Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 06.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-13-39984/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.05.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1036

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

06.mai 2014.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-39984

Tsiviilasi

B. AS hagi R. T. laenulepingust tuleneva võlgnevuse 300 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 115,47 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 89,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72,97 eurot ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

670,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: B. AS - registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx Esindaja: T. K. V. S. K. , registrikood xxxxxxxx asukoht xxxxxxxxxx e-post Kostja: R. T. xxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; viibimiskoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B. AS hagi R. T. tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista R. T. B. . AS kasuks 602 (kuussada kaks) eurot 39 senti 15.08.20012.a. laenulepingust 1208623/96tt tuleneva võla katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 300 eurot, intress 115,47, võla sissenõudmisega seotud kulu 89,46 eurot ja viivis kuni 06.05.2014 (kaasa arvatud ) 97,46 eurot.

3.Välja mõista R. T. B. . AS kasuks viivis põhivõlgnevuselt (300 eurot) 0,085 %

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja viibimiskohta Lõuna-Eesti Hooldekeskuses 18.03.2014.a. (tl 63), need on vastu võtnud hooldekeskuse direktori asetäitja Maimu Noorhani. TsMS § 322 lg 4 alusel loetakse pikemat aega tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule. Rahvastikuregistrist ei nähtu, et R. T. määratud eestkostja, seega ei saa eeldada, et isik on piiratud teovõimega. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl.16,21) taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 100 eurot väljamõistmist. Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka R. T. hüvitatavad B. AS menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivuna 100 eurot, sealhulgas 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl 3,23). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Balti V. S. K. arvest nr. 2010 (tl. 45) nähtub, et võlanõude aluseks oleva