T.T. hagi M.K. vastu 23.11.2007 sĂ”lmitud kinnistu kinkelepingu ning asjaĂ”iguslepingu ning 10.06.2010 sĂ”lmitud isikliku kastutusĂ”iguse kinnistamise avalduse, kinnistu kinkelepingu ja asjaĂ”iguslepingu tĂŒhisuse tuvastamise, kinnistute M.K. lahusvara osas tema pĂ€randvara hulka lugemise ja kinnistusraamatu kannete muutmise nĂ”udes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2130,39 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2012.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): T.T. (ik XXXX; elukoht XXXX, Tallinn, Harjumaa), esindaja S.T. (ik XXXX; elukoht XXXX, Tallinn, Harjumaa) Vastustaja (kostja): M.K. (ik XXXX; elukoht XXXX, Rakvere, LÀÀne-Virumaa), esindaja advokaat Anti Aasmaa (e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta Tartu Maakohtu 11. juuni 2012. a otsus muutmata.
2.JĂ€tta T.T. i apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
JĂ€tta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud T.T. i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale vĂ”ib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kĂ€ttetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tĂ€htaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil.
MENETLUSOSALISTE NĂUDED, VASTUVĂITED JA PĂHJENDUSED
1.Hageja esitas 17.05.2011 Viru Maakohtule hagi, milles palus tuvastada kinnistute registriosaga XXXX ning XXXX vÔÔrandamistehingute tĂŒhisus, lugeda nimetatud kinnistud kohtuotsuse resolutsiooniga M.K. pĂ€randvara hulka, lugeda M.K. kinnistusraamatus nimetatud kinnistute osas omanikukande muutumisega nĂ”ustunuks selliselt, et kustutada kanne tema kui omaniku kohta ja teha uus kanne, millega lugeda kinnistute omanikeks M.K. pĂ€rijad. Hageja tĂ€iendas hagiavaldust 06.06.2011 ning 23.11.2011. Hageja taotles postuumse kohtupsĂŒhhiaatria- psĂŒhholoogia kompleksekspertiisi mÀÀramist M.K. tervisliku seisundi hindamiseks vaidlustatud tehingute tegemise ajal. Hageja esitas nĂ”uded vaidlustatud kinkelepingute tĂŒhisuse tuvastamiseks kolmel alternatiivsel alusel. Esmalt leidis hageja, et kinkelepingud on tĂŒhised, kuna hageja isa, M.K. , ei olnud tehingute tegemise hetkel otsusevĂ”imeline TsĂS § 13 lg 1 mĂ”ttes, kuna tal vĂ”is esineda vaimutegevuse ajutine ja/vĂ”i pĂŒsiv hĂ€ire ning fĂŒĂŒsiline ja vaimne sĂ”ltuvus oma abikaasast ning M.K. st. TsĂS § 13 lg 3 korral tuleb eeldada ilmselgelt kahjuliku tehingu korral isiku otsusevĂ”imetuse olemasolu. Teiseks oli hageja hinnangul tehingute nĂ€ol tegemist heade kommetega vastuolus olevate tehingutega TsĂS § 86 lg 1 mĂ”ttes, kuna M.K. oli tehingute tegemise ajal sisuliselt liikumisja rÀÀkimisvĂ”imetu, alludes oma abikaasale ning M.K. le ning olles viimase poolt psĂŒhholoogiliselt mĂ”jutatud. Kinkelepingutega ĂŒhe tĂŒtre (M.K. ) kasuks loodi ebavĂ”rdne olukord ning sellise kĂ€itumisega rikuti perekondlikke pĂ”hivÀÀrtusi nagu lojaalsus ja hoolimine. Varasemalt oli hageja isa suhtunud perekonnaliikmetesse vĂ”rdselt, vaidlusalused tehingud olid tasakaalust vĂ€ljas. Kolmandaks oli hageja seisukohal, et tehingud on tĂŒhised vastuolu tĂ”ttu seadusega TsĂS § 87 mĂ”ttes. Notar, kes mĂ”lemad tehingud M.K. kodus tĂ”estas, oleks pidanud tulenevalt M.K. tervislikust seisundist mĂ€rkima oma tĂ€helepanekud tehingus osaleja teo- ja otsusevĂ”ime kohta
