2-14-17020
Kohtuasja number
2-14-17020
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2014, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus Andrei O.`i pankroti väljakuulutamise nõudes.
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine nende Avaldaja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, RK xxx, e-post: [email protected] ) Võlgnik: A. O. (IK xxx, elukoht xxx) Võlgniku esindaja: eestkosteasutus Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu)
Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas Viru Maakohtule avalduse A. O.`i pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linna A. O.`i eestkostja. A. O.`ile kuulub korteriomand aadressil xxx korteril olev võlgnevus moodustab üle 2 000 eurot. Korteri turuhind on ca 1 000 eurot. A. O. ise korteris ei ela, ta elab OÜ-s Häcke Hooldekodu. Tema sissetuleku moodustavad pension 227,06 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Igakuiselt saab A. O. enda kasutusse sularaha 25 eurot. Kuna A. O.il puudub muu vara peale korteri ning võlgnevused ületavad vara maksumuse, siis palub avaldaja võlgniku eestkostjana algatada A. O.i suhtes pankrotimenetlus ning kuulutada välja võlgniku pankrot.
Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt, pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt, kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, tutvudes avaldaja poolt esitatud pankrotiavaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, tuvastas, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus avaldus ei ole esitatud võlgniku seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks, so perspektiivitu nõudega. Pankrotiavalduse on esitanud võlgniku seaduslik esindaja, eestkostja Kohtla-Järve linn, seega võib analoogiat kohaldades lugeda, et avaldus on esitatud võlgniku enda poolt. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest alljärgnevatel põhjendustel: Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine ei paranda võlgniku varalist olukorda, vastupidi pankrotimenetluse kulude lisandumine teeb võlgniku olukorra veelgi raskemaks, kuna võlgniku võlad mitte ei vähene, vaid suurenevad; Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, siis eeldatavalt lõpeks pankrotimenetlus raugemisega, mis ei vabasta aga võlgnikku võlgade tasumisest, samuti ei ole võlgniku kui eestkostetava suhtes võimalik algatada võlgadest vabastamise menetlust, seega ei annaks pankrotimenetlus taotletavat eesmärki. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna võlgniku kohustused tulenevad võlgnikule kuuluva korteriomandi hooldamisega seotud kulutustest, siis võlgniku seisukohast lähtuvalt oleks tulemuslikum, kui eestkostja, so Kohtla-Järve linn, esitaks kohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, so korteriomandi võõrandamiseks. Kuna võlgnik elab hooldekodus, siis on korteriomandi edasine võlgniku omandis hoidmine võlgnikule ebamõistlikult koormav. Korteriomandi müügist saadud rahalisi vahendeid saaks kasutada võlgnevuste tasumiseks. Avaldaja on tasunud avalduse esitamiselt riigilõivu summas 10 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 kohaselt on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 10 lg 2 p 1, 3, TsMS § 371 lg 2 p 2, § 463 lg 1, § 465, keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.