Kohtulahend

millesse viis teda kostja jurist, kasutades ära kostja juriidilist harimatust. 31.12.2008 kirjaga teavitas hageja kostjat lepingu lõpetamisest alates 01.03.2009. Arvestades kostja 03.03.2009 vastuskirja leidis kostja, et nimetatud leping on lõpetatud. Kostja ruumis on suured aknad, sanitaarsõlm ja raamatukogu ajal olid ka soojusradiaatorid, mille mahavõtmine oli kostja enda initsiatiiv. Ruumi läbivad dekoratiivpaneelidega kaetud suuremõõtmelised soojustrassi torud. Seega tarvitab kostja soojust täies mahus. See, et kostja kasutab nimetatud ruume laona, ei vabasta kostjat kommunaalteenuste tasumisest. 07.03.2012 esitatud täiendavale seisukohale lisas hageja raamatupidamistõendi korteri nr 92 arvelduste kohta seisuga alates 01.01.2011. 23.04.2010 laekunud summa osas oli seisuga kuni 01.01.2011 tabelis viga 40 krooni võrra, mis on koheselt samas tabelis märgitud ning arvestatud ega omanud seega mõju edaspidistele arvestustele. Viivise arvestamise aluseks on kõikjal 0,07%, mis kajastatakse ka iga-aastastes majandusplaanides. 09.01.2009 arve summa suhtes viitab kostja ekslikult 10.01.2008 arvele, kus summa on tõesti 505,18 krooni. 09.01.2009 arves on aga summa 506,69 krooni õige. 27.03.2013 hageja esitatud täiendava seisukoha kohaselt oli katuse renoveerimise otsus vastu võetud korteriühistu 29.04.2006 korduval üldkoosolekul, kus oli peale selle võetud vastu otsused vee ja kanalisatsiooni püstikute vahetamisest, pangalaenu võtmisest ja töövõtukonkursi kuulutamisest. Katuse renoveerimiseks OÜ-ga Ellas Ehitus 12.07.2006 sõlmitud töövõtulepingu kohaselt maksis katuse renoveerimine 774 878,27 krooni. Püstikute vahetamiseks OÜ-ga Ellas Ehitus 31.08.2006 sõlmitud töövõtulepingu kohaselt maksis püstikute vahetamine 211 380,70 krooni. Viimane leping soojusenergia ostmiseks oli sõlmitud 01.05.2010 Soojusenergia OÜ-ga, millest tulenevalt on soojusenergia hind 758,15 krooni/MWh + käibemaks. Remondifondi vahendeid kasutakse korteriühistul sihipäraselt. 03.05.2013 kohtule esitatud täiendavas seisukohas ei pea hageja asjakohaseks kostja vastuväiteid hagile sellest, et ta ei ole kohustatud tasuma kommunaalmaksed täies ulatuses põhjusel, et tema omandis olevas ruumis puuduvad kütteradiaatorid, kuna nimetatud ruum külgneb soojussõlmega, mis iseenesest juba hoiab kõrvalasuvad ruumid soojad, ruumi läbivad paksud soojusmagistraalid, mis asendavad küllaldaselt radiaatoreid ning vastavalt 2010. aastal läbiviidud termograafia andmetele on kostja ruumides välistemperatuuri +3,4 kuni – 16o C juures temperatuur +14 - +19 kraadi. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, mõista kostja poolt kantud menetluskulud välja hagejalt ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja omandis olevat eluruumi kasutab kostja laoruumina abipakkide hoiustamiseks. Laoruumil puuduvad kütteradiaatorid, mistõttu kostja ei tarbi soojust hageja soojusvõrgust, vaid kütab ruumi elektriradiaatorite abil. Kostja kasutab eraldiseisvat hoone tagumises osas asuvat sissepääsu, mida kostja ise hooldab ja mille esist ise koristab. Kostja ei kasuta hoone teisi sissepääse, koridore ega muid üldkasutatavaid pindasid. Hageja ja kostja vahel 01.12.2006 sõlmitud ühise tegutsemise lepinguga määrati poolte vahel kindlaks kostja osaluse ulatus hoone haldamiskulude kandmisel. Kuivõrd pooled jätkasid lepingu täitmist ka pärast 01.01.2008 ega leppinud kokku lepingu muutmises ega lõpetamises, pikenes leping alates 01.01.2008 seega kahe aasta võrra ehk kuni 01.01.2010. Alates 01.02.2009 on hageja esitanud kostjale põhjendamatuid arveid teenuste eest, mida kostja ei tarbi ega saagi tarbida. Kostja on kuni lepingu kehtivaks pidamise päevani, s.o 01.01.2010, tasutud hageja poolt esitatud arveid vastavalt lepingus kokkulepitule. Kuna uut kokkulepet hageja ja kostja vahel sõlmitud pole,

