lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-22976/92

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 06.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-22976/92
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
06.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-22976

Tsiviilasi

Tiina Tammeri hagi Marje Kuslapi vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistute Martin Kuslapi lahusvara osas tema pärandvara hulka lugemiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. aprilli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiina Tammeri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Tiina Tammer (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Siim Tammer Vastustaja (kostja): Marje Kuslap (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 2. aprilli 2014 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus jättis 11.06.2012 otsusega Tiina Tammeri hagi Marje Kuslapi vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistute M.Ki lahusvara osas tema pärandvara hulka lugemiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 27.06.2013 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 30.09.2013 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtulahendid jõustusid 30.09.2013. Kostja esitas 13.10.2013 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus mõista hagejalt välja kostja kasuks lepingulise esindaja kulu summas 3120 eurot (koos käibemaksuga) ja kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Hageja esitas vastuväite, kus leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole taotletud menetluskulu kandnud ja kohtuasi ei olnud sellise keerukusega, mis eeldaks maksimaalse menetluskulude määra rakendamist. Lähtudes kuni 6400-eurose tsiviilasja hinna puhul hüvitamisele kuuluvast õigusabikulu piirmäärast, s.o 3200 eurot, oleks põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine hagejalt ca 1400–1500 euro ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 2. aprilli 2014 määrusega Marje Kuslapi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis Tiina Tammerilt välja 3120 eurot Marje Kuslapi kasuks menetluskulude katteks. Samuti mõistis maakohus Tiina Tammerilt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruse kohaselt on kostja kantud menetluskulude sisuks lepingulise esindaja kulud. Avaldusele on lisanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ning kostja on oma vastuses hageja vastuväitele selgitanud ja põhjendanud õigusabikulusid. Menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb menetlusosalisel esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul taotlus, millele tuleb TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Kohus võib TsMS § 174 lg 5 kohaselt anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus (3-2-1-68-06, p 23). Praeguses asjas ei ole kohus õigusabi eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaega määranud, seega ei pidanud kostja täiendavaid tõendeid lisama ja kohtul on õigus menetluskulud kindlaks määrata olemasolevate materjalide põhjal. Lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud õigusabi eest tasumise kohustus ehk talle on esitatud arve.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (sisuliselt 3 lehel), vastuse täpsustatud hagiavaldusele (sisuliselt 1,5 lehel), seisukoha hageja taotluste osas (sisuliselt 1 lehel) ja vastuse apellatsioonkaebusele (sisuliselt 1,5 lehel). Kokku on kostja esindaja esitanud kohtutes neli sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 7 lk. Lisaks on kostja esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Kostja esindaja viibis ka viiel kohtuistungil maakohtus: 09.11.2011 (istung kestis 1 tund 25 minutit), 25.01.2012 (25 minutit), 22.02.2012 (6 tundi 40 minutit, toimus poolte vande all ärakuulamine), 13.03.2012 (9 tundi 25 minutit, toimus tunnistajate ärakuulamine), 14.04.2012 (5 tundi 15 minutit, toimus tunnistajate ärakuulamine) ja 11.05.2012 (3 tundi 50 minutit). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kuna tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, kus hageja esitas nõuded kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks kolmel alternatiivsel alusel, arvestas kohus ühe tunni menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamiseks, seega on kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 7 tundi. Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 27 tundi. Kohus luges kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel ning kohtuistungitel osalemisel 34 tundi. Riigikohus on asunud seisukohale (3-1-1-66-12, p 16), et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (koos käibemaksuga), seega mõistliku suurusega. Järelikult oleks kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused põhjendatud isegi summas 4080 eurot (34 × 120). Pooled said tsiviilasjas arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal, 18.05.2011, menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt). Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda eelnimetatud määrusest, mille järgi hagilt hinnaga kuni 6400 eurot (hagihind oli 4260,78 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 3200 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Hagejalt nõutavad lepingulise esindaja kulud summas 3120 eurot ei ületa piirmäära ning on kohased kahe läbitud kohtuastme kohta, arvestades kostja esindaja tehtud toimingute ning koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär ei sõltu tsiviilasja liigist ega ole sätestatud proportsioonina tsiviilasja hinnast. Hageja arusaama, et kuni 6400-eurose hinnaga (õigusabikulu kuni 3200 eurot) tsiviilasja puhul oleks põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine 1400–1500 euro ulatuses, ei toeta ükski tõlgendusmeetod.