Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (sisuliselt 3 lehel), vastuse täpsustatud hagiavaldusele (sisuliselt 1,5 lehel), seisukoha hageja taotluste osas (sisuliselt 1 lehel) ja vastuse apellatsioonkaebusele (sisuliselt 1,5 lehel). Kokku on kostja esindaja esitanud kohtutes neli sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 7 lk. Lisaks on kostja esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Kostja esindaja viibis ka viiel kohtuistungil maakohtus: 09.11.2011 (istung kestis 1 tund 25 minutit), 25.01.2012 (25 minutit), 22.02.2012 (6 tundi 40 minutit, toimus poolte vande all ärakuulamine), 13.03.2012 (9 tundi 25 minutit, toimus tunnistajate ärakuulamine), 14.04.2012 (5 tundi 15 minutit, toimus tunnistajate ärakuulamine) ja 11.05.2012 (3 tundi 50 minutit). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Kuna tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, kus hageja esitas nõuded kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks kolmel alternatiivsel alusel, arvestas kohus ühe tunni menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamiseks, seega on kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 7 tundi. Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 27 tundi. Kohus luges kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel ning kohtuistungitel osalemisel 34 tundi. Riigikohus on asunud seisukohale (3-1-1-66-12, p 16), et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (koos käibemaksuga), seega mõistliku suurusega. Järelikult oleks kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused põhjendatud isegi summas 4080 eurot (34 × 120). Pooled said tsiviilasjas arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal, 18.05.2011, menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt). Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda eelnimetatud määrusest, mille järgi hagilt hinnaga kuni 6400 eurot (hagihind oli 4260,78 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 3200 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Hagejalt nõutavad lepingulise esindaja kulud summas 3120 eurot ei ületa piirmäära ning on kohased kahe läbitud kohtuastme kohta, arvestades kostja esindaja tehtud toimingute ning koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär ei sõltu tsiviilasja liigist ega ole sätestatud proportsioonina tsiviilasja hinnast. Hageja arusaama, et kuni 6400-eurose hinnaga (õigusabikulu kuni 3200 eurot) tsiviilasja puhul oleks põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine 1400–1500 euro ulatuses, ei toeta ükski tõlgendusmeetod.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1) tuleb kostja avaldus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole taotletud menetluskulusid kandnud ja välistatud ei ole olukord, kus kostja ei tasugi talle osutatud õigusabi eest. TsMS ei võimalda menetluskulusid hüvitada, kui menetluskulusid kantud ei ole. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Eeltoodust nähtub seadusandja selge tahe, et kohtumenetluse lõpuks peab pool menetluskulud, mille hüvitamise kohustus pannakse teisele poolele, olema kandnud. Vastupidisel käsitlusel muutuks sisutühjaks TsMS § 174 lg 5, mis annab kohtule võimaluse kontrollida, kas kohtukulud on reaalselt kantud. Praegusel juhul menetluskulusid enne kohtumenetluse lõppemist kantud ei olnud, kuna esimene osamakse tuli tasuda novembris 2013. Samuti on teadmata, kas hiljem on osamakseid tasutud. Kohus seda ei kontrollinud. Kui menetluskulude eest ei ole kohtumenetluse lõpuks tasutud ja sellele vaatamata mõistetakse menetluskulud kaotanud poolelt välja, võib tekkida olukord, kus menetlusosalised ei tasugi õigusabi eest ning tekitavad olematute menetluskulude kandmise kohustuse üksnes teisele poolele. TsMS § 174 lg 7 tähenduses oleks tegemist ka olukorraga, kus menetluskulude hüvitamine hakkab sisuliselt toimuma kindlaksmääramise menetluse väliselt; 2) ei ole väljamõistetud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ega vajalikud. Riigikohtu praktika (3-2-1-143-11; 3-2-1-119-12) järgi on menetluskulude väljamõistmisel peamiseks küsimuseks menetluse keerukus. Kostja esindaja esitas kohtuasjas neli menetlusdokumenti kokku seitsmel leheküljel, st sisulist erialast tööd oli minimaalselt. Asjaolu, et toimus viis kohtuistungit, ei muuda kohtuasja keerukust ja mahukust. Kohtuistungitel seisnes kostja esindaja roll pigem kohalolekus kui õiguslike teadmiste rakendamises. Kohus on jätnud viimatinimetatu täiesti hindamata. Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäärade regulatsioon on sisuliselt astmestik, kus tsiviilasjades hinnaga kuni 6400 eurot on kõige keerukama kohtuasja puhul võimalik nõuda esindajatasu 3200 eurot ja minimaalseks esindajatasuks on 0 eurot. Seega keskmise keerukusega tsiviilasjas hinnaga kuni 6400 eurot on õigus määrata teisele poolele esindajakulude hüvitamine summas 1500–1600 eurot. Antud kohtuasi ei olnud sellise keerukusega, mis eeldaks maksimaalse menetluskulude määra rakendamist. Mõistlik advokaadi tunnitasu sellistes asjades ja esindajate puhul oleks 90 eurot (lisandub km). Hageja hinnangul on põhjendatud kostja esindajakulude hüvitamine 7 tunni ulatuses (7 × 90) ehk 540 eurot. Kohtuistungil osalemise eest on põhjendatud tunnitasu 50 eurot (lisandub km). Seega on põhjendatud määrata istungitel osalemise eest tasu (27 × 50) 1350 eurot. Kokkuvõttes oleks põhjendatud hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine summas 1890 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Riigikohus on rõhutanud (näiteks ka määruskaebuse esitaja viidatud lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus on arvestanud tsiviilasja olemust ja asjaolusid, leides põhjendatult, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega, kus hageja esitas nõuded kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks kolmel alternatiivsel alusel ning toimus tavapärasest rohkem kohtuistungeid, kus muuhulgas kuulati üle hulgaliselt tunnistajaid. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu poolt kostja esindamisel tsiviilasjas tehtud tööde vajalikuks ja põhjendatuks peetud ajakulu, s.o 7 tundi menetlusdokumentide koostamisele ja 27 tundi kohtuistungitel osalemisele. Määruskaebuse esitaja leiab aga, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on antud asjas ülemäärane ning põhjendatud tunnitasumäär oleks menetlusdokumentide koostamisel 90 eurot (lisandub käibemaks) ja kohtuistungitel osalemisel 50 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Ringkonnakohus ei pea erinevalt hagejast kostja esindaja poolt kohtuasjas tehtud sisulist erialast tööd minimaalseks. Kostja esindaja on kostja huvide kaitsmisel toiminud asjatundlikult ja ratsionaalselt, ei ole teinud ebavajalikke toiminguid ega kulutanud põhjendamatult aega paljusõnaliste menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele. Eeltoodu põhjal ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades kostja esindaja poolt menetluses tehtud tööd, on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga mõistliku suurusega. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks eristada kostja esindaja kohtuistungitel osalemisel tehtud tööd menetlusdokumentide koostamisel tehtud tööst ning tasustada kohtuistungitel osalemisel tehtud tööd madalama tunnitasumäära alusel. Maakohtu poolt väljamõistetud kostja lepingulise esindaja kulud jäävad alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-s 1 kehtestatud piirmäära ning olid eeltoodud põhjendusi arvestades läbitud kahe kohtuastme (menetlus toimus sisuliselt kahes kohtuastmes, kuna Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata) kohta vajalikud ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.