Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE932200221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 125 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Kiviõli Soojus AS hagi S. N.`i vastu võlgnevuse 1 462,56 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx omanik. Hageja on võrguettevõtjana kütnud elumaja xxx, sh kostjale kuuluvat korteriomandit. Kostja on jätnud tasumata talle esitatud arved, kostja võlgnevus moodustab kokku 1 462,56 eurot, sh põhivõlgnevus 763,35 eurot ja viivised 699,21 eurot. Lisaks võlgnevusele ja viivisele palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 375 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 17. aprillil 2014 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg1; võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 100, § 101 ja § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1 462,56 eurot, sh põhivõlgnevus 763,35 eurot ja viivised 699,21 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, sh riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulude summas 200 eurot väljamõistmiseks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 225 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel 180 eurot). Vastavalt RLS § 57 lg 1, tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. TsMS § 124 lg 1 alusel, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Alates 01.07.2012 kehtiva TsMS § 133 lg 1 alusel, hagihind arvutakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Avaldaja põhinõude ja kõrvalnõuete suuruseks on 1 526,70 eurot, millelt alates 01.07.2012 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni ja Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 kohaselt tuleks tasuda riigilõivu 175 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude kogusummas 375 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 375 eurot. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 punkti 77 kohaselt: „TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu otsusest tuleneb, et juhul, kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).“ Seega on hagejal õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu summas 50 eurot tagastamiseks.

Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.