määruse, millega jätab avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et ehkki esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei lahenda kohus asja sisuliselt ega uuri tõendeid, tuleb puudutatud isiku õiguste esialgse õiguskaitse korras kitsendamisel siiski hinnata, kas ja millises ulatuses on avaldajate väited juurdepääsu puudumise kohta põhistatud. Praegusel juhul on mitmed olulised asjaolud saanud kohtule teatavaks alles pärast esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõude puhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt tegemist ka asja kasutamise esialgse reguleerimisega sarnaselt TsMS § 377 lõikes 2 sätestatuga. Kuna vaidluse all on mitme isiku üksteisega põrkuvad huvid kinnisasja kasutamisel, siis tuleks võimalusel koguda faktiliste asjaolude kohta piisavalt teavet, millest lähtudes otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse üle. TsMS § 4771 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse hagita menetluses esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 384 lg 3 teine lause võimaldab enne esialgse õiguskaitse kohaldamist ka vastaspoole eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Vastasel korral ei pruugi kohtul olla kaalutlusõiguse teostamiseks piisaval hulgal vajalikku teavet.
11.Maakohus leidis, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kohus on seejuures aga lähtunud üksnes avaldajate endi poolt edastatud teabest. Määruskaebuse kohaselt on kõikidele avaldajate kinnisasjadele juurdepääs Tartu – Viljandi –KilingiNõmme maanteelt Looduse tee kaudu, teeregistris nimetatud kohalik tee nr 8920067 nimetusega Vana-Võidu ring. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Ka avaldajate avaldus ega esialgse õiguskaitse taotlus ei sisalda väidet, et avaldajatel puudub üldse juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Määruskaebuse esitaja lisatud fotodelt (tl 142-158) ning Maa-ameti geoportaali ortofotodelt ei nähtu, et Looduse tee kaudu oleks mingil viisil takistatud avaldajatel läbipääs või et teeolud oleksid olulisemalt kehvemad kui avaldajate poolt taotletaval teel. Olukorras, kus on selgunud, et avaldajatel on juurdepääs oma kinnistutele avalikult kasutatava Looduse tee kaudu, ei piisa esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikute õiguste kitsendamiseks ainuüksi avaldajate seletustest, et Looduse tee kaudu pole juurdepääs igal ajal ja iga ilmaga võimalik. Puudutatud isikud on põhistanud ja esitanud kohtule tõendid, et avaldajatel on olemas lisaks läbi määruskaebuse kinnisasja minevale teele ka teine juurdepääs avalikule teele. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldus, et menetluse kestel ei ole avaldajatel mõistlikku võimalust oma kinnistutele pääseda ning enda omandiõigust soovikohasel viisil teostada.
12.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks esialgse õiguskaitse korras juurdepääsu tagamist üle G. Puusepa kinnisasja olukorras, kus avaldajatel on tegelikult olemas oma kinnisasjadelt juurdepääs avalikule teele. Ringkonnakohus leiab, et arvestada tuleb ka asjaolu, et avaldajate poolt esialgse õiguskaitse korras taotletav juurdepääs avalikule teele ei läbi üksnes G. Puusepa kinnisasja, vaid ka M. Jõeste ning T. Maisa kinnisasju. Nii M. Jõeste ja T. Maisa on avaldanud, et nad ei soovi, et avaldajad kasutaksid oma kinnistutele pääsemiseks läbi nende kinnisasjade kulgeva erateed.
13.Ringkonnakohus leiab, et vähemalt esialgse õiguskaitse üle otsustamisel ei kaalu avaldajate huvid üle määruskaebuse esitaja huve, kuna avaldajatel on olemas oma kinnisasjadelt juurdepääs avalikule teele ning esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks lisaks ka teiste puudutatud isikute õigusi. Seejuures ei sea maakohtu 28. juuni 2017 määrus kohustusi teistele puudutatud isikutele, kuivõrd nemad on menetlusega liitunud pärast esialgse õiguskaitse kohtumääruse tegemist. Eeltoodust lähtudes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning teeb asjas uue määruse, millega jätab avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus oleks pidanud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise määrusega määrama ka juurdepääsu kehtivuse ajaks juurdepääsutasu (vt Riigikohtu 09.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 p 18).
15.Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja avalduse tagastada määruskaebuse esitamisel 05.07.2016 Juridic & Invest OÜ poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud riigilõiv summas 50 eurot Juridic & Invest OÜ arveldusarvele nr EE311010220049303017 AS SEB Pank. Riigilõivu tagastamise alused sätestab TsMS § 150. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Käesoleval juhul osalevad menetluses teised menetlusosalised ning menetluskulude jaotus määratakse kindlaks maakohtu poolt asjas tehtavas lõpplahendis. Seetõttu jääb määruskaebuse esitaja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
16.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.