on kostja jätkanud hageja arvete tasumist vastavalt lepingus kokkulepitule, s.t osaliselt. Kostja peab hea usu põhimõttega vastuolus olevaks talle arvete esitamist teenuste eest, mida tal ei ole isegi võimalik tarbida (nt küte, üldelekter), samal ajal kui kostjale ei tagata samaväärseid tingimusi, mis on tagatud ülejäänud korteriühistu liikmetele, sh territooriumi korrastamise ja soojusenergia tagamise osas. 06.03.2013 täiendavas seisukohas esitas kostja enda seisukohad seoses hageja koostatud tabeliga nõude suuruse arvutuste kohta, märkides, et hageja tabel on koostatud seisuga 01.01.2011 ja hageja nõuab hagiavalduse kohaselt kostjalt võlgnevust seisuga 01.04.2011. Seega pole hageja saanud hagi nõudeks oleva summa kohta adekvaatset arvutuskäiku. Tabelist nähtuvad arvandmed kostja väidetava võlgnevuse kohta ei vasta hagis nimetatud nõude suurusele. Hageja on eksinud 23.04.2010 laekunud summa osas. Tabeli kohaselt oli laekumine 431,34 krooni, tegelikkuses aga 471,34 krooni. Seepärast on 40 krooni võrra väiksemana näidatud ka tabelis kajastatud perioodil kostjalt hagejale laekunud maksete üldine summa. Õige summa peaks olema 10 201,98 krooni. Vastavalt hälbib ka arvestus väidetavalt kogunenud võlgnevuse ja viiviste kohta. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel on hageja arvestanud viivist. Kuni 25.09.2010 arveni on arvetel kajastatud viivise määr 0,07%. Tabelis on 09.01.2009 arve summa kajastatud valesti (506,69 krooni). Arvelt nähtuv kuutasu määr oli tegelikult 505,18 krooni. Hageja ei ole esitanud tõendeid remondi ja pangalaenu intresside osas küsitud tasude kohta, mille osas ei ole hageja nõue tõendatud. Kostjale väljastatud arved iseenesest ei tõenda kostjal hageja ees kohustuste tekkimist. 17.04.2013 kohtule esitatud täiendavas seisukohas peab kostja alusetuks ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks kommunaalteenuste arvetel näidatud pangalaenu intresside summade nõudmist, kuivõrd kostja on oma osa katuse renoveerimiskulude eest kandnud. 01.12.2006 sõlmitud ühise tegutsemise lepingu p-s 4 lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale katuse remondi kulutused põhimõttel „KÜ arve jagatud 100 ja korrutatud 3“. Seega kohustus kostja katuse renoveerimise kuludest hüvitama 3% ehk 23 246,35 krooni. Kui laenu tagasimakseid tehakse ka kogutavast remondifondist, on ka remondifondi tasude nõudmine kostjalt vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja märkis samuti, et hageja poolt esitatud soojuseenergia lepingust ei tulene, nagu kostja ruumides asuvate torude kaudu toimuv teatav soojakadu tekitaks hagejale soojusenergia müüja ees täiendavaid kohustusi. 06.05.2013 kohtule esitatud täiendavas seisukohas peab kostja temalt küttekulude nõudmist olukorras, kus ruumides kütteradiaatorid puuduvad ning ruumides on külm, alusetuks ja põhjendamatuks. Hageja väited, et ruumides olid varasemalt kütteradiaatorid olemas ning kostja on need väidetavalt ise lammutanud, on ümber lükatud kostja tunnistajate I H ja R Kütlustega. Kuivõrd kostja ei kasuta korterelamu trepikodasid ega saa kasutada üldelektri ja veega seonduvaid hüvesid, on hageja nõue põhjendamatu ka haldus- ja hoolduskulude osas. Kostja vaidles vastu remondikulude sissenõudmisele soojussõlme paigaldamise tööde eest ja elamuesise sõidutee rekonstrueerimise kulude hüvitamisele, kuivõrd ta ei kasuta elamuesist ala. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhagi nõue 07.10.2011 esitatud vastuhagis palub kostja tuvastada hageja 14.07.2011 üldkoosoleku protokolli punktist 3 nähtuva üldkoosoleku otsuse tühisus või alternatiivselt tühistada hageja eelnimetatud üldkoosoleku otsus. Kostja menetluskulud palus kostja mõista hagejalt välja vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale ning hageja menetluskulud palus kostja jätta hageja enda kanda. Samuti palus kostja asjas tunnistajatena üle kuulata I H, R K ja J P.

