Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.22.10.2003.a moodustasid Keskallee 4 korteriomanikud korteriomanike ühisuse ning valisid valitsejaks R. G.i. Ühisus lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest ja korteriomanike üldkoosoleku otsustest. Kostja on korteriomandite xxx. Kostja kui korteriomaniku kohustused (majandamiskulude kandmise kohustus) tulenevad KOS § 13. Ajavahemiku 01.05.2013-01.12.2013.a eest võlgneb kostja hagejale haldus- ja hoolduskulude ning kommunaalkulude eest seisuga 01.12.2013.a 484, 01 eurot. Põhihooldustasu suurus on vastu võetud korteriomaike üldkoosoleku otsusega – alates 01.04.2013.a on hooldustasu suurus 0,64 eurot. Kostjapoolne kohustuste täitmata jätmine kahjustab ka teiste korteriomanike huve. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 484, 01 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu. 2.1 Kostja selgitab et on korduvalt pöördunud KoÜ Keskallee 4 valitseja poole saamaks selgitusi kommunaalkulude arvestamise ja jaotamise osas. Soojusenergia tarbimine toimub AS VKG Soojus õiguseellase AS Kohtla-Järve Soojus ja KoÜ Keskallee 4 valitseja vahel 01.01.2004.a sõlmitud soojusenergia ostu-müügilpeingu nr 801003399. Soojusenergia hoonesisest jaotamist teostab hageja. KoÜ Kesallee 4 valitseja esitas esindaja kaudu kostjale selgituse, millega võttis omaks ja kinnitas järgmist:
kõikidele kaasomanikele, kes on asunud oma korteriomandit kütma alternatiivse kütteallika kaudu, teostatakse soojusenergia jääkpinna arvestust üldistel (samadel) alustel; kaasomanike vahel on sõlmitud kokkulepe, mille alusel toimub soojusenergia jaotamine ja selline kokkulepe on esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Kostja leiab, et soojusenergia jaotust ei teostata KOS § 13 lg 1 ettenähtu kohaselt. Hageja ei ole esitanud väidetavat kaasomanike kokkulepet soojusenergia arve jaotamise kohta. Kostja teostatud arvestuse kohaselt on kostja tasunud arvestusperioodil 292, 73 eurot rohkem (seevastu hageja enda kasutuses oleva korteriomandi eest 2 182, 43 eurot vähem). 2.2 Hagile lisatud üldkoosoleku protokolli aprillist 2013.a palub kostja kohtul kehtetuks tunnistada ja vaidlustab selle kui mittekohase tõendi. Nimetatud protokoll on dateerimata, Väidetavalt aprillis 2013 toiminud üldkoosolek on vastuolus KOS § 18 lg 4 sätestatuga. Protokollil puudub kuupäev, selle väidetav originaal ja tõlge ei ole sarnased. Väidetava aprilli 2013 koosoleku protokolliga vastu võetud 1m 2 tasu ei vasta KOS § 22 lg 1 , ei ole kinnitatud kalendriaasta majanduskavas. Esitatud protokolli kohaselt on 1m2 maksumus 0,64 eurot. Samas mais 2013 on arvestatud ruutmeetri eest tasu 0,76 eurot. 2.3 Arve-saateleht esitatakse teenuse osutamise eest, mitte kaasomanikele osutatud teenude jaotamise eest. Seetõttu tuleb esitada kaasomanikule maksuteatis, millel on selgelt kajastatud kui palju ja millise otsuse alusel teenust on jaotatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning tunnistada kehtetuks KoÜ Keskallee aprilli 2013.a otsus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus jätab hagi rahuldamata.
4.Kostjale OÜ Ballenbalt kuulub Keskallee 4 kaks korteriomandit nr 1 ja 2 (M1) 22.10.2003.a otsustasid keskallee 4 korteriomanikud moodustada korteriomanike ühisuse, samal koosolekul valiti valitsejaks R. G. (tl 7, 8).
5.Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) KOS-s sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg 1 nimetatud suuruses.
6.Hageja tugineb oma nõudes OÜ Ballenbalt vastu sellele, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.
