Kohtulahend

XXXesitas 03.09.2013 hagi AS XXX (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi (kostja I), Danske Bank AS Eesti filiaali (kostja II) ja AS-i XXX(kostja III) vastu nõude tunnustamiseks AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõude omandas hageja XXX OÜ-lt (registrikood XXX) 03.03.2013, kelle nõue jäi 19.07.2012 toimunud AS XXX (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Kostjad esitasid kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks leides, et hageja on mööda lasknud hagi esitamise menetlustähtaja. Harju Maakohus jättis 02.10.2013 otsusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. XXX esitas 05.11.2013 määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 17.01.2014 määrusega rahuldamata. Nimetatud kohtulahend jõustus 05.03.2014. AS XXX esitas 24.03.2014 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. AS XXXesindaja on avalduse kohaselt õigusteenust osutanud kokku 4 h ja 19 minutit. AS XXXon eeltoodu kinnituseks lisanud avaldusele arved nr XXX, nr XXX ja XXX ning vastavate arvete spetsifikatsioonid. AS XXXpalub XXX LTD-lt välja mõista õigusabikulud summas 496,59 eurot. XXX esitas 28.04.2014 AS XXX menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. XXX leiab, et AS XXXõigusabikulud on põhjendamatult suured ning toimingutele kulunud tegelik töömaht ei ole kooskõlas arvetes märgitud ajakuluga. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ringkonnakohtu määrus, millega määrati muu hulgas kindlaks menetluskulude jaotus jõustus 05.03.2014. AS XXX esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 24.03.2014. Seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et AS XXX poolt esitatud andmete kohaselt on tema lepinguline esindaja kulutanud õigusabi osutamisele 4 h ja 19 minutit. Hageja on esitanud vastuväited, milles leiab, et AS XXXpoolt märgitud toimingute teostamise põhjendatud ajakulu on tegelikkuses oluliselt väiksem. Hageja leiab, et arvel nr 1309015 märgitud toimingute põhjendatud ajakuluks seoses hageja hagi läbitöötamise ja taotluse koostamisega saab lugeda 0,5 h ning arvel nr 1311030 märgitud määruskaebuse läbitöötamise ja kohtule vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab lugeda samuti 0,5 h. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja vastuväiteid ja AS XXX lepingulise esindaja toimingute ja toimingutele kulunud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Arve nr 1309015 spetsifikatsioonist nähtub, et AS XXX lepinguline esindaja on kulutanud hageja hagi läbitöötamisele ning 16.09.2013 kohtule esitatud seisukoha koostamisele kokku 1 h ja 34 minutit. Kohus leiab, et eelmainitud ajakulu on mõistlik ning põhjendatud arvestades asja keerukust ja mahtu. Kohus ei pea põhjendatuks hageja seisukohta, mille kohaselt tuleks 11leheküljelise hagiavalduse koos 22 erineva lisaga läbitöötamise ning sellele vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks lugeda 0,5 h. Kohus leiab, et AS-i XXX avalduses märgitud ajamaht arves nr 1309015 märgitud toimingutele on põhjendatud ja mõistlik.

Arve nr 1311030 spetsifikatsioonist nähtub, et AS XXX lepinguline esindaja on kulutanud hageja poolt esitatud määruskaebuse läbitöötamisele ja sellele vastuse koostamisele 1 h ja 20 minutit. Kohus ei nõustu hageja seiskohaga, mille kohaselt tuleks eelnimetatud toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks lugeda 0,5 h. Kohus märgib, et hageja arvamus toimingute tegemise ajakulu kohta ei ole iseenesest aluseks lugeda ajakulu põhjendamatult suureks. Kohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu (4 lehekülge), asja keerukust ning kohtule koostatud seisukoha mahtu (2 lehekülge) saab lugeda põhjendatud ja mõistlikuks arve nr 1311030 spetsifikatsioonis esitatud arvestust, mille kohaselt kulus vastavate toimingute tegemisele 1 h ja 20 minutit. Kohus loeb ka ülejäänud osas AS XXX esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu põhjendatuks. Seega on kohus seisukohal AS XXX esindaja toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks saab lugeda 4 h ja 19 minutit. Arvestades, et kohus loeb esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 115,04 eurot, siis määrab kohus AS XXX põhjendatud õigusabikuludeks 496,59 eurot. Seega määrab kohus menetluskulude suuruseks 496,59 eurot ning mõistab vastavas summas menetluskulud välja hagejalt AS XXX kasuks. Nimetatud summa jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kehtestatud piiramäära sisse, kuivõrd antud juhul oli hagihinnaks 3500 eurot ning sellise hinnaga hagi puhul on lepingulise esindaja tasu maksimaalseks sissenõutavaks kuluks 3200 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.