notariaalakti tÔestamisseaduse (TÔS) § 11 lg 3 mÔttes. Notar ei teinud 23.11.2007 tÔestatud tehingu notariaalakti mingisugust mÀrget, vaatamata sellele, et M.K. pÔdes juba siis raskekujulist haigust. 10.06.2010 tÔestatud tehingu ajal oli M.K. tÀiesti liikumisvÔimetu ega suutnud rÀÀkida, kuid notar on mÀrkinud notariaalakti, et M.K. vÀljendab oma soove arusaadavalt, kuuleb ja nÀeb normaalselt, on vÔimeline end piisavalt vÀljendama, iseseisvalt suhtlema ja toimuvast aru saama. Notar ei ole tÀitnud TÔS § 18 lg-st 1 tulenevat kohustust selgitada vÀlja osalejate tahe ja olulised asjaolud ning on esitanud 10.06.2010 notariaalaktis valeandmeid M.K. tervisliku seisundi ja vÔime kohta ennast vÀljendada. PKS § 29 lg-st 3 tulenevalt oli haige inimese kÀest nÔusoleku saamiseks vÔimalik pöörduda kohtu poole, kes selle nÔusoleku hagita menetluses tuvastab ja nÔusoleku annab vÔi sellest keeldub.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja vĂ€ide M.K. otsusevĂ”imetuse kohta TsĂS § 13 lg 1 mĂ”ttes on paljasĂ”naline ja tĂ”endamata, M.K. l ei esinenud tehingute tegemise ajal seisundit, mis tingiks tehingute tĂŒhisuse. M.K. ei olnud kostjast kehaliselt sĂ”ltuvuses ning kostja pole mingil mÀÀral psĂŒhholoogiliselt vĂ”i fĂŒĂŒsiliselt kallutanud M.K. nimetatud tehinguid tegema. Ka hagejale on varasemalt kingitud M.K. poolt kinnistuid ning seega ei esine hageja ja kostja ebavĂ”rdset kohtlemist. Tehingute tegemisel vĂ€ljendas M.K. oma tahet ning kinnistute kinkimine ĂŒhele tĂŒtrele ei ole vastuolus moraalinormide ega heade kommetega. Hageja ja M.K. suhted halvenesid alates 2008 aastast oluliselt, mistĂ”ttu on kostjale arusaamatud hageja vĂ€ited perevÀÀrtuste rikkumise kohta. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tehingud ei ole ka vastuolus tĂ”estamisseadusega, kuna tunnistajate ĂŒtlustega on tĂ”endatud, et M.K. vĂ€ljendas tehingute tegemise ajal oma tahet ning see oli selge ja arusaadav.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jĂ€ttis 11. juuni 2012. a otsusega hagi tĂ€ielikult rahuldamata. Kohus leidis, et M.K. poolt tehtud tehingud ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus asus seisukohale, et hageja vĂ€ited kinketehingute mittevastavusest perekonnas varem perevÀÀrtuste suhtes valitsenud aruaamistele, sh tĂŒtarde vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”ttele, ei ole pĂ”hjendatud ega tĂ”endatud. Tehingute seostamine ĂŒksnes M.K. haigusest tuleneva sĂ”ltuvussuhtega ja kostja teadmisega sellistest asjaoludest ei ole samuti pĂ”hjendatud ega tĂ”endatud. M.K. haigestumisel tema poolt tehingute tegemine ĂŒhe tĂŒtre kasuks ei tĂ€henda iseenesest veel tehingute tegemist tingituna sĂ”ltuvussuhtest. Lisaks sĂ”ltuvussuhtele peab tehing olema TsĂs § 86 lg 2 p1 kohaselt olema tehtud teise poole jaoks ÀÀrmiselt ebasoodsatel tingimustel vĂ”i peaks kohustuste vÀÀrtus sama paragrahvi lg 2 punkti 2 kohaselt olema heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas. Kohus tuvastas, et M.K. vajas oma elu viimastel aastatel igapĂ€evast hooldust, kuid vaatamata suurenenud abivajadusele ei ole tĂ”endatud, et perekonnas tavapĂ€rase ja vajaliku hoolitsuse tagamisel oleks kostja ja A.K. mÀÀranud M.K. elu ja suunanud teda haigena tehingutesse, mida ta kohtus tuvastatud asjaoludel terve ja sĂ”ltumatuna ei oleks teinud. Kohus ei tuvastanud ka ebavĂ”rdsust tehingute tegemisel, seda enam, et tunnistajate ĂŒtlustega oli kinnitatud, et M. ja A.K. plaanisid XXXX kinnistu kinkida kostjale tulenevalt asjaolust, et hagejale kingiti eelnevalt XXXX kinnistu. Kohtu hinnangul on 10.06.2010 toimunud kinnistu vÔÔrandamine ainult ĂŒhele tĂŒtrele seletatav oluliste muutustega peresuhetes hageja ning M. ja A.K. Ìi vahel pĂ€rast hageja poolt 2007. a tehingust teada saamist. Kohus ei tuvastanud, et M.K. oleks teinud tehingu, mis on kahjulik vĂ”i sĂ”lmitud ebasoodsatel tingimustel. Hageja ei ole kohtus tĂ”endanud, et nende tehingutega oleks midagi M.K. elus
muutunud, tunnistajate ĂŒtlustega on tĂ”endatud, et A. ja M.K. igapĂ€evaselt nii enne kui ka pĂ€rast tehingute tegemist.
4.Kohtu hinnangul ei olnud M.K. seadusega.
hoolitsesid M.K.