Vastuhagi kohaselt puuduvad kostjale kuuluvates ruumides kütteradiaatorid ja soe vesi, mida polnud ruumides ka nende omandamisel kostja poolt. Ruume läbivad küll eluhoone küttesüsteemi torud, kuid torud ei küta ruume. Torud kütteperioodil on vaevu leiged. Hageja on mõõtnud 2010/2011 talvel erinevatel aegadel alates 28.12.2010 kuni 31.03.2011 õhutemperatuuri ruumides ja fikseerinud mõõtmise tulemused vastavates aktides, kusjuures igakordselt on aktile alla kirjutanud kostja Paldiski seltsi sekretär I H ning üks erapooletu ruumides parasjagu viibinud tunnistaja. Aktides fikseeritud termomeetri näidu kohaselt jääb õhutemperatuur ruumides sõltuvalt välisõhu temperatuurist +9 ja +16 kraadi piiresse, s.t alla eluruumidele kehtestatud miinimummäära. 14.07.2011 toimus hageja üldkoosolek, mille päevakorrapunktina nr 3 otsustati kinnitada üldkoosolekule esitatud ning hageja liikmetele eelnevalt edastatud 2011. aasta majandusplaani projekt. Üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandusplaani p 7 näeb ette, et kostja kohustub tasuma haldus- ja hoolduskulusid tariifiga 0,21 eurot, üldelektri eest arvesti alusel, millest lahutatakse 0,32 eurot, kütte eest arvesti alusel ruutmeetrilt 100% ulatuses ning prügiveo eest arvestusega kahe elaniku kohta, ülejäänud kulude eest vastavalt majandusplaanis ja hageja põhikirjas näidatule. Samas majandusplaani sama punkt näeb ette, et eluhoone keldrikorrusel asuv teine mitteeluruum M1K kohustub kütte eest tasuma reaalosa ruutmeetrite järgi üksnes 30 % ulatuses (kd I, tl 118). Kostja leidis, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus on tühine lähtuvalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 4 lg-st 2, § 151 lg-st 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-st 1 ning Riigikohtu praktikast (3-2-1-124-10 p 17, 3-2-1-28-11, 3-2-1-53-10), kuivõrd otsuse tegemisel ei ole lähtutud põhikirja muutmiseks ettenähtud korrast. Tulenevalt hageja 14.07. 2011 üldkoosoleku protokollist osales üldkoosolekul 27 korteriühistu liiget ning majandusplaan kinnitati 25 poolthäälega, mis ei vasta seaduses ega hageja põhikirja p-s 6.7.5 sätestatud nõudele põhikirja muutmiseks, mille kohaselt peab põhikirja muutmine toimuma hageja liikmete häälte üldarvust enam kui poolte liikmete häältega. Lisaks märkis kostja, et sõltumata üldkoosoleku otsuse tühisusest vastuolu tõttu hageja põhikirjaga ja selle muutmiseks seadustes ja põhikirjas ettenähtud korraga ning KÜS § 151 lg-ga 1 on otsus vastuolus heade kommetega ning tühine ka TsÜS § 86 lg 1 ja MTÜS § 241 lg 1 alusel. Arvestades, et üldkoosoleku otsusega kohustatakse kostjat maksma hüvede eest, mida ta tarbida ei saa või mille jaoks puudub tal vajadus, pannakse otsusega kostjale äärmiselt ebasoodsad tingimused. Otsusest tulenevad poolte vastastikused kohustused on ilmselgelt tasakaalust väljas ja seega vastab otsus kõigile TsÜS § 86 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele. Juhul kui kohus asub seisukohale, et üldkoosoleku otsus ei ole tühine, palus kostja alternatiivselt üldkoosoleku otsuse tühistada vastuolu tõttu TsÜS §-ga 32 ja §-ga 138. Vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagis esitatud nõudeid ei tunnistanud ning avaldas, et hageja püüab eksitada kohut, esitades teadvalt valesid andmeid vaidluse asjaolude kohta või tõlgendades teadvalt valesti olemasolevaid fakte. Keeldudes tasumast kommunaalmaksed võrdselt teiste korteriühistu liikmetega, sundis hageja juhatust, kasutades nende kogenematust ja juriidilist harimatust, kirjutama alla 01.12.2006 ühise tegutsemise lepingule, mille tingimused olid korteriühistule kahjulikud. Seejuures oli lepingu sõlmimine vastuolus üldkoosoleku otsusega. Hageja märkis, et kostjale kuuluv ruum asub hoone keskel ja sellega külgneb soojussõlm. Ruumi läbivad isoleerimata keskküte torud 60 korteri soojustamiseks. Seinte ja torude temperatuuri saab näha termograafia

dokumentides, mille kohaselt on hageja ruumides temperatuur 14-19 kraadi välistemperatuuri juures +3,4 kuni –16o C. See kinnitab fakti, et soojussõlme automaatika töötab hästi ja stabiilselt. Samuti märkis hageja, et eluruumide soojuse nõudmised ei laiene mitteeluruumidele. Keldrikorrusel asuva teise mitteeluruumi M1K osas märkis hageja, et ruum asub hoone otsas, soojussõlmest kaugel ning kütetasu 30 % ulatuses on sellele täiesti õigustatud. Üldelektrist põhilist osa moodustavad mitte trepikodade valgustus, vaid soojussõlme ja veesurve pumpade tööga seotud kulud. Korteriühistu tasub energia tarnijale mitte õhutemperatuuri eest ruumis, vaid tarbitud kalorite eest vastavalt arvestite näitudele. 2010. aasta aprillis tellis korteriühistu enda arvelt ekspertiisi, millest nähtub, et kostjale kuuluva ruumi soojakadu moodustab 24,5 MWh aastas, ehk tariifiga 909,78 krooni moodustas see 2010. aastal 22 289,61 krooni, kostjale aga oli 2010. aasta eest esitatud arved summas 10 551,89 krooni. 14.07.2011 üldkoosoleku otsus ei ole õigustühine, kuna koosoleku kokkukutsumise korda ei olnud rikutud. Kõik hageja liikmed olid õigeaegselt sellest teavitatud, koosolek oli kokku kutsutud teistkordselt ja otsus oli vastu võetud häälteenamusega. Sellel koosolekul kinnitati veelkord tariifid, mis olid vastu võetud 04.07.2010 üldkoosolekul ja mis on madalamad kui ülejäänud 90 korteri jaoks. Seega ei kandnud hageja selle otsuse tagajärjel mingit kahju. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 23.05.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevuse 2 970,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 49,86 eurot ja viivised 0,07% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 02.04.2011 kuni kohustuse täitmiseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja kanda. Kohus märkis, et kuivõrd majandamiskulude nõudmine kostjalt sõltub üldkoosoleku otsuse kehtivusest, peab kohus esmalt võtma seisukoha vastuhagis vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kehtivuse osas. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-le 7 ja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-41-05 ja 3-2-1-80-04 märkis maakohus, et kohus on asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Kohus tugines otsuse tegemisel korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg-le 2 ja § 151 lg-le 1, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-124-10 avaldatud seisukohale, et KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistuseaduse kohaselt mh tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Praeguses asjas ei ole hageja põhikirjas kütte eest tasumisel ette nähtud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevat regulatsiooni. Samas ei tähenda see, et juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks määratud seadusest ja põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord, oleks see korteriühistu otsus tühine. Juhul kui sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10). Samuti viitas maakohus Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-28-11 ja 3-2-1-53-10 leitule, mille kohaselt majandamiskulude jaotuse kindlaksmääramine peab toimuma ühistu põhikirjaga, vastasel juhul tuleb lähtuda KÜS § 151 lg 1 eluruumide pindalast lähtuva jaotuse üldreeglist.

Viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-le 2, märkis kohus, et iga tehingu kooskõla hindamisel heade kommetega tuleb lähtuda igakordselt selle tehingu sisust, sõlmimise asjaoludest ning mõjust poolte huvidele ja õigustele. Mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse näol on tegemist mitmepoolse tehinguga, mille sõlmimist ja kohustuslikkust kõigile liikmetele reguleerib korteriühistu seadus. Samuti viitas kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-140-07, milles kohus kordas varasemalt esitatud seisukohti, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Riigikohus märkis ka, et tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (samad seisukohad ka Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-80-02 ja 3-2-1-80-05). Kohus viitas otsuse tegemisel ka TsÜS § 84 lg-le 1, § 138 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 6 lg-le 1. 15.03.2013 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle R K ja I H i. Tunnistaja R K ütluste kohaselt ei olnud keldriruumides radiaatoreid. Tunnistaja R K kinnitas, et kostja ei saanud radiaatoreid lammutada, kuna neid ei olnud. Tunnistaja I H i ütluste kohaselt on ruumis, kus tunnistaja töötab, praegu 16-17 kraadi, aga suures saalis on 13-15 kraadi. Kui on väga külm õues, siis on 10 kraadi suures saalis. Suures saalis toimuvad neil mõnikord koosolekud ja lastelaagrid. Tunnistaja I H i täpsustas, et ruumides on külm ja tal on alati jalgade all elektrikott. Samuti selgitas tunnistaja I H i, et on koostanud akte temperatuuri kohta kostja ruumides, millele on alla kirjutanud erinevad inimesed, kes on käinud küsimas mingit infot. Ruumides ei ole kunagi radiaatoreid olnud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostjale kuuluvates ruumides ei ole radiaatoreid olnud ja kostja ei ole ka omaalgatuslikult neid lahti monteerinud. Samuti tuleneb tunnistaja I H i ütlusest, et kostjale kuuluvad ruumid on külmad. Aprillis 2010 hageja poolt läbiviidud eksperthinnangu kohaselt oli kostja hallatavates ruumides paiknevate küttesüsteemi isoleerimata magistraaltorude summaarne soojakadu 24,5 MWh aastas (kd I, tl 180-182). Seega on käesoleval juhul tõendamist leidnud asjaolu, et kostja ruumides leidis aset soojakadu. Seoses kostja poolt viidatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ leidis kohus, et käesoleval juhul ei ole võimalik nimetatud määrust kohaldada, kuna see reguleerib eluruumidele esitatavaid nõudeid, kuid kostjale kuuluvad mitteeluruumid. Kuna erinevalt kostjale kuuluvast ruumist, millega külgneb soojussõlm (kd I, tl 176), asub teine ruum M1K hoone otsas, soojussõlmest kaugel, on sellest tulenevalt määratud ruumi M1K küttetasuks 30%. Kuigi kostja ruumides puuduvad radiaatorid, asub antud ruumis soojussõlm. Lisaks on kostja ka varasemalt tasunud küttekulusid korteriühistule, millist asjaolu kostja vaidlustanud ei ole. Asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et soojussõlm hoiab kõrvalasuvad ruumid soojas ja ruumi läbivad paksud soojusmagistraalid, mis asendavad küllaldaselt radiaatoreid. Seoses kostja seisukohaga, et üldkoosoleku otsus on tühine, kuivõrd selle tegemisel ei ole lähtutud põhikirja muutmiseks ettenähtud korrast, leidis kohus, et 14.07.2011 üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kuna koosoleku kokkukutsumise korda ei olnud rikutud. Kõik korteriühistu liikmed olid õigeaegselt sellest teavitatud, koosolek oli kokku kutsutud teistkordselt ja otsus oli vastu võetud häälteenamusega (kd I, tl 117). Põhikirja punkti 6.6.1.4 kohaselt on korduskoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui selles osaleb vähemalt kolm

