Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (4)

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Select Service esitas 13.02.2014. a kohtule hagiavalduse Axx Mxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista müügilepingu alusel kütteõli eest tasumata põhivõlg summas 6339,17 eurot ja 07.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1683,02 eurot. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista ka alates 08.02.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 0,15 % põhivõlalt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes kohtul hagi tagamise abinõuna kanda hageja kasuks haginõude ulatuses kostja kolmele kinnistule kohtulikud hüpoteegid. Kohus otsustas 17.02.2014. a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldada ja seada hagi tagamise abinõuna hageja kasuks: 1) kostja kinnistule registriosa numbriga 1575038 kohtulik hüpoteek summas 5962,89 eurot; 2) kostja kinnistule registriosa numbriga 2502335 kohtulik hüpoteek summas 5000 eurot ja 3) kostja kinnistule registriosa numbriga 1207535 kohtulik hüpoteek summas 5000 eurot. 10.03.2014. a määrusega võttis kohus OÜ Select Service hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 7. aprilliks 2014. a. Kohus hoiatas kostjat hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 14.03.2014. a. (tl.42). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist ja kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Seega, kuna kostja ei ole

2 (4)

hagile tähtaegselt vastanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt on pooled sõlminud müügilepingu, mille alusel on hageja müünud kostjale kütteõli. Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat maksekohustust ja ei ole kütteõli eest hagejale nõuetekohaselt tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on müügilepingus kokku leppinud, et tähtaegselt tasumata summalt tuleb tasuda viivist 0,15 % tasumata summalt kalendripäevas. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivisesumma välja 07.02.2014. a seisuga ja taotleb alates 08.02.2014. a viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o 06.05.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2519,02 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8858,19 eurot, millest moodustab 6339,17 eurot põhivõlg ja 2519,02 eurot 06.05.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise 0,15 % tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jääb 17.02.2014. a kohtumäärusega tehtud hagi tagamine jõusse. Kui kohtulike hüpoteekidega tagatud nõue rahuldatakse, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud 10.02.1014. a

3 (4)

hagilt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu summas 550 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 936 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on võimalik taotletud ulatuses kindlaks määrata ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 7,8 tunni ulatuses, sh 1 h 30 min asjaoludega tutvumine, õiguslik analüüs ja nõupidamine kliendiga, 4 h 45 min hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine ja lisade komplekteerimine, 20 min hagi tagamise kohtumäärusega tutvumine, 15 min kommunikatsioon kohtuga seoses tagaseljaotsuse tegemise ja menetluskulude nimekirja esitamisega ja 1 h menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus leiab, et arvestades asja keerukusastet ja eeldatavat õigusabi mahukust, on hageja lepingulise esindaja töömaht sellises ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu 120 eurot ühe tunni eest, mis on asjaolusid arvestades mõistlik. Taotletav tasu ei ületa ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1486 eurot, millest moodustab 550 eurot menetluses tasutud riigilõiv ja 936 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.