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Tiina Tammer esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. aprilli 2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata, et Tiina Tammer ei pea tasuma Marje Kuslapi taotletud menetluskulusid, või alternatiivselt vähendada Marje Kuslapi taotletud menetluskulusid kohtu poolt määratava mõistliku suuruseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) tuleb kostja avaldus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole taotletud menetluskulusid kandnud ja välistatud ei ole olukord, kus kostja ei tasugi talle osutatud õigusabi eest. TsMS ei võimalda menetluskulusid hüvitada, kui menetluskulusid kantud ei ole. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Eeltoodust nähtub seadusandja selge tahe, et kohtumenetluse lõpuks peab pool menetluskulud, mille hüvitamise kohustus pannakse teisele poolele, olema kandnud. Vastupidisel käsitlusel muutuks sisutühjaks TsMS § 174 lg 5, mis annab kohtule võimaluse kontrollida, kas kohtukulud on reaalselt kantud. Praegusel juhul menetluskulusid enne kohtumenetluse lõppemist kantud ei olnud, kuna esimene osamakse tuli tasuda novembris 2013. Samuti on teadmata, kas hiljem on osamakseid tasutud. Kohus seda ei kontrollinud. Kui menetluskulude eest ei ole kohtumenetluse lõpuks tasutud ja sellele vaatamata mõistetakse menetluskulud kaotanud poolelt välja, võib tekkida olukord, kus menetlusosalised ei tasugi õigusabi eest ning tekitavad olematute menetluskulude kandmise kohustuse üksnes teisele poolele. TsMS § 174 lg 7 tähenduses oleks tegemist ka olukorraga, kus menetluskulude hüvitamine hakkab sisuliselt toimuma kindlaksmääramise menetluse väliselt; 2) ei ole väljamõistetud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ega vajalikud. Riigikohtu praktika (3-2-1-143-11; 3-2-1-119-12) järgi on menetluskulude väljamõistmisel peamiseks küsimuseks menetluse keerukus. Kostja esindaja esitas kohtuasjas neli menetlusdokumenti kokku seitsmel leheküljel, st sisulist erialast tööd oli minimaalselt. Asjaolu, et toimus viis kohtuistungit, ei muuda kohtuasja keerukust ja mahukust. Kohtuistungitel seisnes kostja esindaja roll pigem kohalolekus kui õiguslike teadmiste rakendamises. Kohus on jätnud viimatinimetatu täiesti hindamata. Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäärade regulatsioon on sisuliselt astmestik, kus tsiviilasjades hinnaga kuni 6400 eurot on kõige keerukama kohtuasja puhul võimalik nõuda esindajatasu 3200 eurot ja minimaalseks esindajatasuks on 0 eurot. Seega keskmise keerukusega tsiviilasjas hinnaga kuni 6400 eurot on õigus määrata teisele poolele esindajakulude hüvitamine summas 1500–1600 eurot. Antud kohtuasi ei olnud sellise keerukusega, mis eeldaks maksimaalse menetluskulude määra rakendamist. Mõistlik advokaadi tunnitasu sellistes asjades ja esindajate puhul oleks 90 eurot (lisandub km). Hageja hinnangul on põhjendatud kostja esindajakulude hüvitamine 7 tunni ulatuses (7 × 90) ehk 540 eurot. Kohtuistungil osalemise eest on põhjendatud tunnitasu 50 eurot (lisandub km). Seega on põhjendatud määrata istungitel osalemise eest tasu (27 × 50) 1350 eurot. Kokkuvõttes oleks põhjendatud hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine summas 1890 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.Marje Kuslap vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub õiguslik alus. Menetluskulude põhjendatuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus on kõiki asjaolusid kaalunud ja andnud neile hinnangu. Määruskaebuses ei ole toodud argumente kohtupoolsest diskretsioonipiiride rikkumisest. Määruskaebuse seisukohad on vastuolus kohtupraktikaga. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks on vastavate kulude rahaline kindlaksmääramine, mitte selle hindamine, kumma poole esindaja põhivaidluses pädevamaid argumente esitas. Selles osas tegi kohus otsuse põhivaidluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 02.04.2014 määrus muutmata.
7.Kuna maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist:
7.1.Määruskaebuse esitaja (hageja) on vaidlustanud maakohtu määruse eelkõige põhjendusel, et hageja arvates tuleb kostja avaldus menetluskulude hüvitamiseks jätta täies ulatuses rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole taotletud menetluskulusid kandnud. Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks lahendid nr 3-2-1-115-13, p 26; 3-2-1-65-13, p 18), et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Seega ei oma menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise menetluses tähtsust asjaolu, et kostja on oma lepingulise esindajaga sõlmitud kliendilepingus kokku leppinud õigusabiteenuse eest tasumises alles pärast asjas tehtava kohtulahendi lõplikku jõustumist osamaksetena 10 kuu jooksul. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale (3-2-1-98-13, p 13), et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Muuhulgas on Riigikohus nimetatud lahendis märkinud, et menetluskulu tõendavaks dokumendiks TsMS § 174 mõttes on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda kostjalt menetluskulude kandmise kohta täiendavaid dokumente ning ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole sellega talle TsMS § 174 lg-s 5 antud diskretsiooni piire ületanud. Kostja avaldusele on lisatud kostja lepingulise esindaja arve ja detailne õigusabi aruanne, mille põhjal on võimalik hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, lisaks selgitas kostja oma vastuses hageja vastuväitele kostjaga sõlmitud kliendilepingus õigusabiteenuse eest tasumiseks järelmaksu võimaldamist. Ringkonnakohus märgib, et hageja tõlgendus seoks kulude hüvitamise taotleja majandusliku võimekusega tasuda oma esindaja kulud enne avalduse esitamist, piiraks seeläbi menetluse võitnud poole õigust saada oma menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitatud ning ei vasta seetõttu seaduses sätestatud menetluskulude hüvitamise regulatsiooni mõttele.
7.2.Määruskaebuse esitaja leiab samuti, et maakohtu määrusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud kostja lepingulise esindaja kulud ei olnud asjas põhjendatud ega vajalikud, kuna antud kohtuasi ei olnud sellise keerukusega, mis eeldaks maksimaalse menetluskulude määra rakendamist. Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13). Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

