Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2014. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-2426
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ hagi XXXvastu võla nõudes
Hagihind
1100 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, Tornimäe 7137, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]) Hageja seaduslik esindaja: August X (Eesti Inkasso OÜ juhatuse liige, isikukood XXX, XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX; telefon: XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks võlgnevus summas 1100 (üks tuhat ükssada) eurot (millest 550 eurot on laenu põhiosa; 86,79 eurot laenu intress ning 463,21 eurot sissenõutavaks muutunud viivised).
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XXX kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-14-2426 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Eesti Inkasso OÜ (edaspidi „hageja“) esitas 11.04.2014. a Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi „kostja“) vastu võlgnevuse 1100 euro nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 15.04.2014. a kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ ja kostja 04.05.2013 laenulepingu (edaspidi „Laenuleping“), mille alusel sai kostja 600 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 03.07.2013. a. Laenu saamiseks täitis kostja XXXOÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi (t. lk 28) ning kinnitas Üldtingimustega (t. lk 29-34) nõustumist.
3.Esialgne võlausaldaja rahuldas 04.05.2013. a Laenutaotluse ning Laenusumma kanti kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel Laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise Graafikuga (t. lk 35-37). Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §-i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid.
4.Kostja esitas 05.06.2013. a taotluse lepingu muutmiseks ning teostas samal päeval ülekande summas 61.74 eurot, millest 60.82 eurot moodustas Pikendustasu ja 0.92 eurot läks maksmata põhiosalt arvestatud viivise katteks ajavahemikul 03.06.2013 - 04.06.2013 (1 päeva, summalt 286.40€; 286.40 x 0,32% x 1 = 0.92€ ). Üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt on Laenu tagastamise tähtaja pikendamine tasuline ning selle eest tuleb Laenusaajal tasuda Laenu suurusest ja pikendamisperioodist sõltuvat Pikendustasu. Pikendustasu on intress, mida arvestatakse Laenu tagastamise tähtaja edasilükkamise eest.
5.Hageja selgitab, et uue (05.06.2013 sõlmitud) kokkulepe kohaselt muutus lepingu osamaksete tähtaeg ja lepingu täitmise lõppkuupäev 04.08.2013 (t. lk 38-39). Laenu esimese osamakse tagastamise kuupäevaks 05.07.2013 jättis kostja aga laenu tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud XXXOÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul.
6.Kostja tegevusetusest tulenevalt loovutas 12.08.2013 XXXOÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest (t. lk 40-41).
2-14-2426
7.Kostja tasus Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole 11. oktoobril 2013. a kokku 5 eurot, 11.11.2013 5 eurot, 05.12.2013 20 eurot ning 17.01.2014 20 eurot, pidamata kinni e-maili teel kokku lepitust, tasuda võlgnevust igakuiselt hiljemalt 15.ndaks kuupäevaks. Hageja selgitab seejuures, et kõik Eesti Inkasso OÜ-le tasutud maksed arvestati võlgnevuse põhiosa katteks.
8.Kokkuvõtlikult palub hageja kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks 1100 eurot, millest 550 eurot moodustab põhivõlgnevus, 86.79 eurot intress ja 463.21 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
9.Viivise nõude osas selgitab hageja, et viivise arvestus on lisatud hagiavaldusele (t. lk 42). Hageja selgitab, et hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga viivise suurus on 481.66 eurot. Kuivõrd selline viivise suurus on hageja hinnangul erakordselt suur, siis hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt hageja vähendab viivise suuruse mõistliku suuruseni. Hageja leiab, et hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 463.21 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, see on põhjendatud ja õiglane, kuivõrd kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata.
10.Seoses hageja poolt esitatud intressi nõudega selgitab hageja, et Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu intressi suurus on 86.79 eurot. Vastavalt Laenulepingule p 7.2, pidi intressi tasumine toimuma vastavalt Graafikus toodud maksete suurusele ja tasumise tähtaegadele. Hagi esitamise seisuga tuleb hageja hinnangul Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista seega sissenõutavaks muutunud laenu intress 86.79 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Vastuseks kohtu poolt 15.04.2014. a kostjale edastatud 15.04.2014. a kohtumäärusele ning hagiavaldusele esitas kostja järgmise vastuse: „Saadan Teile kinnituse kohtuasja 2-14-2426 kättesaamise kohta, kuid pean seda õigustühiseks. Elan rahvastiku registri andmetel juba eelmisest aastast XXX. Palun selgitust. Firma esindajale on minu uus elukoht teada antud juba eelmisel aastal.“
12.Seejuures esitas kostja kohtule 17.04.2014. a ka järgmise täiendava selgituse: „Vabandan, aga unustasin lisamata eilsele teatisele kuupäeva. Sain kohtumääruse kätte 16.aprill 2014.a. Lisan veel täiendavat informatsiooni. Ma pole keeldunud oma võlga tasumast, aga momendil on minu sissetulek vaid pension suuruses 289 € ning see läheb kõik makseteks. Kätte ei jää mulle sentigi. Olukorra paranemisel teavitan Teid koheselt.“
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
14.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (t. lk 49-51), siis kasutab kohus TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub
2-14-2426 kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
15.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad kostja XXXlaenutaotlusest (t. lk 28) ning laenu üldtingimustest (t. lk 29-34), millega kostja oli lepingut sõlmides kohustatud tutvuma (vt üldtingimuste p 2.4). Samuti on hageja kohtule esitanud kostjaga sõlmitud laenulepingu ärakirja koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga (t. lk 35-37). Ka uue kostjaga sõlmitud kokkuleppe tõendamiseks on hageja esitanud lepingu nr XXX lisa 05.06.2013. a ärakirja (t. lk 38-39).
