M O i apellatsioonkaebus O T O i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O T O (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja T O , lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur Kostja: M O (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erik Lepikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2013 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Hageja apellatsioonkaebus rahuldada, kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.04.07.2013 esitas O T O (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse M O i (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus alates 01.06.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 23.09.2026 T O i pangakontole, siduda elatise elatusmiinimumiga, muuta jõustunud Harju Maakohtu 21.11.2011 määrus asjas nr 2-10-57128 ja tühistada arvates 01.06.2013 nimetatud määruse punkt 1.3, mille kohaselt kohustus T O maksma elatist oma pojast hageja ülalpidamiseks summas 200 eurot kuus hiljemalt 15. kuupäevaks kostja arveldusarvele. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud 23.09.2008 ning tema vanemateks on T O ja kostja. Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-10-57218, milles maakohus kinnitas 21.11.2011 määrusega kompromissi, mille kohaselt jäi lapse elukohaks ema elukoht ja T O kohustus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 200 eurot kostja pangaarvele. Pärnu Maakohtu 20.03.2013 määrusega asjas nr 2-12-53588 anti T O ile ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha määramise osas. Hageja elab T O i juures alates 30.05.2013. Tegemist on olulise uue asjaoluga, mis otseselt mõjutab elatise maksmise kohustust. Nüüd on hageja suhtes kohustatud isikuks ülalpidamiskohustuse suhtes lahus elava vanemana kostja.
3.Hagi õigusliku alusena tugines hageja perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-ile 1, § 99 lgtele 1 ja 2, § 100 lg-le 2 ja § 101 lg-tele 1 ja 2. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt, olles nõus elatise väljamõistmisega summas 160 eurot. Kostja oli seisukohal, et 200 euro suuruse elatise määramine ei ole põhjendatud, märkides, et hageja ei ole tõendanud elatise maksmise vajadust suuremas määras kui PKS § 101 lg 1 ette näeb ehk 160 euro ulatuses. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et lapse vajaduste tõttu on põhjendatud elatise maksmine suuremas määras kui 160 eurot, siis on hageja nõue 40 euro osas põhjendamatu. Maakohtu otsus
5.11.11.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 04.07.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus määras, et elatise suurus muutub koos palga alammäära muutumisega. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
6.Kohus juhindus otsuses perekonnaseaduse (PKS) §-st 96, § 97 p-st 1, § 99 lg-test 1 ja 2, § 101 lg-st 1. Kohus märkis, et hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse kulutusteks ühes kuus kulutused toidule 100 eurot, ravimitele ja vitamiinidele 7 eurot, riidetele ja jalanõudele 48,7 eurot, joonistusvahenditele 8,3 eurot, lasteaiakulu 37,5 eurot, juuksurile 10 eurot, reisimisele 89,6 eurot, lapse sünnipäeva tähistamisele 16,7 eurot, hobidele 20 eurot, mänguasjadele 14 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, mitte igaaastased kulud spordivahenditele (jalgratas, kelk, suusad) 32,9 eurot, eluasemekulud 69,9 eurot, muud ettenägematud kulud 40 eurot. Seega kokku on lapse kulud ühes kuus 499,6 eurot ja aastas 5995,2 eurot. Hageja seaduslik esindaja on esitanud tõendid eluasemekulude tasumise, lapsele riiete ning jalanõude ostmise kohta, juuksuriteenuse ning hügieenitarvete ostmise kohta. Tõendatud ei ole kulusid joonistustarvetele, mänguasjadele, toidule, lasteaiale, hobidele, hügieenile ja ravimitele, kuid need on kulud, mis tekivad enesestmõistetavalt iga lapse elus ning neid ei ole vaja eraldi tõendada.
7.Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid kulude kohta, mis ületavad alammääras elatise määra ning mis oma olemuselt ei ole igapäevased ja esmavajalikud, s.o tõendatud ei ole kulud reisimisele, spordivahenditele, sünnipäeva
pidamisele ning muud ettenägematud kulud. Kui lapse kulude summast arvestada maha tõendamata kulud, s.o reisikulu, sünnipäeva pidamise kulu, spordivahendite kulud ning muud igapäevased kulud kokku summas 179,2 eurot, jääb ühe kuu ülalpidamiskuluks 320,5 eurot, mis on elatise alammäärale vastav lapse ülalpidamiskulu.
