Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (6)
1.07. novembril 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja müüs kostjale saematerjali ning esitas kostjale müüdud kauba eest arve nr 602. Arve maksmistähtaeg oli 10.07.2009. Kostja on jätnud arve osaliselt tasumata. Arve nr 602 alusel pidi kostja hagejale tasuma 64 397.32 krooni (4 115.74 eurot). Kostja on hagejale tasunud 14 897.32 krooni (952.11 eurot). Kostja võlgneb hagejale 49 500 krooni (3 163.63 eurot).
2.Kostja on arvet osaliselt tasunud, mis tõendab, et kostja on kauba kätte saanud. Samuti tõendab arve osaline tasumine ja arve numbrile viitamine seda, et kostja on kätte saanud arve nr
602.Seega on kostja teadlik enda võlgnevusest. Kostja on viivitanud raha maksmise kohustusega ja hagejal on võlaõigusseadusest tulenevalt õigus nõuda viivist 0,02% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kokku on hagejal õigus nõuda viivist 984.53 eurot.
3.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 3, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3 163.63 eurot ja viivis 836.37 eurot.
4.Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.25. veebruaril 2014 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et arve kostjale esitati 29.06.2009, tasumise tähtaeg oli 10.07.2009. Kostja poolt tasuti arvet osaliselt, kusjuures viimane makse teostati 20.01.2010. Hagi esitati 07.11.2013. Kostja leiab, et hagi on aegunud.
6.Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEIUKOHAD
7.18. märtsil 2014 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja tugineb üksnes vastuväitele, et hageja nõue on aegunud. Samas ei põhista kostja enda väidet. Kuigi kostja vastusest ei tule väidetava aegumise alused välja, eeldab hageja, et kostja soovib viidata TsÜS § 146 lg-le 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
8.Hageja on seisukohal, et käesolevas nõudes tuleb lähtuda TsÜS § 146 lg-s 3 sätestatud eritingimusest, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui võlglane on enda kohustust rikkunud tahtlikult. Kostja on enda raha maksmise kohustust rikkunud tahtlikult. Tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda VÕS § 104 lg-st 5, mille kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on asunud seisukohale, et tahtlik rikkumine võib seisneda ka tegevusetuses. Kostja oli teadlik enda võlgnevusest hageja ees, hoidis tahtlikult tasumisest kõrvale. Kostjale saadeti pidevalt meeldetuletusi võlgnevuse kohta, pretensioone võlgnevuse olemasolu kohta, teateid ja hoiatusi maksehäireregistrisse lisamise kohta ning hageja proovis kostjaga pidada läbirääkimisi võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja vältis tahtlikult kontakti hagejaga, mis annab hagejale aluse eeldada, et kostja sooviks oli õigusvastaselt enda kohustused täitmata jätta ning kostja väljendas enda tahtlust tegevusetusega. Kui kostja oleks käitunud heauskselt, oleks kostja pidanud hageja kirjadele ja kõnedele reageerima, ning tegutsema aktiivselt selle nimel, et tekkinud võlgnevust likvideerida. Asjaolu, et kostja ei reageerinud ühelegi hageja kirjale ega ka 2 (6)
2-13-52884 telefonikõnedele, viitab sellele, et kostja oli teadlik enda võlgnevusest hageja ees ja kostja rikkus enda kohustust tahtlikult.
9.30. aprillil 2014 esitatud seisukohas teatas hageja, et hagi aluseks olev nõue on seotud arve nr 602 esitamisega 29.06.2009. Kostja ei ole vaielnud, et poolte vahel oli lepinguline suhe, mille alusel hageja müüs kostjale saematerjali ning kostja pidi selle eest tasuma vastavalt esitatud arvele. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 2009. aastal, mis tähendab, et nõude aegumine algas 01.01.2010. kell 00.00.
10.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja tasus arvet osamaksetega, mis tähendab, et iga osa tasumisega aegumine katkes ja algas uuesti. Kostja teostas viimase osamakse 20.01.2010, seega nõude aegumise tähtaeg algas uuesti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt peab kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja nõude aegumine 01.01.2011. Kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2013 kell 24.00. Hageja esitas hagi 07.11.2013, seega on hagi esitatud õigeaegselt.
11.Hageja viidates TsÜS § 146 lg 4, VÕS § 6 lg 1, § 100 § 104 lg 5, Riigikohtu 16.09.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 leidis, et arve õigusliku aluseta tasumata jätmine on seadusvastasel viisil käitumine, mis ei ole TsÜS § 138 lg 2 alusel lubatud. Hageja suhtus kostjasse heauskselt, saatis kostjale pidevalt meeldetuletusi ning proovis kostjaga ka muul viisil kontakti saada. Kostja sai meeldetuletused kätte ja oli võlgnevusest teadlik, kuid ta jättis pahatahtlikult hagejale võlgnevuse tasumata. Hageja on seisukohal, et kostja eesmärgiks oli hagejaga kontakti vältimine ja võlgnevuse tasumisega venitamine selleks, et jätta nõue osaliselt ja õigusvastaselt tasumata. Kostjapoolne kontakti vältimine viitab vähemalt kaudsele tahtlusele käituda õigusvastaselt, millest tulenevalt tuleb hageja nõude aegumise puhul lähtuda TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tähtajast.
KOSTJA SEISUKOHAD
12.08. ja 30. aprillil 2014 esitatud seisukohtades kostja teatas, et hagejal ei ole olnud takistusi kolme aasta jooksul viimasest maksmisest hagi esitada. Hageja seisukohale lisatud teated on üldsõnalised, ei ole konkreetselt kostjale saadetud ja need ei saa kedagi kohustada maksma. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole oma kohustust täitnud, ei anna alust järelduseks, et kostja on jätnud tahtlikult kohustuse täitmata. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel või täitmisel tegutses kostja eesmärgiga jätta kauba eest tasumata. Hageja viidatud TsÜS § 146 lg 3 ei ole üldse asjakohane. Kostja leidis, et vaidluses tuleb kohaldada TsÜS § 142 lg 1. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja leidis, et hagi on aegunud ja palus jääta see rahuldamata.