ühistu liiget (kd I, tl 132). Sellel koosolekul kinnitati veel kord tariifid, mis olid vastu võetud 04.07.2010 üldkoosolekul (kd I, tl 183). Samuti leidis kohus, et käesoleval juhul ei muudetud 14.07.2011 toimunud üldkoosolekul hageja põhikirja. Hageja põhikirja punkti 4.2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kd I, tl 126). Seega otsustab üldkoosolek elamu majandamise jooksvate kulude suuruse. Kuna 14.07.2011 toimunud üldkoosolekul otsustati arvestada maksud kostjale kuuluvatele ruumidele ja ruumile M1K kooskõlas majandusaasta plaani projektile, ei olnud nimetatud otsuse näol tegemist hageja põhikirja muutmisega. Eeltoodust tulenevalt ei rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolek oli pädev vastu võtma otsuseid. Kohus on seisukohal, et 14.07.2011 üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus ka heade kommetega, kuna kostja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma korteriühistu majandamiskulude eest. Asjaolu, et varasemalt nõuti kostjalt majandamiskulude (sh küttekulude) tasumist väiksemas määras, ei tähenda, et mingist hetkest alates edasiulatuvalt seaduses sätestatud määras ei võiks kostjalt tasu nõuda. Hageja 14.07.2011 üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus õiglustundega, samuti puudub otsusel heade kommete vastane eesmärk. Kostja nõude osas tühistada 14.07.2011 üldkoosoleku otsus mh vastuolu tõttu hea usu põhimõttega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et hageja 14.07.2011 üldkoosoleku otsus oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja ebaseaduslik. Kuna kostja on korteriühistu ruumide omanik, on ta seega korteriühistu liige, millest tulenevalt peab ta kandma ka kõik kohustused korteriühistu ees võrdselt teiste korteriühistu liikmetega ning seejuures ei oma tähtsust, kas ta on eluruumi või mitteeluruumi omanik. Antud seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohus, kes on 15.03.2012 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-16537 leidnud, et KÜS § 151 kohaselt tuleb iga korteri kohta tasuda kütte eest selliselt, et kogu maja küttearve jagatakse kõikide korterite peale lähtudes suhtest, mis moodustub konkreetse korteri üldpinnast ja kõikide korteri üldpindade summast. Korteriühistuseadus on selle vastuvõtmisest alates ette näinud majandamiskulude jaotamisel sama metoodika. Korteriomanik ei saa enda tegevusega luua olukorda, kus ta peab majandamiskulude eest vähem tasuma. Vastasel korral võiks välja jõuda selleni, et mõni korteriomanik maksaks vähem prügiveo eest, sest tema väga palju prügi ei tekita või selleni, et mõni korteriomanik tasuks vähem näiteks trepikodade koristuse eest põhjusel, et ta mõne kuu jooksul korterit ei kasutanud. Kuivõrd kortermajas on paljude teenuste ja kulutuste osas tegelikku tarbimist ja kulutuste tegelikku põhjustajat raske leida, siis ongi seadusandja loonud lahenduse, mille kohaselt tuleb sellised kulutused jagada kõikide korteriomanike vahel korteriomandi mõttelise osa suurusest lähtuvalt. Isegi siis, kui hageja oleks varasemalt nõudnud küttekulude eest tasu väiksemas määras kui seadus ette näeb, ei takista see korteriühistut mingist hetkest alates edasiulatuvalt seaduses sätestatud suuruses tasu nõudmast, mis ei ole hea usu põhimõtte vastane. Hea usu põhimõtte vastasust ei põhjusta ka see, et kostja sai vaidlusalusel perioodil vähem soojateenust, sest tema korteris radiaatoreid ei olnud. Korteriühistuseadus paneb korteriomanikule kohustuse tasuda mh soojaarvete eest eespool viidatud määras ja samas annab korteriühistuseadus ühistu liikmest korteriomanikule õiguse nõuda kohast maja majandamist, mille hulka kuulub ka kohase ja teiste korteritega võrreldava kütte tagamine korteris. Seega oleks kostja saanud nõuda, näiteks siis, kui ta sai teada, et temalt nõutakse soojakulude hüvitamist seaduses sätestatud määras, radiaatorite taastamist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitatud kommunaalkulude nõude osas viitas kohus lisaks korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-tele 1, 2 ja 3 ka kulude tasustamise korda sätestavale KÜS §-le 15 ja hageja

põhikirja p-le 4.2 (kd I, tl 126-128). Vastavalt sellele kohustub korteriomanik hüvitama muuhulgas ka maja üldkulud. Üldelektrist põhilise osa moodustavad soojussõlme ja veesurve pumpade tööga seotud kulud. Korteriühistu tasub energia tarnijale tarbitud kalorite eest vastavalt arvestite näitudele. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et kostja kasutas ära hageja nõrgemat positsiooni, mille tulemusena allkirjastati 01.12.2006 ühise tegutsemise leping. Vaidlusalune leping sõlmiti võrdsete poolte vahel nende vabast tahtest lähtuvalt. Tuginedes TsÜS § 75 lg-le 1, märkis kohus, et kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamisel on eesmärgiks välja selgitada tahteavalduse sisu ning seejuures ei ole oluline mitte tahteavalduse teinud isiku enda seesmine tahe, vaid tahe, mis oli teada tahteavalduse saajale. Nii arvestataksegi vastavalt TsÜS § 75 lg 1 esimesele lausele tahteavalduse tegija tegelikku tahet ainult siis, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus leidis, et lähtuvalt hageja poolt kostjale esitatud 31.12.2008 kirjalikust teatest oli kostjale teada hageja tahteavalduse sisu. Samuti on kostja 03.03.2009 kirjalikult teavitanud hagejat, et tema kiri on kostja poolt läbivaadatud ja põhimõtteliselt nõustutakse sellega. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt lõpetati ühise tegutsemise leping alates 01.02.2009. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt märkis kohus, et selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kui korteriühistu on moodustatud nagu praeguses asjas vallasasjast elamus, tuleb pindalade arvutamisel lähtuda vallasasjadena korteriühistu liikmete omandis olevate eluruumide ja mitteeluruumide pindadest. Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 2 lg-ga 1 ja KÜS §-ga 151. Hagi rahuldamise eeldustena märkis kohus seda, et hageja on korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige, et hageja oon teinud KÜS §-s 151 sätestatud kulutusi ja et kostja on jätnud need tasumata. Viivise arvestamise alusena märkis kohus KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määra 0,07 %, mis kajastatakse ka iga-aastastes majandusplaanides (kd II, tl 145146). Apellatsioonkaebus 25.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja Harju Maakohtu 23.05.2013 otsuse täies ulatuses. Kostja menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda. Kaebuse kohaselt on kohtuotsus üllatuslik, kuivõrd kohus on hageja põhikirja tõlgendanud viisil, nagu seda pole teinud kumbki menetlusosalistest. Kuigi vaidlustatud maakohtu otsusest