8.Kohus leidis, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud suuremat nõuet kui elatise alammäär, s.o käesoleval ajal 160 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus välja elatise summas 160 eurot seotuna Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga.
9.Menetluskulude osas tugines kohus TsMS § 162 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et hageja suhtes oleks ebaõiglane kulude tema kanda jätmine. Seega jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
10.02.12.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 11.11.2013 otsuse menetluskulude osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
11.Viidates TsMS § 631 lg-tele 1 ja 2 ja § 178 lg-le 1 on kostja hinnangul kohus kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse normi ja jõudnud seetõttu ebaõige lahendini.
12.Kostja märgib, et kuigi maakohtu otsus on elatise summa 160 euro ja elatise kuupalga alammäärast sõltuvuse osas identne kostja poolt pakutuga, jättis kohus sellest hoolimata menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et maakohtu otsus on menetluskulude osas ebaõige.
13.Esmalt märgib kostja, et kohus on vääralt viidanud TsMS §-ile 162, kuivõrd kohtu poolt viidatud normi sisu on erinev kohtu poolt märgitust. Kohtu poolt viidatud regulatsioon sisaldub TsMS §-s 164, mitte §-s 162. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 164 lg-eid 1 ja 2 ning TsMS § 436 lg-t 1. Kohtu poolt kohaldatud TsMS § 164 lg-ed 1 ja 2 reguleerivad kostja hinnangul abieluasju ja põlvnemisasju, mitte ülalpidamisasju. Arvestades, et käesoleval juhul on kostja vastu esitatud elatisnõue, mis on TsMS § 103 lg 4 p-i 1 kohaselt ülalpidamisnõue, siis ei kohaldu abielu- ja põlvnemisasju reguleerivad sätted.
14.Juhul, kui kohus leiab, et TsMS § 164 lg-ed 1 ja 2 on siiski ka ülalpidamiseasjades kohaldatavad, siis on kostja seisukohal, et kohus on viidatud sätteid ebaõigesti kohaldanud. Nimelt on kohus tuginenud TsMS § 164 lg-le 2 ning märkinud, et menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kohus ei ole oma sellekohast seisukohta põhjendanud, rikkudes seega TsMS § 436 lg-s 1 sisalduvat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust. Seetõttu ei ole kohtu otsustuse kujunemine jälgitav ega arusaadav. Siinkohal viitab kostja Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-78-98, milles Riigikohus on märkinud, et kohtuotsuses kohtu seisukoha põhjendamata jätmine on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
15.Lisaks on kohus TsMS § 164 lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud ka sisuliselt. Kostja hinnangul ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda ebaõiglane, kuivõrd hageja on käesoleva kohtuvaidluse põhjustanud. Kostja on menetluse raames korduvalt märkinud, et tal puuduvad vastuväited elatise maksmiseks 160 euro ulatuses ehk seaduses sätestatud määras. Samas ei saanud kostja hagi õigeks võtta, kuivõrd hageja nõudis hagi rahuldamist 200 euro ulatuses. Seega oli kostja ainsaks võimaluseks tunnistada hageja nõuet 160 euro ulatuses ning seda ületavas osas nõudele vastu vaielda. Arvestades nõude tunnistamist 160 euro osas oli kogu vaidluse sisuks tegelikkuses 40 eurot, mille kohus jättis kostjalt välja mõistmata. Seega osas, milles toimus sisuline vaidlus, jäeti hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on viidatud asjaolusid arvestades ebaõiglane nõuda menetluskulud välja kostjalt, kes oli hagiga
rahuldatud osas menetluse algusest alates nõus. Kohtuvaidluse põhjustas hageja, kes nõudis elatist 40 euro võrra enam, mis tingis nii kohtuvälise kui kohtuliku kompromissi saavutamise võimatuse. Seega on kulud tekkinud üksnes hageja tegevuse tõttu, mistõttu peaks hageja tekkinud kulud ka kandma. Viidates TsMS § 163 lg-tele 1 ja 2 leiab kostja, et arvestades, et kostja oli hagiga 160 euro osas nõus ning pakkus selles osas ka korduvalt kompromissi, oleks kohus pidanud menetluskulud jätma täies ulatuses hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
16.10.12.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 11.11.2013 otsuse ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Samuti palub hageja võtta asja materjalide juurde hageja lasteaiakulusid tõendavate dokumentaalsete tõenditena 12.11.2013 arved nr 3588, 4383 ja 4734, 05.12.2013 arve nr 5556, Kiili Lasteaia 10.12.2013 e-kirja lasteaia osalustasu tõstmise kohta, reisikulusid tõendavad dokumendid ja kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-12-53588, kuludokumendid 2013. aasta detsembrist ja fotod, mis kinnitavad hageja sünnipäeva tähistamist.
