Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult, kui kostja ei kinnita kohtuotsuse kättesaamist elektrooniliselt. 1 (4)
2-13-58028
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.10. detsembril 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt A T (kostja) on korteri xxxx omanik. KÜ Koidu 83 (hageja) on esitanud kostjale kommunaalteenuste kohta (aadressil xxxx) iga kuuliselt osutatud teenuste eest arved, kuid kostja on jätnud osutatud teenuste eest perioodist 01.11.201125.11.2013 arved tasumata. Hageja on võlgnevuse tasumiseks pöördunud kostja poole ning teinud kostjale ettepaneku koostada võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Viimane aga ei ole sellest huvitatud seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse võlgnevuse nõudes. Kostja võlgnevus seisuga 10.12.2013 on 2 034.08 eurot.
2.Lähtudes eeltoodust ja VÕS §-dest 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevus summas 2 034.08 eurot.
3.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUS
4.28. jaanuaril 2014 esitatud vastuses teatas kostja, et tema ei ole korteri omanik. Korteri omanik on Swedbank AS, kuna korter oli 03.12.2012 arestitud kohtutäitur Andrei Krek’i poolt. Kostja ei ole alates maist 2012 korterit ja hageja teenuseid kasutanud. Sellepärast ei ole ta hageja poolt esitatud arvetega ega hagiga nõus.
5.Kostja palus lahendada hagi ilma temata, kuna tal ei ole võimalik osaleda kohtuistungil.
HAGEJA SEISUKOHT
6.14. veebruaril 2014 seisukohas hageja ei nõustunud kostjaga, et viimane ei ole korteri xxxx omanik. Viru Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilisest registri andmetest nähtub, et korteriomandi omanikuna on 23.09.2003 kantud kostja A T. Korteriomandile on seatud keelumärge käsutamise keelamiseks Swedbank AS-i kasuks ning hüpoteek AS-i Swedbank kasuks. Hageja leiab, et kostjale esitatud arved kommunaalteenuste eest kuuluvad tasumisele korteri omaniku poolt ning antud asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et vara omanik elab Saksamaal.
MENETLUSE KÄIK
7.18.02.2014 TsMS § 403 lg 1 alusel määras kohus lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kuna kostja ei kinnitanud kirjaliku menetluse teate kättesaamist, siis 28.03.2014 määras kohus toimetada kirjaliku menetluse teade kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.03.2014.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2 (4)
2-13-58028
8.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
10.Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, üldpinnaga 74.7 m2. Kostja kanti korteriomandi omanikuna sisse 23.09.2003 kinnistamisavalduse alusel (t. lk. 38, 39, 59-60). Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi elumajas xxxx, on moodustatud Korteriühistu Koidu 83 (hageja), kes kanti äriregistrisse 12.01.1998 (t. lk.37). Hagiavalduse järgi teostab korteriühistu elumaja hooldamist ja haldamist ja arvestab osutatud teenuste eest vastavalt korteriühistu põhikirjale. Hagiavalduse juurde lisatud arvete kohaselt hageja on esitanud kostjale arved, kuid kostja alates 01.12.2011 kuni 31.10.2013 osutatud teenuste eest ei ole üldse tasunud, mistõttu tal on tekkinud võlgnevus hageja ees summas 2 034.08 eurot (t. lk. 1032).
11.Kostjal ei ole vaidlust korteriomandil võlgnevuse tekkimise ega tekkinud võlgnevuse suuruse üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta pole teenuseid kasutanud ja et ta pole korteriomandi omanik. Käesoleva otsuse eelmises punktis on tuvastatud, et kostja on korteriomandi omanik. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt korteriomandile xxxx, seati 19.02.2012 kohtutäituri avalduse alusel keelumärge korteriomandi käsutamiseks (võõrandamiseks) AS-i Swedbank kasuks. 03.07.2007 seati korteriomandile hüpoteek summas 300 000 krooni (19 173.49 eurot) AS-i Swedbank kasuks. Seega eeldab kohus, et kohtutäitur üritas kostja korteriomandit võõrandada, kuid seda ei ole õnnestunud teha.
12.Kostja vastuse kohaselt ei ela ta Eestis alates maist 2012. Samas kostja mitte elamine eluruumis ei tähenda, et ta vabaneb osutatud teenuste eest tasumisest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 tulenevalt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 sätestab majapidamiskulude tasumise kohustuse, mille 1. lõikest tulenevalt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. 3 (4)
2-13-58028
13.Alates maist 2012 hageja pole kostjale arvestanud külma vee ega prügi eest, kuid on arvestanud remondifondi eest ja halduskulud lähtudes eluruumi pindalast 74.7 m2, kütte (s.h siugtoru) eest, üldelektri, ühistu interneti eest ning abonenttasu külma vee eest igakuiselt 1.08 eurot. Kostja ei täitnud korteriomaniku kohustusi ka ajal, mil ta tegelikult oma korteriomandit kasutas ja seal elas. Kostja poolt arvete mitte tasumine ei ole kooskõlas KOS § 13 lg 1 ega KÜS § 151 lg 1, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude 2 034.08 eurot ulatuses. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
15.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.