seda otseselt ei tulene, on kohus kostjale arusaadavalt asunud seisukohale, nagu ei võimaldaks hageja põhikiri teha üldkoosolekul küttekulude kandmise kohta sellist otsust, mis sätestaks kostja suhtes erisuse võrreldes KÜS §-st 151 tulenevalt asjaolust, et kostja keldrikorrusel asuvates ruumides puuduvad kütteradiaatorid ja ruumides on külm. Kostja peab kohtu sellist seisukohta vääraks. Kostja hinnangul võimaldab hageja põhikiri küttekulude kandmist põhjendatud juhtudel nõuda selliselt, et aluseks võetakse küll korteriomandi pindala, kuid tasunõude suurus arvestatakse konkreetse protsendi abil (nt 30% või 10 %). Ka hageja enda seisukohtadest tuleneb, et teatud koefitsiendi kohaldamine küttekulude eest tasumisel on kooskõlas põhikirjaga. Vaidlustatud üldkoosoleku otsuses on määratud, et teise keldrikorrusel asuva korteriomandi M1K omanik tasub küttekulude eest pindalapõhisel arvestusel koefitsendiga 30%. Samasuguse tasukokkuleppe (koefitsiendiga 10%) sätestas hageja ja kostja vaheline 01.12.2006 ühise tegutsemise leping. Ka hageja ei ole menetluses ise väitnud nagu hageja põhikiri ei võimaldaks majapidamiskulude kandmisel kõrvale kalduda põhimõttest, et kulusid kantakse vastavalt korteriomandi üldpinna suhtele elamus asuvate korterite üldpinda. Kohus on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 4 andnud menetluses oluliseks tõendiks olevale põhikirjale pooltest erineva tõlgenduse. Kohus on oluliselt eksinud TsMS § 436 lg-te 1, 2 ja 4 ning TsMS § 438 lg 1 vastu. Kohus on valesti hinnanud tõendeid, teinud vaidluse lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta järeldusi, tuginedes hageja paljasõnalistele väidetele ja jättes kostja vastupidised tõendid õigustamatult tähelepanuta. Kohus on tunnistajate ütlustele tuginedes ühelt poolt tuvastanud, et kostja ruumid on külmad, teiselt poolt aga leidnud, et kostja ruumiga külgnev soojussõlm hoiab kõrvalasuvad ruumid soojas. Seejuures ei ole otsuses viidatud termograafia aruannet menetluses sisuliselt arutatud. Kumbki menetlusosalistest ei ole termograafia aruandele tuginedes väitnud, et kostja ruumides on välistemperatuuri juures +3,4 kuni –16 kraadi temperatuur 14-19 kraadi. Lisaks ei ole kostja hinnangul sellist järeldust võimalik termograafia aruandest välja lugeda. Kostja poolt kohtule esitatud tõendeid erinevatel aegadel koostatud ruumitemperatuuri mõõtmiste kohta ei ole kohus hinnanud ega ole põhjendanud miks tõendeid otsuse tegemisel arvesse ei võetud. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei pea tunnistaja I H tunnistusi usaldusväärseteks. Kohus on hageja paljasõnalisele väitele tuginedes teinud üllatusliku, vastuolulise ja väära järelduse, et kostja ruumidega piirnev soojussõlm hoiab kostja ruumid soojana ning magistraaltorud asendavad küllaldaselt radiaatoreid. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit seoses soojasõlme tegeliku mõjuga kostja ruumide temperatuurile. Kohus ei ole otsuses käsitlenud ega lahendanud kostja VÕS § 6 lg 2 alusel esitatud vastuväidet kohustuse täitmisest keeldumisel. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-28-11 tuleneb, et kehtiva kohustuse täitmisest võib keelduda ka VÕS § 6 lg 2 alusel. Lahendis nr 3-2-1-50-11 on Riigikohus sedastanud, et on võimalik, et ka sellist korteriühistu üldkoosoleku otsust, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga, ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttest tuleneva vastuväitega arvestamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, eriti arvestades, et kohus on küttekulude tasumise kohustuse kooskõla heade kommetega ja hea usu põhimõttega vaidlusalusel juhul peaasjalikult põhjendanud KÜS § 151 regulatsiooni kehtivusega. Kohus oleks pidanud kontrollima, kas antud juhul esineb VÕS §-st 6 lg 2 tulenev keeld kohaldada KÜS §-st 151 tulenevat majanduskulude kandmise üldist regulatsiooni. Kohus on küttekulude tasumise kohustuse hea usu põhimõttega ja heade kommetega kooskõla tuvastamisel rikkunud tõendite hindamise reegleid (vt menetlusdokumendi p 2.2. põhjendused). Samuti on kohus oma järeldusi ebapiisavalt põhjendanud. Kohus on järeldusi