17.Täiendavate tõendite asja juurde võtmise osas märgib hageja seoses lasteaiakulusid tõendavate dokumentide osas, et hageja seaduslik esindaja sai need dokumendid kätte alles pärast asjas kohtuotsuse tegemist. Reisikulude osas pooltel vaidlust ei olnud ning maakohtu otsus selles osas oli hagejale üllatuslik. Hageja sünnipäeva tähistamist puudutavate fotode varasem esitamata jätmine tulenes sellest, et kostja ei vaielnud vastu sellele, et lapse sünnipäevi on koguaeg tähistatud ning tähistatakse ka edaspidi. Kohtuotsus sünnipäevakulude kasvõi mingiski osas arvesse võtmata jätmise osas nende tõendamatuse tõttu oli samuti hagejale üllatuslik.
18.Seoses hageja nõudega jõustunud kohtulahendi muutmiseks korduvate kohustuste osas märgib hageja, et kuna vastavale nõudele kostja vastu ei vaielnud, siis seda nõuet asja suulisel arutamisel ei käsitletud. Ilmselt seetõttu unustas kohus hagiavalduse tervikuna lahendamise. Tegemist on menetlusnormi väga olulise rikkumisega, mis tõi kaasa pooliku ja seega ebaõige otsuse tegemise. Olukorras, kus maakohus on jätnud osa hageja nõuetest tähelepanuta ja lahendamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida ning seega ei näe hageja muud võimalust kui asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saatmist.
19.Elatise määramisel summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, ei arvestanud kohus mitmete asjaolude ja tõenditega. Seejuures märgib hageja, et kostja vaidles elatisenõudele põhimõtteliselt ja formaalselt vastu. Menetlust läbivalt esitas kostja vaid formaalse vastuväite 40 euro tõendamatuses. Kostja ei esitanud kordagi sisulist vastuväidet nagu poleks lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks mõni kuluartiklitest vajalik või põhjendatud. Samuti märgib hageja, et 2011. aastal pidas kostja lapse ülalpidamiseks vajalikuks ja põhjendatud minimaalseks summaks 200 eurot. 2013. aastal saab rääkida oluliselt elukalliduse tõusust. Hageja on saanud juba 5-aastaseks ja tema vajadused on suurenenud. Seega oli vaidlemine 200 euro üle formaalne ja põhimõtteline ega arvestanud hageja vajadustega.
20.Hageja alustab pooleteise aasta pärast juba kooliteed ning hiljemalt selleks ajaks on hagejale õppetööks vajalik oma arvuti, samuti tuleks sidepidamiseks osta hagejale mobiiltelefon. Vaidlus peaks puuduma selles, et selles eas laps kasvab jõudsalt, et tänastest riietest ja jalanõudest kasvab ta koolimineku ajaks välja ning et suur summa kulub kõikvõimalikele koolitarvetele. Hageja viitab võrreldes 2012. aastaga mitmete toodete ja teenuste kallinemisele ja märgib, et tarbijahinnahindeks võrreldes 2012. aastaga oli 01.01.2013, so peaaegu aasta tagasi, 3,9%. Hageja märgib, et tänaseks on
Vabariigi Valitsus kinnitanud uue alampalga, mis kinnitab otsest elulist vajadust ning seda, et tänaste hindade puhul ei olnud võimalik elamisväärselt alampalgaga 320 eurot enam hakkama saada. Seega paari nädala pärast on ühe vanema poolt tasutava miinimumelatise suuruseks 177,50 eurot. Hageja möönab, et maakohus on kostja poolt makstava elatise suuruse seadnud sõltuvusse seaduses sätestatud miinimumist, kuid sellele vaatamata ei vastaks see lapse tegelikele vajadustele. Hinnad tõusevad pidevalt ja jätkuvalt.