Riigikohus on rõhutanud (näiteks ka määruskaebuse esitaja viidatud lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus on arvestanud tsiviilasja olemust ja asjaolusid, leides põhjendatult, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega, kus hageja esitas nõuded kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks kolmel alternatiivsel alusel ning toimus tavapärasest rohkem kohtuistungeid, kus muuhulgas kuulati üle hulgaliselt tunnistajaid. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu poolt kostja esindamisel tsiviilasjas tehtud tööde vajalikuks ja põhjendatuks peetud ajakulu, s.o 7 tundi menetlusdokumentide koostamisele ja 27 tundi kohtuistungitel osalemisele. Määruskaebuse esitaja leiab aga, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on antud asjas ülemäärane ning põhjendatud tunnitasumäär oleks menetlusdokumentide koostamisel 90 eurot (lisandub käibemaks) ja kohtuistungitel osalemisel 50 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Ringkonnakohus ei pea erinevalt hagejast kostja esindaja poolt kohtuasjas tehtud sisulist erialast tööd minimaalseks. Kostja esindaja on kostja huvide kaitsmisel toiminud asjatundlikult ja ratsionaalselt, ei ole teinud ebavajalikke toiminguid ega kulutanud põhjendamatult aega paljusõnaliste menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele. Eeltoodu põhjal ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades kostja esindaja poolt menetluses tehtud tööd, on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga mõistliku suurusega. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks eristada kostja esindaja kohtuistungitel osalemisel tehtud tööd menetlusdokumentide koostamisel tehtud tööst ning tasustada kohtuistungitel osalemisel tehtud tööd madalama tunnitasumäära alusel. Maakohtu poolt väljamõistetud kostja lepingulise esindaja kulud jäävad alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-s 1 kehtestatud piirmäära ning olid eeltoodud põhjendusi arvestades läbitud kahe kohtuastme (menetlus toimus sisuliselt kahes kohtuastmes, kuna Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata) kohta vajalikud ja põhjendatud.

8.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.