eest
poolt 2007. ja 2010. a tehtud tehingud vastuolus
KĂ€esolevas asjas on notar TĂ”S §-ides 9 ja 10 sĂ€testatule vastavalt selgitanud vĂ€lja tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavuse ja toimingu osaliste, sh tunnistaja, isikud, on selgitanud tehingu olemust ning sĂ”nastanud notariaalaktis tahteavalduse ja selgitused. Kohus nĂ”ustus hagejaga osas, et 10.06.2010 notariaalakti tehtud tĂ€helepanekud on ĂŒldsĂ”nalised ega kajasta tĂ€pselt M.K. teo- ja otsusevĂ”ime tuvastamise asjaolusid ning oleksid vĂ”inud olla detailsemad. Sellele vaatamata on notar kinnitanud, et ta oli veendunud M.K. teo- ja otsusevĂ”imes 10.06.2010 tehingu tĂ”estamisel, sealjuures kĂŒlastas ta eelnevalt M.K. t tema kodus ja veendus temaga suhtlemisel tehingu tegemise vĂ”imalikkuses. TĂ”S § 23 ja 26 kohaselt kaasati tĂ”estamisse, ettelugemisse ja nĂ”usoleku andmisesse ka tunnistaja. Kohus leiab, et tunnistaja K.P. ĂŒtlused, mis kinnitavad M.K. teo- ja otsusevĂ”imet tehingu tegemise ajal, on objektiivsed. Tuginedes kohtus antud ĂŒtlustele, jĂ€reldas kohus, et notar Irma Rahu on tĂ”estamisel TĂ”S §-s 18 sĂ€testatud selgitamiskohustust piisavalt tĂ€itnud ning puuduvad asjaolud, mis annaks alust kahelda tehingu vastavuses M.K. tahtele 10.06.2010 tehingu tegemisel. Notari poolt 10.06.2010 notariaalakti vormistamisel esinevate puuduste (kinkija tervisliku seisundi puudulik kajastamine, kinkijaga tavapĂ€rasest erineva suhtlemise, s.o tema tahte ja nĂ”usoleku vĂ€ljaselgitamise kohta tĂ€helepanekute mĂ€rkimisel vajaliku hoolsuse mittejĂ€rgimine) puhul ei ole tegemist selliste rikkumistega, mis tooks kaasa tehingu tĂŒhisuse. Asjaolusid, mis annaks alust pidada 2007.a tehtud tehingut M.K. tahtele mittevastavaks, kohus ei tuvastanud.
5.Kohus leidis, et hageja vĂ€ited tehingute tĂŒhisusest tulenevalt nende tegemisest otsusevĂ”imetu isiku poolt on pĂ”hjendamatud ja tĂ”endamata. Kohus leidis tĂ”endeid analĂŒĂŒsides, et M.K. oli suuteline nii 2007.a kui ka 2010.a kinketehingut tehes adekvaatselt hindama seda, kuidas tehing mĂ”jutab tema huve. Tema teovĂ”imet ei olnud piiratud ning vaimutegevuse ajutist hĂ€iret vĂ”i muud asjaolu, millest tingituna ei oleks ta olnud suuteline tegelikkusest aru saama, ei ole kohtumenetluses tuvastatud. TĂ”endamata on ka hageja vĂ€ited M.K. vĂ”imaliku ravimite mĂ”ju all olekust ning nende mĂ”just tema otsusevĂ”imele. Kohus ei tuvastanud, et tehing oleks M.K. le olnud ilmselgelt kahjulik, mistĂ”ttu puudub TsĂS § 13 lg-st 3 tulenevalt alus eeldada tehingu tegemise ajal tema otsusevĂ”imetuse olemasolu. Hageja on ebaĂ”igesti sisustanud 10.06.2010 kinkelepingut. Lepingust ei nĂ€htu, et Ă”igustatud isikutele kehtiks kasutusĂ”igus ainult ĂŒhisel kasutamisel. VĂS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tĂ”lgendamisel lĂ€htuda poolte tegelikust tahtest. Kohus asus seisukohale, et kohaldatav ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 3, kuna vaidlustatud notariaaltoiming on tehtud 10.06.2010 ning PKS § 29 lg 3 hakkas kehtima 01.07.2010. Kehtiva PKS § 210 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse asjaolule vĂ”i toimingule, mis on tehtud enne kĂ€esoleva seaduse jĂ”ustumist, asjaolu tekkimise vĂ”i toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PĂHJENDUSED
6.Hageja T.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tĂŒhistamist osas, millega jĂ€eti rahuldamata nĂ”ue tuvastada 10.06.2010 sĂ”lmitud kinkelepingu tĂŒhisus, millega vÔÔrandati kinnistu katastrinumbriga XXXX ning lugeda nimetatud kinnistu kohtuotsuse resolutsiooniga M.K. pĂ€randvara hulka; lugeda M.K. kinnistusraamatus nimetatud kinnistu osas omanikukande muutumisega nĂ”ustunuks selliselt, et kustutada kanne tema kui omaniku kohta ja teha uus kanne, millega lugeda kinnistu omanikeks M.K. pĂ€rijad. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud ebaĂ”igesti TsĂS § 86 lĂ”ikeid 1-3. Kohus on eelistanud pĂ”hjendamatult ĂŒhtesid tĂ”endeid teistele ning puudulikult ja ĂŒllatuslikult sisustanud heade kommete mĂ”istet. Apellant leiab, et heade kommete mÀÀratlemisel ei saa mööda vaadata kolmanda isiku vaatest ja hinnangust tekkinud olukorrale. Riigikohtu lahendi 3-2-1-140-07 kohaselt on tehing vastuolus heade kommetega juhul, kui see eksib ausalt ja Ă”iglaselt mĂ”tlevate isikute Ă”iglustunde ja vÀÀrtushinnangute ning Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tete vastu tehingu tegemise ajal ning see vĂ”ib muuhulgas tuleneda ka tehingu eesmĂ€rgi heade kommete vastasusest vĂ”i ĂŒhe poole ebamoraalsest kĂ€itumisest tehingu tegemise eesmĂ€rgil. PerevÀÀrtused ja perekonnas vaikimisi kokku lepitud arusaamis- ja kĂ€itumisjoonised on ĂŒks olulistest moraali vÀÀrtuse mÔÔdetest. Varasemalt suhtuti tĂŒtardesse alati vĂ”rdselt, kuid XXXX kinnistu vÔÔrandamisega 23.11.2007 murti perekondlikku ausust ja vĂ”rdsust. Sellise ebavĂ”rdse kohtlemise pĂ”hjuseks saab pidada M.K. tervislikku seisundit ja selle halvenemist. Varasemalt pole esinenud olukordi, kus tĂŒtreid (apellanti ja vastustajat) oleks ebavĂ”rdselt koheldud. VÔÔrandatud Oru 17 kinnistu nĂ€ol oli tegemist hageja ja vastustaja lapsepĂ”lvekoduga, mille vanemad olid lubanud jĂ€tta oma tĂŒtardele; 2) on kĂ€esoleval juhul tegemist erakorralise vajaduse, sĂ”ltuvussuhte, kogenematuse vĂ”i muu sellisega ning tehing on tehtud ÀÀrmiselt ebasoodsatel tingimustel. M.K. oli alates 31.12.2006 toimunud kukkumisest A.K. Ìist ja teistest isikutest sĂ”ltuvuses. TĂ”enditest nĂ€htuvalt diagnoositi tal 2008 parkinsoni tĂ”bi ja 2009 primaarne lateraalskleroos. Kinketehingute tegemise ajal ei olnud M.K. vĂ”imeline notarisse minema. 2010 toimunud tehing oli M.K. jaoks tehtud ÀÀrmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna ta oli sunnitud valima, keda edasi enda tĂŒtreks loeb ja kellele ĂŒhise kodu Ă€ra annab. Perekond peab hoolima oma liikmetest ning head kombed peavad kaitsma ka selliseid perevÀÀrtusi nagu lojaalsus ja hoolivus; 3) on maakohus rikkunud Ă”igusnormi ning asunud ekslikult seisukohale, et vaidlustatav tehing ei ole seadusega vastuolus. M.K. heakskiitu 10.06.2010 tehingule ei ole vĂ”imalik vaidlusaluse notariaalakti pinnalt tuvastada. Vastavale notariaalaktile on antud tĂ€iendav sisu kohtumenetluse kĂ€igus, kuid selle tulemusena ei saa jĂ”uda jĂ€reldusele, et M.K. tahe oli vastav tegelikkusele. Kohus ei saa notari asemel tĂ€ita TĂ”S eksimusi, eriti veel niivĂ”rd olulises kĂŒsimuses kui isiku tahteavalduse andmine. Sellise puudusega notariaalakt on TĂ”S § 13 tĂ€henduses tĂŒhine ning nn âvitaalseid lĂŒnki notariaalaktisâ ei saa ĂŒletada kohtumenetluses. Apellant esitab kaebuses taaskord notariaalaktis esitatud tĂ€helepanekud ning asub seisukohale, et notariaalaktis tehtud tĂ€helepanekud ei vasta tegelikule olukorrale. Notariaalakti pinnalt ei ole vĂ”imalik jĂ”uda jĂ€reldusele, et M.K. andis tehingule oma nĂ”usoleku TĂ”S § 13 tĂ€henduses; 4) on maakohus jĂ€tnud tĂ€helepanuta asjaolu, et notar ei ole suutnud isegi kinkijate selgelt vĂ€ljendatud tahet tehingusse selliselt mĂ€rkida, nagu kinkijad seda soovisid. Poolte tegelik tahe oli elada oma kodus elupĂ€evade lĂ”puni, kuid vaidlusaluse tehingu punktist 3.1 nĂ€htub, et kinkija ja tema abikaasa on kingitava kinnistu koormanud tĂ€htajatu isikliku kasutusĂ”igusega kinkija ja tema abikaasa jaoks ĂŒhiselt. Tehingu sĂ”lmijad olid eksimuses tegelikest asjaoludest TsĂS § 92 jĂ€rgi ja selline rikkumine peab tooma kaasa tehingu tĂŒhisuse;
5) on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et 10.06.2010 tehtud tehing ei ole tehtud otsusevĂ”imetu inimese poolt. Kohus on jĂ€tnud hindamata apellandi vĂ€ited, et tehingu sĂ”lmimisel oli M.K. âmuu asjaolu seisundis, mis vĂ€listas tema vĂ”ime Ă”igesti hinnata seda, kuidas tehing mĂ”jutav tema huve.â Apellant kordab varasemalt menetluses toodud seisukohti, muuhulgas rĂ”hutab M.K. sĂ”ltuvust tema abikaasast ning asjaolu, et M.K. tarvitas mitmeid ravimeid. Vaatamata A.K. Ìi tunnistusele on kohus ikkagi pidanud vastavat asjaolu tĂ”endamatuks, jĂ€ttes seejuures pĂ”hjendamata, miks A.K. Ìi tunnistuses öeldu ei ole kĂ€sitletav tĂ”endina. Ravimi Xanax infolehel on sagedamini esinevateks kĂ”rvaltoimeteks nimetatud uimasus ja hajameelsus. Harvemini esinevateks on mh mĂ€luhĂ€ired/mĂ€lukaotus. KĂ”rvaltoimetena on registreeritud mh ebaselge kĂ”ne, mĂ€luhĂ€ireid, intellektuaalseid hĂ€ireid ja segasusseisundit. Rohud vĂ”isid mĂ”jutada M.K. tahet ja selle vĂ€ljendust.