21.Hageja rõhutas maakohtus korduvalt, et tema tegelikud kulutused on umbes 500 eurot kuus ja esitas ka sellekohase ülevaate. Kostja ühelegi kuluartiklile vastuväiteid ei esitanud. Konkreetselt vaidles kostja esindaja vastu vaid joonistustarvetele kuluvale summale. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et hageja joonistab viltpliiatsitega iga päev, mistõttu on ka kulud nii suured. Maakohus aktsepteeris joonistustarvetele minevat summat ja kostja seda apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole. Hageja palub aga sellele vaatamata võtta asja materjalide juurde kaebuse lisana 1 esitatud tšeki detsembris joonistustarvetele, riietele ja mänguasjadele tehtud kulutuste kohta.
22.Samuti ei vaielnud kostja vastu hageja reisikuludele. Vastuväide, et 40 euro osas ei ole kulusid tõendatud, ei ole samastatav konkreetse kuluartikli ega sellel näidatud summa vaidlustamisega. Põhjus, miks kostja ei saanudki välisreisi kuludele vastu vaielda, oli selles, et Pärnu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-12-53588 20.12.2012 kohaldatud esialgse õiguskaitse määramisel andis kostja nõusoleku, et hageja viibib 2013. aasta juunis koos T O iga puhkusereisil Türgi Vabariigis (lisa 2). Seetõttu tuli hagejale üllatusena maakohtu seisukoht, et reisikulu on tõendamata. Hageja palub võtta asja materjalide juurde kaebuse lisana 3 esitatud 16.02.2013 arve nr 130129, millest nähtub, et tegemist oli perereisiga ning et laste reisikindlustus kokku oli 65,19 eurot, samuti reisilepingu nr 12889621, millest nähtub, et hageja reisikulu oli 1054,50 eurot. Seega kokku oli hageja reisikulu 1076,20 eurot. Reisipaketi maksumus hõlmas kogu toitlustamise ja vaheeined ning kulude kokkuhoiu eesmärgil oli reis varakult broneeritud ja välja ostetud. Seega puudub kostjal ka teoreetiline võimalus väita, et tegemist oleks olnud põhjendamatult kuluka reisiga.
23.12.11.2013 T O ile saadetud lasteaia osalustasu arvetest perioodi september kuni november eest (lisa 4) nähtub, et igakuiseks väljaminekuks on lasteaia osalustasu summas 44,80 eurot ja õppevahendite tasu summas 2,56 eurot, kokku 47,36 eurot. 10.12.2013 edastati hageja seaduslikule esindajale teade (lisa 5), et seoses töötasu alammäära muutumisega suureneb ka lasteaia osalustasu alates 01.01.2014 ning et aastal 2014 on see igas kuus 52,26 eurot ja aastal 2015 57,16 eurot. Hageja rõhutab, et Kiili lasteaeda sai ta koha alles 2013. aasta septembris ning kuna arved ei olnud jõudnud maksjani, siis ei olnud igakuist summat 47,36 eurot märgitud ega arvestatud hagejale vajalike kulude hulka. Seega moodustavad hageja igakuised kulud kokku 556 eurot, millest kostja peaks tasuma 278 eurot (vastavalt aastal 2014 kokku 560,10 eurot, millest 1⁄2 on 280,45 eurot ja aastal 2015 565,80 eurot, millest 1⁄2 on 282,90 eurot).