16.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel pole vaidlust selles, et kostja ei ole täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel (t. lk 39). Kostja märkis 17.04.2014. a kohtule saadetud selgituses, et ta pole keeldunud oma võlga tasumast ning kostjapoolne laenumaksete mittesooritamine tuleneb tema keerulisest majanduslikust olukorrast, kuivõrd tema sissetulek on antud momendil vaid pension summas 289 eurot, mis läheb kõik makseteks (t. lk 57-58) ning kätte ei jää selles rahasummast kostjale midagi. Seega on kostja sisuliselt tunnistanud võlgnevuse olemasolu hageja ees. Kohus on seisukohal, et kostja pole kohtule esitanud ühtegi seesugust seisukohta või tõendit, mis võiksid kohtule anda alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Veelgi enam, kostja enda väited kinnitavad hageja poolt esitatud seisukohti ning hagis toodud nõudeid. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud tagastatava laenusumma ja sellega kaasnevate kõrvalkohustuste suurustele. Kostja ei ole ümber lükanud ka asjaolu, et kostja ei ole täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Seejuures ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata hagejalt võetud laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused.
17.Kohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. Nimelt sätestab VÕS § 402, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on aga leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust lepingus ettenähtud tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 550 eurot.
18.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu nr XXX sõlmimisel on lepingupooled kokku leppinud, et laenu intressi suurus
2-14-2426 on 86,79 eurot (t. lk 36 ja 39). Laenulepingu üldtingimuste p 7.2 kohaselt Laenusaaja maksab intressi vastavalt Graafikus toodud maksete suurustele ja tasumise tähtaegadele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt toodud intressinõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista laenu intress summas 86,79 eurot.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr XXX üldtingimuste p 8.1 kohaselt, kui Laenusaaja ei täida Rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) Lepingus ettenähtud tähtajaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud intressimäär. Antud juhul on viivise määraks Laenulepingus kokku lepitud 0,32% tähtaegselt tasumata laenusummalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (t. lk 36 ja 39). Seega pidi kostja lepingut sõlmides olema teadlik, millised kõrvalkohustused, sh viivised, laenu tagastamata jätmisel kostjale kaasnevad. Kohus juhib tähelepanu, et hagejapoolne viivisenõude kujunemine on nähtuv hagiavalduse lisas nr 6 olevast tabelist (t. lk 42). Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendas aga hageja lepingust tulenevalt viivisenõuet (summas 481,66 eurot) ning nõuab kostjalt viiviseid summas 463,21 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 463,21 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
20.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt XXXtuleb hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 550 eurot, tasumata intressid 86,79 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 463,21 eurot.
21.Seoses hageja taotlusega kanda kohtuotsusega väljamõistetavad summad hageja arveldusarvetele Swedbankis (hageja on näidanud erinevad arveldusarved menetluskulude ja muude summade tasumiseks), ei pea kohus antud juhul õigeks sekkuda kohtulahendi seaduses ettenähtud täitmise korda ja piirata kohtuotsuse täitmist pangaülekandega konkreetse(te)le arveldusarve(te)le. See asjaolu ei piira kostja õigust tasuda kohtuotsusega väljamõistetud summad hageja Swedbanki arveldusarve(te)le.
Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on 11.04.2014. a esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (t. lk 26). Hageja märgib, et ta on käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid summas 150 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 17.01.2014 tasutud riigilõiv summas 67,22 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 82,78 eurot). Kohus leiab, et vastavalt hageja 11.04.2014. a kohtule esitatud avaldusele tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 150 eurot. Kohus selgitab, et käesoleva otsusega on menetluskulude
2-14-2426 suurus kindlaks määratud vastavalt hageja avaldusele ja menetluskulude nimekirjale (t. lk 26) TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel ning pooltel ei ole õigust nõuda menetluskulude täiendavat rahalist kindlaksmääramist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtuotsus .tühistatakse
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.