7.Kostja M.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jĂ€tmist. VastuvĂ€idete kohaselt: 1) on apellant hakanud apellatsioonkaebuses vaidlustama faktiliste asjaolude tuvastamist maakohtu poolt, mis on aga ringkonnakohtus vĂ€listatud. Viru Maakohus on arvestanud otsust tehes kĂ”igi asjakohaste asjaoludega ning ka pĂ”hjendanud, miks ta osasid tĂ”endeid arvestab, osasid aga mitte; 2) nĂ”ustub vastustaja kĂ”igi Viru Maakohtu seisukohtadega ja on ĂŒhtlasi jĂ€tkuvalt lisaks arvamusel, et M.K. l oli ka printsiibis Ă”igus oma vara enda eluajal mistahes viisil kinkida vĂ”i mĂŒĂŒa. Lastel puudub nii Ă”iguslikult kui ka moraalselt nĂ”udeĂ”igus vanema vara suhtes ning hakata tagantjĂ€rgi kritiseerima isa eluaegseid varakĂ€sutusi. Hageja solvumine oma sugulaste peale ei ole alus heade kommete vastasuse tuvastamiseks. Kingete nĂ€ol on ka hageja varasemalt saanud M.K. vara, mistĂ”ttu ei ole isegi printsiibis alust rÀÀkida laste ebavĂ”rdsest kohtlemisest vĂ”i heade kommete vastasusest M.K. tegevuses; 3) ei nĂ”ustu vastustaja sellega, et tehing oleks tĂŒhine tĂ”estamisseaduse sĂ€tete eiramise tĂ”ttu. Viru Maakohus on teinud pĂ”hjendatud jĂ€relduse, et notar ei ole oma ametikohustusi rikkunud. TĂ”S ei nĂ€e ette millise pĂ”hjalikkuse astmega notariaalakt vormistatud peab olema. KĂ€esoleval juhul olid notariaalakti kantud vastustaja hinnangul kĂ”ik vajalikud andmed. Samas on kohtuliku uurimise kĂ€igus kohtu poolt viidatud tĂ”enditega leidnud tuvastamist, et notar tuvastas seaduses sĂ€testatud korras kinkija tahte. Vastustaja ei nĂ”ustu apellandi seisukohaga, et notariaalakti puhul kohalduksid sisuliselt haldusaktile kehtestatud nĂ”uded ja printsiibis saaks hakata seda tĂŒhistama juhul, kui see ei ole piisavalt pĂ”hjendatud. Notariaalaktis kajastatud tĂ€helepanekutel ei ole tĂ”endi tĂ€hendust. Vastasel juhul puuduks vĂ”imalus ja vajadus kaasata tehingu juurde tunnistajat, millist vĂ”imalust ka notar osundatud tehingu puhul kasutas; 4) on apellant ebaĂ”igesti tĂ”lgendanud 10.06.2010 tehingu punkti 3.1, viidates asjaolule, justkui puuduks A.K. kĂ€esoleval ajal kinnistu suhtes isiklik kasutusĂ”igus. T.T.ei olnud nimetatud tehingu pooleks ning see ei saa rikkuda tema Ă”igusi. Kohus on Ă”igesti viidanud VĂS §-le 29 ning asjaolule, et tehingu pooled tĂ”lgendavad tehingut selliselt, et isiklik kasutusĂ”igus on kehtiv. Liiatigi on see kantud kinnistusraamatusse ning selle kande Ă”igsust eeldatakse; 5) on vastustaja seisukohal, et M.K. ei olnud tehingu tegemise ajal otsustusvĂ”imetu. Vastustaja nĂ”ustub kĂ”igi maakohtu jĂ€reldustega ega hakka neid kordama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PĂHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud vĂ€ited ei anna alust maakohtu otsuse tĂŒhistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on pĂ”hjendatud ja seaduslik, mistĂ”ttu ringkonnakohus jĂ€tab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja pĂ”hjendatust ĂŒksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus jĂ€ttis rahuldamata hageja nĂ”uded 23.11.2007.a sĂ”lmitud kinnistu registriosa numbriga 94708 kinkelepingu tĂŒhisuse tuvastamiseks, kinnistu pĂ€randvara hulka lugemiseks ning kinnistusraamatus vastavate kannete tegemiseks.
7.Apellatsioonkaebuses tugineb apellant maakohtu poolse rikkumisena sellele, et kohus ei ole Ă”igesti sisustanud materiaalĂ”iguse norme tulenevalt tehingu tĂŒhisust puudutavatest sĂ€tetest. Ringkonnakohus apellandi seisukohtadega ei nĂ”ustu. Maakohtu otsuse muutmiseks ega tĂŒhistamiseks ei anna alust asjaolu, et apellant (hageja) tĂ”lgendab seadust maakohtust erinevalt ning omistab faktilistele asjaoludele maakohtu otsuse pĂ”hjendustega vĂ”rreldes teistsuguse tĂ€henduse.