Tõendamiskoormise üldreegli kohaselt määrab pool ise, millist asjaolu ta oma nõude põhjenduseks esitab ning millise tõendiga esitatud asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2) ning tõendeid peab esitama väite või vastuväite esitanud pool. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
7.Hageja on esitatud nõuet põhjendanud arve-saatelehtedega (tl 13-16), hooldustasu osas on hageja esitanud aprilli 2013 üldkoosoleku protokolli (tl 10), milles otsustati kinnitada 1m2 hinnaks 0,64 eurot. Kostja väidab vastu, et hageja nõue on tõendamata ja tugineb peaasjalikult sellele, et: - hageja ei ole esitanud väidetavat kaasomanike vahel sõlmitud kokkulepet, mille alusel toimub soojusenergia jaotamine; - koosoleku protokoll, millega hageja soovib tõendada, et alates aprillist 2013 oli m2 hind 0,64 eurot, on mittekohane tõend - dateerimata, vastuolus KOS § 18 lg 4 ja § 22 lg 1, väidetava koosoleku toimumisest sai kostja teada alles kohtumaterjalidest. Kutset ta koosolekule saanud ei ole ja leiab, et sellist koosolekut pole üldse toimunud, protokoll on tehtud tagantjärele.
8.Kohus nõustub sellega, et hageja nõue on tõendamata. Nõude tõendamatusele on tuginenud nii kostja kui selgitanud kohus istungil (hageja kohustust oma väiteid tõendada). Istungil 28.04.2014.a. kinnitas hageja esindaja, et täiendavaid tõendeid esitada ei kavatse ning leiab, et hagi on tõendatud kohtule esitatud tõenditega. Kui tõendit esitama kohustatud pool seda ei tee, siis tõlgendatakse vaidlusalust asjaolu tema kahjuks. Majandamiskulude eest tasumise kohustuse olemasolu eelduseks on kostja kuulumine Keskallee 4 korteriomanike hulka ja sellest tulenevalt vajadus korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid. Hageja esitatud arve-saatelehed aga ei tõenda kostja kohustuse olemasolu ega selle suurust ning jaotamise alust. Ainuüksi sellest, et valitseja esitab korteriomanikule arve majandamiskulude tasumiseks, viimasele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5310 p 14). Hageja pidanuks KOS § 13 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna Keskallee 4 majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse, samuti kuidas toimus teatud kulude osas majasisene jaotamine ja milline on kostja osa selles. KOS § 13 lg 1 mõttes kokkulepet saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli Keskallee 4 omanikud tervikuna kohustatud teenuseosutajale tasuma. Muuhulgas on Riigikohus on märkinud, et KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes.
Korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1146-10). Korteriomanike kokkulepet kulude jaotamise kohta kohtule esitatud ei ole.
9.Hageja esitatud aprilli 2013. koosoleku protokolli osas märgib kohus, et kohtule ei ole selge, millal toimus koosolek (kuupäev puudub), kas üldse toimus, kes vormistas koosoleku protokolli- seega vastuolus KOS § 18 sätestatuga. Vaatamata vastuväidetele, ei ole koosoleku toimumist millegagi tõendanud (nt KOS § 18 lg 4). Selgusetust lisab asjaolu, et kuigi väidetavalt kehtis alates 01. aprillist 2013 hooldustasu hind 1 m2 kohta 0,64 eurot, arvestas hageja kostjale mais 2013 hooldustasu hinnaga 0, 76 eurot. Hageja esindaja selle kohta selgitust anda ei osanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud koosoleku protokoll ei ole tõendina usaldusväärne ning jätab selle arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Tulenevalt KOS § 22 lg 1 koostab valitseja kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab muuhulgas andmeid kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavatest sissetulekutest ja väljaminekutest, kohustustest kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel; kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. Majanduskava kohtule samuti esitatud ei ole.
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi on tõendamata ja põhjendamata. Hageja esitatud arve- saatelehed ei tõenda võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust kululiikude lõikes.
11.Kohus käsitleb kostja taotlust tunnistada kehtetuks aprilli 2013 väidetavalt toimunud üldkoosoleku otsus, vastuväitena hagile, mitte iseseisva nõudena. Korteriomanike otsuste kehtivust käsitlevat korteriomaniku avaldust lahendab kohus hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 4). Avalduse esitamisel tuleb järgida KOS sätestatud tähtaegu ning tasuda avalduse esitamisel nõutav riigilõiv. 12 . Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses hageja kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.