esitades üksnes konstateerinud, et üldkoosoleku otsus on õiglustunde ja heade kommetega kooskõlas, esitamata seejuures sisulisi põhjendusi. Kostja hinnangul on kohus antud juhul rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Arusaamatu on kohtu motivatsioon osas, milles kohus põhjendab, et korteriomanik ei saa enda tegevusega luua olukorda, kus ta peab majandamiskulude eest vähem tasuma. Vastasel korral võiks välja jõuda selleni, et mõni korteriomanik maksaks vähem prügiveo eest, sest tema väga palju prügi ei tekita või selleni, et mõni korteriomanik tasuks vähem näiteks trepikodade koristuse eest põhjusel, et ta mõne kuu jooksul korterit ei kasutanud. Taolised põhjendused ei ole vaidlusaluses asjas kohaldatavad. Kostja ei ole oma tegevusega loonud situatsiooni, kus ta peab majapidamiskulude eest vähem tasuma. Kohus on ise tuvastanud, et kostja ruumides pole radiaatoreid olnud ning ta ei ole neid ka omavoliliselt lahti monteerinud. Seevastu otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 2-10-16537 käsitles olukorda, kus korteriomanik kõrvaldas enda korteris radiaatorid ise ilma korteriühistult nõusolekut küsimata. Arusaamatuks jääb ka otsuses esitatud põhjendus, et kostja oleks saanud nõuda, näiteks siis kui ta sai teada, et temalt nõutakse soojakulude hüvitamist seaduses sätestatud määras, radiaatorite taastamist. Kostja märgib, et kohus tuvastas, et radiaatoreid pole kostja ruumides olnud. Kostja jääb oma varemesitatud seisukoha juurde, et olukorras, kus tema ruumid asuvad keldrikorrusel, nendes puuduvad kütteradiaatorid ning neid ei ole ruumides kunagi olnud ning kus talveperioodil jääb temperatuur ruumides +9 ja +16 kraadi vahele ning seejuures kasutab kostja kütmiseks elektriradiaatorit, ei ole küttekulude nõudmine kostjalt võrdses ulatuses teiste korteriomanikega, kelle ruume köetakse ning kelle korterites on seetõttu ka soe, kooskõlas heade kommete ning hea usu põhimõttega. Kohus on täielikult jätnud arvestamata kostja vastuväite, mille kohaselt on kostja vastavalt pooltevahelisele 01.12.2006 ühise tegutsemise lepingule juba tasunud oma 3% katuse renoveerimise kulutustest. Hageja nõue katuse renoveerimise kulutuste hüvitamiseks remondifondi tasude näol on vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleb VÕS § 6 lg 2 alusel jätta rahuldamata. Samuti on kohus jätnud täielikult tähelepanuta kostja poolt 15.03.2013 kohtuistungil esitatud tõendi (arve saateleht) katuse renoveerimise kulude tasumise kohta ning hagi vastusele lisatud samasisulise hageja revisjonikomisjoni aruande. Kohus on valesti tõlgendanud kostja 03.03.2009 kirja sisu tahteavaldusena pooltevahelise 01.12.2006 lepingu lõpetamise kohta ning teinud poolte avaldusest väära järelduse, justkui leppisid pooled kirjadega kokku ühise tegutsemise lepingu ennetähtaegses lõppemises alates 01.01.2009. Poolte tegelik tahe ei olnud sõlmida kokkulepet ühise tegutsemise lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta. Hageja 31.12.2008 kirjast nähtuvalt ei ole tegemist oferdiga, vaid hageja poolt lepingu ühepoolse ülesütlemisega, mis oli tühine. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab esitatud apellatsioonkaebust põhjendamatuks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23.05.2013 otsus on põhjendatud ja seaduslik vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Kolleegium leiab, et põhihagi osas tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi muuta, samuti resolutsiooni. Maakohus tugines õigesti otsuse tegemisel korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg-le 2 ja § 151 lg-le 1, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis

nr 3-2-1-124-10 avaldatud seisukohale, et KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistuseaduse kohaselt mh tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Praeguses asjas ei ole hageja põhikirjas kütte eest tasumisel ette nähtud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevat regulatsiooni. Tunnistaja I H i ütluste kohaselt on ruumis, kus tunnistaja töötab, sooja 16-17 kraadi, aga suures saalis on 13-15 kraadi. Kui on väga külm õues, siis on pluss 10 kraadi suures saalis. Samuti nähtub temperatuuri mõõtmise lehtedelt, et ka talvisel ajal on kostja kasutuses olevad ruumid soojad (t.l.102-112, I kd). Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite põhjal põhjendatult, et küttesüsteem oli majas täielikult ümberehitatud 1996. kevadel. M2K ruum asub hoone keskel. Sellega külgneb soojussõlm (kd I, tl 176). M2K ruumi läbivad isoleerimata keskkütte torud 60 korteri soojustamiseks. 25.01.2010 termograafia aruande kohaselt on Eesti Punase Risti ruumides temperatuur 14-19 kraadi välistemperatuuri juures +3,4 kuni – 16o C (kd I, tl 207-209, kd II, tl 40-41). Seega ei ole põhjendatud kostja väited, mille kohaselt kõrvalasuv soojussõlm ja kostja ruume läbivad keskküttetorud ei küta ruumi. Kui ruumides ei ole soojust piisavalt, siis on kostjal õigus hagejalt nõuda, et ruume piisavalt köetaks, s.h radiaatorite paigaldamist. Asjaolu, et kostja ruumis rohkem sooja ei vaja, ei vabasta teda kohustusest kütte eest tasuda. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kulude tasustamise kord on sätestatud lisaks eeltoodule ka KÜS §-is 15 ja KÜ „Sadama 8 Paldiski“ põhikirja punktis 4.2 (kd I, tl 126-128). Vastavalt sellele kohustub korteriomanik hüvitama muuhulgas ka maja üldkulud. Üldelektrist põhilise osa moodustavad soojussõlme ja veesurve pumpade tööga seotud kulud. Korteriühistu tasub energia tarnijale tarbitud kalorite eest vastavalt arvestite näitudele. Eesti Punane Rist on seisukohal, et 01.12.2006 ühise tegutsemise leping (kd I, tl 51-52) kehtis kuni 01.01.2010. KÜ „Sadama 8 Paldiski“ teavitas 31.12.2008 kirjaga Eesti Punast Risti lepingu lõpetamisest alates 01.02.2009 (kd I, tl 53). Eesti Punane Rist avaldas oma 03.03.2009 vastuskirjaga nr.9-4/65 oma nõusolekut lepingu lõpetamisega (kd I, tl 66). KÜ „Sadama 8 Paldiski“ leidis, et 01.12.2006 ühise tegutsemise leping oli Eesti Punase Ristiga sõlmitud eksimuse tõttu, millesse viis teda just Eesti Punase Risti jurist, kasutades ära KÜ „Sadama 8 Paldiski“ juriidilist harimatust. Eesti Punane Rist oli seisukohal, et pooled jätkasid lepingu täitmist ka pärast 01.01.2008. Pooled ei leppinud kokku lepingu muutmises ega lõpetamises. Seega pikenes leping alates 01.01.2008 kahe aasta võrra ehk lepingu lõppemise tähtaeg oli 01.01.2010. Maakohus leidis õigesti, et paljasõnaline ja tõendamata on KÜ „Sadama 8 Paldiski“ väide, et Eesti Punane Rist kasutas ära KÜ „Sadama 8 Paldiski“ nõrgemat positsiooni, mille tulemusena allkirjastati 01.12.2006 ühise tegutsemise leping. Kohus leiab, et vaidlusalune

leping sõlmiti võrdsete poolte vahel nende vabast tahtest lähtuvalt. 01.12.2006 sõlmitud ühise tegutsemise lepinguga määrati poolte vahel kindlaks Eesti Punase Risti osaluse ulatus hoone haldamiskulude kandmisel. Vastavalt lepingu punktile VIII kehtib leping kuni 01.01.2008, kuid kui pooled lepingusse muudatusi ei tee, pikeneb leping automaatselt 2 aasta võrra. Lepingu punkti IX kohaselt toimub lepingu muutmine, katkestamine, peatamine või pikendamine üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamisel on eesmärgiks välja selgitada tahteavalduse sisu. Seejuures ei ole oluline mitte tahteavalduse teinud isiku enda seesmine tahe, vaid tahe, mis oli teada tahteavalduse saajale. Nii arvestataksegi vastavalt sätte lg 1 esimesele lausele tahteavalduse tegija tegelikku tahet ainult siis, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. KÜ „Sadama 8 Paldiski“ on Eesti Punasele Ristile 31.12.2008 kirjalikult teatanud, et alates 01.12.2006 katkestab KÜ „Sadama 8 Paldiski“ ühise tegutsemise lepingu. Seega oli Punasele Ristile teada KÜ „Sadama 8 Paldiski“ tahteavalduse sisu. Samuti on Eesti Punane Rist 03.03.2009 KÜ-d „Sadama 8 Paldiski“ teavitanud kirjalikult KÜ-d „Sadama 8 Paldiski“, et tema kiri on Eesti Punase Risti poolt läbi vaadatud ja põhimõtteliselt nõustutakse sellega. Maakohus leidis põhjendatult, et poolte kirjavahetusest nähtuvalt lõpetati ühise tegutsemise leping alates 01.02.2009. Samas leiab kolleegium, et hageja ei ole tõendanud, mis alusel on arvestatud ja jaotatud kulud korteriühistu liikmete vahel enne 01.01.2010. Alates 01.01.2010 on esitatud kohtule majanduskavad, milles on määratud kindlaks, milliseid kulusid ja millises suuruses on korteriühistu liikmed kohustatud kandma. Majanduskavad (plaanid) on kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku poolt (t.l. 118, I kd; 143, II kd). Seega on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue perioodi eest 01.01.2010-31.03.2011. Nõue on tõendatud lisaks ka esitatud arvetega sel perioodil (t.l.43-59, II kd). Sel perioodil on hageja esitanud kostjale kokku arveid summas 2452,52 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja on maksnud hagejale oma paremal äranägemisel, mis on nähtav ka kostja poolt esitatud arvetelt (t.l.105-121, II kd). Kokku on tasunud kostja sel perioodil 323,07 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 2 lg-ga 1 ja KÜS §-ga

tegutsemise lepingule juba tasunud oma 3% katuse renoveerimise kulutustest. Hageja on korduvalt selgitanud, et hageja on seda arvestanud, kuid vastavalt majanduskavale tuleb kõigil korteriühistu liikmetel tasuda ka remondifondi raha (t.l.143, I kd).

MENETLUSKULUD

Ülaltoodu alusel ei kuulu apellatsioonkaebus suuremas osas rahuldamisele. Arvestades, et vastuhagi jääb rahuldamata täies ulatuses ja põhihagi kuulus rahuldamisele 72% ulatuses, siis on õiglane jätta menetluskuludest 10% hageja kanda ja 90% kostja kanda.

TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.