8.Maakohus on oma lahendis Ă”igesti leidnud, et vaidlustatud kinkeleping ei olnud vastuolus heade kommetega TsĂS § 86 mĂ”ttes. TsĂS § 86 lg-st 1 tulenev tĂŒhisuse alus heade kommetega vastuolu tĂ”ttu on norm, mille sisustamisel tuleb lĂ€htuda ĂŒhiskonnas levinud moraalivÀÀrtustest ning keskmise ĂŒhiskonnaliikme moraalitunnetusest. Tegevustele moraalihinnangu andmisel peab kohus aga arvestama ka seda, kust lĂ€heb tavalise kĂ€ibeviisakuse ja seadusega kaitstava kĂ€itumisnormi piir. Apellandi esitatud vĂ€ited, mille kohaselt varem kohtlesid vanemad oma lapsi vĂ”rdselt ning muutus sellises kohtlemises tingis kinkelepingu tĂŒhisuse tulenevalt vastuolust heade kommetega, ei ole asjakohased. Ringkonnakohus on seisukohal, et kĂ€esoleva vaidluse asjaoludel ei ole peresuhetes toimunud muutused, mh lojaalsus ja hoolivus, TsĂS § 86 kaitsealas. Vanematel puudub seadusega tagatud moraalne kohustus kohelda oma tĂ€iskasvanud lapsi varalises mĂ”ttes vĂ”rdselt. Tulenevalt pĂ”hiseaduslikust Ă”igusest omandile on isikutel vaba voli oma vara kasutada ja kĂ€sutada, sealhulgas kinkida. Vara kĂ€sutaja motiivid oma vara kĂ€sutamisel ei allu eelduslikult kohtulikule kontrollile. Kohus ei saa ega pea seega andma hinnangut sellele, kas ja kui palju kĂ€esoleval juhul hageja ja kostja oma isa, M.K. t, aitasid ning kas kinkelepingu tegemise tingisid muutused peresuhetes. Kohtul on vĂ”imalik ĂŒksnes toetada M.K. Ă”igust teha oma varaga tehinguid, sh kinketehinguid. Apellandi poolt esitatud vĂ€ide, et varasemalt oli vara (kinnistuid) kingitud tĂŒtardele vĂ”rdses ulatuses, ei saanud tekitada apellandile Ă”igustatud ootust, et selline kĂ€itumine jĂ€tkub ka tulevikus. Maakohus, hinnates igakĂŒlgselt asjas esitatud tĂ”endeid, jĂ”udis pĂ”hjendatult jĂ€reldusele, et puudub igasugune Ă”iguslikult siduv kokkulepe selle kohta, kuidas vara edaspidi perekonnasiseselt jaotatakse. Heade kommetega vastuolus olevaks ei saa pidada mittesiduvas vormis antud lubadusest kĂ”rvalekaldumist, eriti arvestades asjaolu, et aja vĂ€ltel vĂ”ivad muutuda nii suhted lĂ€hisugulaste vahel kui ka nende suhetega seotud soovid ja ettekujutused vara jaotamise kohta. Seonduvalt apellandi viitega TsĂS § 86 lg-le 2, juhib ringkonnakohus tĂ€helepanu ka maakohtu otsuses p-s 3 lk-del 17 ja 18 vĂ€lja toodud asjaolule, et vaidlustatud kinkelepingu nĂ€ol on tegemist ĂŒhekĂŒlgselt kohustava tehinguga, mis ei eelda vastusooritust. TsĂS § 86 lg 2
seevastu kohaldub eelkĂ”ige niisugusele tehingule, millega kaasnevad vastastikused kohustused. Tulenevalt kinkelepingu olemusest ei saa kĂ”ne alla tulla tehingu tegemine ebasoodsatel tingimustel vĂ”i olukorras, kus vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas. Kinkelepingu tegemisel ei ole kinkija seotud tingimustega, mis saaksid olla kinkija jaoks ÀÀrmiselt ebasoodsad TsĂS § 86 lg 2 p 1 mĂ”ttes. Kinkelepingu olemuse kohaselt kohustub kinkija ilma vastutasuta teist isikut oma vara arvel tasuta rikastama, kuid ainuĂŒksi kinkelepingu olemust ei saa lugeda kinkija jaoks sedavĂ”rd ebasoodsaks, et see tooks kaasa kinke tĂŒhisuse. Kinkelepingule ei kohaldu ka teine TsĂS § 86 lg-s 2 sisalduv alternatiiv (vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas), kuna puuduvad vastastikused kohustused. TsĂS § 86 lg-s 2 sĂ€testatud sĂ”ltuvussuhe, erakorraline vajadus, kogenematus ja muu selline asjaolu peavad esinema kumulatiivselt st ĂŒheaegselt ĂŒhe vĂ”i teise TsĂS § 86 lg-s 2 sĂ€testatud alternatiiviga. KĂ€esoleval juhul ei ole tuvastatud kummagi alternatiivi esinemine, mistĂ”ttu puudub vajadus hinnata M.K. sĂ”ltuvussuhet A. ja/vĂ”i M.K. st. Sellele vaatamata mĂ€rgib kolleegium, et maakohus on otsuse lk-l 18 Ă”igesti leidnud, et tehingu tegemine ebasoodsatel tingimustel vĂ”i sĂ”ltuvussuhtes ei ole leidnud tĂ”endamist, sest pole tĂ”endatud, et M.K. elus oleks seonduvalt kinketehingute tegemisega midagi muutunud. SĂ”ltuvussuhet saaks jaatada (juhul kui TsĂS § 86 lg-s 2 sĂ€testatud ĂŒks alternatiividest kohalduks) siis, kui hageja oleks tĂ”endanud, et kinkelepingu tegemata jĂ€tmisel oleks saabunud M.K. mingi ebasoodne tagajĂ€rg ning kinkeleping on tehtud selle tagajĂ€rje vĂ€ltimise hirmus.