MENETELUSE KÄIK
13.09. aprillil 2014 teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja võimalike avalduste, taotluste, tõendite ja täiendavate seisukohtade esitamiseks. 3 (6)
2-13-52884
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
16.Hagiavalduse kohaselt hageja müüs kostjale saematerjali. Seega väidab hageja, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping. Müügilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 208, mille 1. lõike kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
17.29.06.2009 koostatud arve-saatelehe nr 602 kohaselt müüs hageja kostjale 24.41 tm saematerjali, mille hind koos käibemaksuga oli 64 397.32 krooni (4 115.74 eurot). Arve järgi pidi saematerjali eest tasumine toimuma hiljemalt 10.07.2009 (t. lk. 6). Hageja konto väljavõtete kohaselt kostja tasus 10.08.2009 3 397.32 krooni,10.12.2009 5 000 krooni, 25.12.2009 4 000 krooni ja 20.01.2010 2 500 krooni (t. lk. 7-10). Kokku on tasutud 14 897.32 krooni (952.11 eurot), tasumata on 49 500 krooni (64 397.32 – 14 897.32) ehk 3 163.63 eurot. Kostjal ei ole vaidlust poolte vahel ostu-müügilepingu sõlmimise ja kostjal võlgnevuse tekkimise üle. Kostja on esitanud aegumise vastuväite.
18.Hageja on tuginenud oma nõude sissenõutavaks muutumise välja toomisel nii arve esitamisele kui ka kostja poolt 20.01.2010 osaliselt kohustuse täitmisele. 30.04.2014 esitaud menetlusdokumendis hageja väidab, et hagi aluseks olev nõue on seotud arve nr 602 esitamisega 29.06.2009, nõue muutus sissenõutavaks 2009. aastal ja et nõude aegumine algas 01.01.2010. kell 00.00. Samas menetlusdokumendis väidab ta ka seda, et kuna kostja teostas viimase osamakse 20.01.2010, siis nõude aegumise tähtaeg algas uuesti 01.01.2011 ning kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2013 kell 24.00. Hageja väidab, et esitas hagi kohtusse õigeaegselt. Sellele kõigele vaatama väidab hageja samas menetlusdokumendis, et kohaldatav on TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10-aastane aegumustähtaeg.
19.Kostja kohustus on tekkinud tehingust, kuid tema tasumise kohustus on alanaud arve esitamisega. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega nõustub kohus hagejaga, et nõude aegumine algas 01.01.2010. kell
00.00.4 (6)
2-13-52884
20.TsÜS § 158 lg 2 tulenevalt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on teinud makse 20.01.2010, mida saab lugeda nõude tunnistamisena. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seega õiged on hageja väited, et 20.01.2010 aegumine katkes ja algas uuesti.
21.Samas ei ole õiged hageja väited, et TsÜS § 147 lg 3 kohaselt peab kalendriaasta olema lõppenud ja algas nõude aegumine uuesti 01.01.2011. Kohus peab vajalikuks märkida, et aegumise katkes 20.01.2010 kostja poolt nõude tunnistamise ühepoolse tehinguga ja algas uuesti alates 00.00 21.01.2010. Aegumine ei alanud uuesti TSÜS § 147 lg 3 teise lause alusel alates 01.01.2011, sest pooled ei ole 2010. aastal uut tehingut sõlminud, hageja ei ole 2010 aastal kostjale arvet esitanud ja aegumine ei ole arve alusel uuesti alanud. Seega aegumisele on kohaldatav TsÜS § 146 lg 1, mille järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja ei ole kuni 00.00 21.01.2013 kostja vastu hagi esitanud ja tema nõue on aegunud. Hageja on ka ise sellest aru saanud, sest ta on ka oma viimases menetlusdokumendis endiselt tuginenud TsÜS § 146 lg 4.
22.Hageja väidab, et kostja rikkus raha maksmise kohustust tahtlikult, sest kostja oli teadlik võlgnevusest, kostja ei reageerinud meeldetuletustele ja pretensioone võlgnevuse olemasolu kohta ja hoidis tahtlikult tasumisest kõrvale. Sellepärast hageja arvates asjas on kohaldatav TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10-aastene aegumistähtaeg. Kohus ei nõustu hageja väidetega, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostja tegevusetust õigusvastase tagajärje soovimiseks. TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumistähtaja kohaldamisel on oluline tuvastada, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Asjas ei ole esitatud väiteid, et kostja soovis õigusvastaste tagajärgede tekkimist ostu-müügilepingu sõlmimisel. Hageja väidab, kostja eesmärgiks oli jätta nõue osaliselt ja õigusvastaselt tasumata. Seega väidab hageja, et õigusvastane tagajärg on saabunud kostja poolt lepingu täitmisel.
23.Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-79-09 punkti 11 kohaselt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Kohus leiab, et hageja väidetest ei piisa TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid kostja pettusliku tahte kohta lepingu sõlmimisel ja täitmisel. Hageja on äriseaduski (ÄS) § 2 lg 1, § 135 lg 1 sätestatud kasumi toomiseks loodud äriühing. Hagejal ei ole ühtegi põhjendust, miks ta ei saanud välistada kostja käitumist ning kuidas hageja ei saanud esitada nõuet kostja vastu kohtusse koheselt pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
24.Eeltoodu alusel asjas on kohaldatav TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude 5 (6)
2-13-52884 aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. Kohus rahuldab kostja taotluse, kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.