24.Kuna kostja ei olnud vaielnud vastu sellele, et hageja sünnipäeva pidamise kulud olid ja on ka edaspidi märkimisväärsed, siis märkis hageja oma kulude kokkuvõtetes selleks kuluks 200 eurot. Hageja leiab, et kohus oleks saanud seda kulu ka ise hinnanguliselt analüüsida ja määratleda. Vaidlus peaks puuduma selles, et tavakohaselt lapse sünnipäevi peetakse, et lasteaiaealiste laste sünnipäevi peetakse väga tihti mängutubades, kus on eakohased mänguasjad, mängujuht ning lastele pakutakse ka torti, kringleid vm suupisteid. Hageja 5-aastaseks saamist tähistati (lisa 6) mängutoas Riki Tiki, mängutuba oli broneeritud 3-ks tunniks ning lapsi ja neid saatvaid vanemaid oli kokku 20. Hageja märgib, et tegelikult oli kogukulu umbes 460 eurot. Kuludokument ei ole kahjuks säilinud, kuid veebilehelt on võimalik kontrollida,
et 3 tunni broneering maksab 109 eurot, söögid 10,50 eurot inimene, seega 20-le kokku 210 eurot. Erikujulise tordi hind oli 40 eurot. Samuti tuli tasuda peojuhi eest (arvestuse alusega 1 tund 55 eurot). Hageja oli oma nõudes näidanud sünnipäeva tähistamise kuluks vaid 200 eurot, milline oli igal juhul põhjendatud ja millise summa oleks maakohus pidanud arvesse võtma.
25.Seoses maakohtu poolt tõendamatuteks peetud kuludega spordivahenditele ja muudele ettenägematutele kuludele märgib hageja, et spordivahendite vajalikkusele ja vastavate kulutuste põhjendatusele ei vaielnud kostja vastu. Hageja hinnangul ei ole vaja tõendada asjaolusid, millised on üldteada. Üldteada on asjaolu, et lapsed kasvavad ning senised spordivahendid ja spordiriided kuluvad ja need jäävad lapsele väikeseks. Hageja ei ole kordagi väitnud, et talle tuleb iga kuu uusi spordivahendeid osta. Tegemist on hinnanguliste ja hooajaliste kuludega, mistõttu ei ole alati võimalik kohe esitada ka vastavaid kuludokumente. Vanema, kelle juures laps elab, igapäevaseks ülesandeks ei ole eraldi raamatupidamise korraldamine selleks, et lapsest lahus elavalt vanemalt saaks kohus välja mõista elatise eeldusel, et iga väiksemgi kulu peaks olema hageja poolt tõendatud. Ettenägematute kulude osas leiab hageja, et neid ei ole võimalik tõendada, kuna need on ettenägematud. Vaidlus peaks puuduma selles, et igas peres võib ette tulla planeerimata kulutusi (lapse haigestumised, mis suurendavad keskmisi kulusid ravimitele, lapsel talisporti tehes kelgu või suusa katkiminek jms). Ettenägematuid kulusid oleks maakohus saanud ise hinnata. Kindlasti ei oleks saanud aga asuda seisukohale, et ettenägematuid kulusid peab hageja tõendama ning et kohtul endal ei ole võimalik mistahes summas neid kulusid arvesse võtta ja põhjendatuks lugeda.
26.PKS § 101 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei tule mõista nii nagu oleks seadusandja sellega asunud seisukohale, et elatismiinimum ongi see summa, mis on lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks piisav. Seadusandja osa oli tagada vaid miinimum, alla mille elatist üldjuhul välja ei mõisteta ning millist summat hageja tõendama ei pea. Konkreetset elatise nõuet vaatab läbi kohus olenevalt konkreetsest asjaoludest ja lähtudes lapse senisest tavalisest elukorraldusest ning vanemate võimalustest ja määrab elatise konkreetsele lapsele, arvestades vaid selle konkreetse lapse vajadusi. Kostja ei esitanud kordagi vastuväidet, et tal puudub vajalik sissetulek elatise maksmiseks summas 200 eurot. Vaidlus puudus selles, et kostja omandis on korteriomand Haapsalus, et kostja pangakontole laekus kostja emalt 2013. aasta augustis 50 000 eurot, et kostja käib tööl, et kostja teine poeg elab oma isaga ning tema ülapidamist kostja rahaliselt ei ole toetanud ega toeta. Lisaks sellele kinnitas kostja, et ta ehitab käesoleval ajal Tallinnasse maja. Tegelikest kuludest väiksema nõude esitamisel summas 200 eurot eeldas hageja, et vaidlust kohtus ei teki, millest tulenevalt oleks menetlus kiirem ja pooled saanuks oma menetluskulud minimaliseerida. Vastused apellatsioonkaebustele
27.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
28.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, tühistada maakohtu otsuse menetluskulude osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks
läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsust tehes rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
30.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on põhjendamatult jätnud lahendamata nõude jõustunud kohtulahendiga hageja isalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise kohustuse lõpetamiseks. Kostja ei ole küll nimetatud nõudele vastu vaielnud, kuid see ei anna kohtule alust jätta esitatud nõue tähelepanuta. Tegemist on TsMS § 656 lg 2 tähenduses menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tõi kaasa pooliku ja seega ebaõige otsuse tegemise. Olukorras, kus maakohus on jätnud osa hageja nõuetest tähelepanuta ja lahendamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
31.Enne hageja isa suhtes kehtiva elatise maksmise kohustuse osas seisukoha võtmist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise põhjendatuse osas. Kolleegium nõustub siiski hagejaga, et maakohus ei ole elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega arvestanud ja on teinud igakuise elatise suuruse määramise osas ka sel põhjusel ennatliku lahendi. Maakohus ei ole andnud piisavat hinnangut lapse vajadustele ega kostja võimele elatist maksta. Maakohtu üldsõnalistest täheldustest, et hageja ei ole enamat tõendatud, ei ole võimalik teha järeldusi lapse vajaduste ega kostja varalise seisundi kohta. Otsusest ei ole jälgitav, mille alusel maakohtu seisukoht, et lapse vajadused vastavad elatise miinimumile ning et kostjale ei ole sellest suurema elatise maksmine jõukohane, on kujunenud.
32.TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
33.Kohtu poolt elatise väljamõistmise aluseid reguleerivad PKS §-d 96-102, mille sisu kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
34.Õige on kaebaja väide, et kuigi lapse reisimise-, sünnipäeva tähistamise-, spordivahendite- ning ettenägematute kulud ei ole igapäevased ega esmavajalikud, on nende täielikult arvestamata jätmine siiski põhjendamatu. Kolleegiumi arvates peab arvestama, et laps väärib seda, et tema sünnipäeva iga-aastaselt tähistatakse ning ka hageja reisimisega seotud kulude kandmisel ei pea hageja isa üksi osalema. Samuti
nõustub kolleegium, et lapse ülalpidamisel tuleb arvestada ka kulutustega, mida tuleb teha planeeritud eelarve väliselt. Pidades silmas hageja vanust, on sedalaadi kulutuste lisandumine ülalpidamisele ka tulevikus paratamatu. Kohtu väide, et nimetatud kulutuste kohta ei ole hageja esitanud tõendeid, on küll õige, kuid toimikust ei nähtu kohtu selgitust tõendamisvajaduse kohta. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), eeldab TsMS §-s 2 sätestatu, et kohus peab TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele selgitama, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks ehk milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-169-10, p 11). Elatise nõude lahendamisel tuleb kohtul selgeks teha lapse vajaduste põhjendatud suurus ja seejärel hinnata vanema võimet sellele vastavat elatist maksta. Vastasel juhul võidakse hagi valesti lahendada. Kohus võib ebaselge hagi puhul anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel kohaldada ka TsMS § 3401 lg-t 2 (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-34-11, pd 10 ja 11; nr 3-2-1-8-08, p 19; nr 3-2-1-86-08, p 21; nr 3-2-1-46-09, p-d 11 ja 12 ja nr 3-2-1-51-11, p 28; nr 3-2-1-103-13, p 11). Kuna maakohus ei olnud elatise põhjendatud suuruse määramise aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus hagi osaliselt rahuldavat otsust langetada.
35.Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja poolt esitatud nõuete põhjendatuse osas segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. Kuna otsus kuulub senise elatise maksmise korra muutmise osas seisukoha võtmata jätmise tõttu nii või teisiti tühistamisele, peab kolleegium õigeks jätta ka elatise suuruse määramisel apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid maakohtu hinnata. Samuti riivaks apellatsiooniastmes tõendite esmakordne hindamine kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
36.Maakohtu lahend tuleb tühistada ka menetlusekulude jaotuse osas, kuna menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.