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et 10.06.2010 tehing ei olnud vastuolus seadusega ega ole seega tĂŒhine TsĂS § 87 alusel. TsĂS § 87 kohaldamisel tuleb hinnata, kas normis sĂ€testatud keelu vĂ”i tingimuse eesmĂ€rgiks on tuua kaasa tehingu tĂŒhisus vĂ”i mitte. Iga seadusest tuleneva nĂ”ude rikkumine ei too kaasa tehingu tĂŒhisust, vaid tĂŒhisuse toovad kaasa ainult selliste normide rikkumised, mille puhul on tagajĂ€rg (tehingu kehtetus) ette nĂ€htud vĂ”i kui kehtetus tuleneb keelu eesmĂ€rgist. TĂ”S reguleerib notari tegevust tehingu tĂ”estamisel ehk sĂ€testab tĂ”estamistoimingute tegemise korra. TĂ”S § 1 lg 6 kohaselt on tĂ”estamistoiming tĂŒhine tĂ”estamisseaduses sĂ€testatud juhtudel. Ringkonnakohus leiab, et TĂ”S sĂ€testatud tĂ”estamistoimingu tĂŒhisuse aluse esinemine ei too iseenesest kaasa tehingu tĂŒhisust, vaid sellega kaasneb ĂŒksnes notariaalse vormi Ă€ralangemine. Seega ei nĂ€e TĂ”S ette mitte tehingu tĂŒhisuse aluseid vaid ĂŒksnes tĂ”estamistoimingu tĂŒhisuse alused. Eeltoodust tulenevalt ei ole TĂ”S seaduseks, mis sĂ€testaks seadusest tulenevaid keelde TsĂS § 87 tĂ€henduses eesmĂ€rgiga tuua kaasa neid keelde rikkuvate tehingute tĂŒhisus. TĂ”estamistoimingu tĂŒhisuse korral saaks kĂ”ne alla tulla kinnisasja kinkelepingu tĂŒhisus vorminĂ”ude jĂ€rgimata jĂ€tmise tĂ”ttu TsĂS § 83 kohaselt, kuna kinnisasja kinkeleping nĂ”uab tulenevalt AĂS § 119 lg-st 1 notariaalset vormi. AĂS § 119 lg 2 sĂ€testab, et vorminĂ”uet jĂ€rgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu tĂ€itmiseks on sĂ”lmitud asjaĂ”igusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Samuti sĂ€testab VĂS § 261 lg 2, et kinkeleping loetakse kehtivaks, kui kinkija oma kinkelepingust tuleneva kohustuse tĂ€idab. Eeltoodust nĂ€htudes oleks mĂ”eldav tuvastada ainult asjaĂ”iguslepingu ehk kĂ€sutustehingu tĂŒhisus vorminĂ”uete rikkumise tĂ”ttu, kuna abstraktsiooniprintsiibist lĂ€htuvalt on alust pidada kohustustehingut igal juhul kehtivaks. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtu seisukohaga, et kĂ€esoleval juhul puudub pĂ”hjust kahelda notari veendumuses, et sĂ”lmitud kinkeleping vastas M.K. tegelikule tahtele ning tehingu pooled kiitsid tehingu heaks, mistĂ”ttu ei ole tĂŒhine ei kohustus- ega kĂ€sutusleping. Notar kinnitas, et veendus M.K. i arusaamisvĂ”imes (II kd, lk 40), sama kinnitas ka tĂ”estamise juurde
kutsutud tunnistaja K.P. , kes antud ĂŒtlustes pĂ”hjendas veenvalt, mille alusel ta jĂ€reldas kinketehingu vastavust M.K. tegelikule tahtele (II kd lk 43). Maakohus analĂŒĂŒsis igakĂŒlgselt kĂ”iki tĂ”endeid, sealjuures nii notari Irma Rahu, kinkelepingu juures viibinud tunnistaja K.P. kui ka teiste tunnistajate (L.K. , S.L. ja K.K.) ĂŒtlusi. Kohus on arvestatud kĂ”igi asja otsustamise juures tĂ€htust omavate tĂ”enditega ega ole tĂ”endeid valesti hinnanud. Notari ĂŒtlustest nĂ€htuvalt (II kd, lk 42) luges notar lepingu osapooltele ette ning veendus piisava hoolikusega ka selles, et M.K. oleks avaldanud tehingu tegemiseks oma tahet. Sama kinnitavad ka tehingu juures viibinud K.P. ĂŒtlused. Asja materjalidest ei nĂ€htu seega TĂ”S § 13 lg 1 rikkumist notari poolt, millest jĂ€relduvalt on tĂ”estamistoiming lĂ€bi viidud kehtivalt ja kooskĂ”las TĂ”S sĂ€tetega. Apellandi viited teistele TĂ”S sĂ€tetele pole samuti asjakohased, sest nendest ei tulene rikkumise tagajĂ€rjena tĂ”estamistoimingute tĂŒhisust. TĂ”S § 18, 11 lg 3 ja § 1 lg 4 alusel ei ole vĂ”imalik tuvastada ei tĂ”estamistoimingu ega tehingu tĂŒhisust, kĂŒll vĂ”ib nende sĂ€tete rikkumisel tulla kĂ”ne alla sĂ€tteid rikkunud notari distsiplinaarvastutus. Asjaolu, kas notariaalaktis on piisava pĂ”hjalikkusega kajastatud M.K. tervislikku seisundit, ei oma asja lahendamisel tĂ€htsust, kuna sellise kohustuse rikkumine ei too endaga kaasa tĂ”estamistoimingu tĂŒhisust. Sellele vaatamata nĂ”ustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega osas, milles maakohus leidis, et TĂ”S §-st 18 tulenevat selgituskohustust ei ole rikutud ning koostatud notariaalakt vastab TĂ”S-s sĂ€testatud nĂ”uetele. Ringkonnakohus ei nĂ”ustu apellandi esitatud seisukohaga, et kohus on asunud sisustama notariaalakti tagantjĂ€rele. Asja materjalidest nĂ€htuvalt hindas maakohus olukorda notariaalakti koostamise aja seisuga. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtu seisukohaga, et TĂ”S § 35 ei ole asjakohane norm. TĂ”S § 35 sĂ€testab nĂ”uded notariaalaktile, mis koostatakse niisuguste tĂ”estamistoimingute puhul, mille esemeks ei ole tehing ega tahteavaldus (TĂ”S § 34 lg 1). Apellant leidis muuhulgas, et tehing on tĂŒhine tulenevalt sellest, et A. ja M.K. isiklik kasutusĂ”igus on vaidlusalusele kinnistule seatud ĂŒhiselt ning seega A.K. Ìi jaoks lĂ”ppenud. Apellandi vĂ€idete kohaselt ei vasta selline olukord poolte tegelikule tahtele ning seega on tegemist eksimusega TsĂS § 92 mĂ”ttes, mis peaks tooma kaasa kogu tehingu tĂŒhistamise. Ringkonnakohus sellega ei nĂ”ustu. Kolleegiumi arvates sisustab apellant ebaĂ”igesti 10.06.2010 sĂ”lmitud lepingu punkti 3.1. Nimetatud lepingupunkti sĂ”nastuse kohaselt on isiklik kasutusĂ”igus seatud kahe isiku kasuks, kuid sellest ei tulene, et kasutusĂ”igus lĂ”ppeks ĂŒhe vĂ”i teise Ă”igustatud isiku surmaga. Lisaks ei ole apellandil kĂ€esolevas asjas alust hinnata tehingu sisu enda subjektiivse arusaama kohaselt, kuivĂ”rd tehingu poolteks olevad isikud, st M. ja A.K. , on kinnitanud, et A.K. Ìi kasuks seatud isiklik kasutusĂ”igus on jĂ€tkuvalt kehtiv. Viide TsĂS §-le 92 on asjakohatu, kuna TsĂS § 92 lg 3 kohaselt saab eksimuse mĂ”jul tehtud tehingu tĂŒhistada ĂŒksnes tehingu teinud isik.
10.Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtuga, et puudub alus lugeda vaidlusalust tehingut tehtuks otsusevĂ”imetu isiku poolt. Apellant on seisukohal, et M.K. l ilmnes tehingu tegemise ajal TsĂS § 13 lg-s 1 sĂ€testatud âmuu asjaoluâ, mille tĂ”ttu oli 10.06.2010 sĂ”lmitud tehingu nĂ€ol tegemist otsusevĂ”imetu isiku tehinguga, mis on tĂŒhine. TsĂS § 13 lg 1 eesmĂ€rgiks on kaitsta isikuid, kes on teovĂ”imelised, kuid kes tehingu tegemise ajal siiski ei suuda mĂ”ista oma tegevuse tĂ€hendust mingi ajutise vaimutegevuse hĂ€ire tĂ”ttu. Sellest tulenevalt saab TsĂS §-le 13 tehingu tĂŒhisuse alusena tugineda ainult tehingu
sĂ”lminud isik. Tehingu tegemist otsusevĂ”imetuna peab tĂ”endama isik, kes otsusevĂ”imetuna selle tehingu tegi. Ka juhul, kui tĂ”lgendada TsĂS § 13 selliselt, et tehingu tĂŒhisusele otsusevĂ”imetuse tĂ”ttu vĂ”ib tugineda ka kolmas isik, nĂ”ustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega selle sĂ€tte kohaldamise osas ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses osundanud maakohtu poolsetele rikkumistele M. K. otsusevĂ”imet puudutavate tĂ”endite hindamisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus analĂŒĂŒsis kĂ”iki tĂ€htsust omavaid tĂ”endeid kogumis ning jĂ”udis jĂ€reldusele, mille Ă”igsuses pole alust kahelda. Maakohus on viidanud muuhulgas raviasutustest ja perearstilt saadud andmetele, M.K. fĂŒsioterapeudi seisukohtadele ja 2009 LÀÀne Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonnas lĂ€bi viidud uuringutele. Apellandi vĂ€ited ravimite tekitatud otsusevĂ”imetusest on tĂ”endamata. Asjaolu, et M.K. tarvitas ravimeid (Xanax), ei anna iseenesest alust pidada teda otsusevĂ”imetuks. KĂ”iki tĂ”endeid kogumis hinnates jĂ”udis maakohus seaduslikule ja pĂ”hjendatud jĂ€reldusele, mille kohaselt puudub alus pidada M.K. tehingu sĂ”lmimise hetkel otsusevĂ”imetuks.
11.TsMS § 171 lg 1 alusel jÀÀvad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda.
Ăllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.