Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.Hageja XXXOÜ esitas 11.11.2013.a. Harju Maakohtule hagi XXX vastu võla 1.338,60 euro, viivise 1.093,44 euro ja viivise 0,025% päevas põhinõudest alates 28.05.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt erastas Ruslan Vassiljev, kes suri 07.06.2002.a., korteriomandi asukohaga XXX 2001.a., misjuures kinnistusraamatusse on XXX nimetatud korteriomandi omanikuna sisse kantud 18.01.2002.a. 27.11.2001.a. sõlmisid hageja ja XXX elamu hoolduslepingu, mille alusel haldas hageja XXX asuvat korterelamut. Teenuse osutamise eest esitas hageja arveid kuni 14.06.2012.a., mil elamus moodustati korteriühistu.
3.Hageja kinnitab, et vastavalt pärimisregistri päringu vastusele avati notar Andrei Lõssenko büroos XXX pärimisasja toimik 19.11.2007.a. Pärimisregistri kohaselt on XXX pärijaks kostja. Samuti elas hageja sõnul alates XXX surmast 07.06.2002.a. kuni 2004.a. korteris kostja, kes osaliselt tasus ka arveid ja vahetas elektriarvesti. Hageja hinnangul on eeltooduga tõendatud pärandi vastuvõtmine kostja poolt. 20.02.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX omanik leides, et kostjale läksid XXX surmaga üle lisaks õigustele ka kõik XXX kohustused.
4.Seoses XXX asuva korteriomandiga tekkis majandamiskulude võlg, mis pidevalt kasvas ja oli pärast ümberarvestust 1.338,60 eurot, millele lisandus viivis 1.093,44 eurot. Kostja oma kohustust, vaatamata korduvatele meeldetuletustele, täitnud ei ole. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja hagiavalduses kostjalt välja mõista ajavahemiku 01.08.2003.a. 25.09.2012.a. eest tulenev põhivõlg 1.338,60 eurot ja ajavahemiku 26.09.2012.a. 08.11.2013.a. eest tulenev viivis 1.093,44 eurot ning viivis protsendina (0,025% päevas) põhinõudest alates 28.05.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni.
5.24.04.2014.a. esitas hageja hagi täienduse, mille kohaselt palus hageja, arvestades nõude aegumist ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg ajavahemiku eest alates 01.08.2010.a. kuni 25.09.2012.a. kokku summas 306,80 eurot (1.338,60 - 1.031,80). Seejuures selgitas hageja, et ta esitab oma nõude kostja vastu käsundita asjaajamisele tuginedes.
2 (6)
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: XXX kinnistusraamatu väljavõtte, 27.11.2001.a. hageja ja XXX vahel sõlmitud elamu hoolduslepingu, Korteriühistu XXX äriregistri b-kaardi, pärimisregistri väljavõtte, arve nr 440051 ja raamatupidamisväljavõtte. Kostja vastuväited.
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja palus jätta kohtule esitatud hagiavalduse läbivaatamata või täies ulatuses rahuldamata, kuna kostja ei ole enda hinnangul kohane kostja.
8.Kostja kinnitas, et tema isal XXX, kes suri 07.06.2002.a., oli kaks poega: kostja ja XXX, kes omakorda suri jaanuaris 2004.a. Kostja sõnul tema koos isaga ei elanud. Samuti ei ole kostja kasutanud isale kuuluvat korteriomandit ega tasunud osaliselt arveid nagu väidab hageja. Samuti ei tõenda kostja hinnangul hagiavaldusele lisatud dokumendid kostja poolt pärandi vastuvõtmist. Kostja on enda sõnul kaotanud õiguse pärandile ning ei ole pärijaks, kuna ta ei asunud seaduses sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama ega käsutama, samuti ei esitanud pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust.
9.20.02.2014.a. toimunud kohtuistungil nentis kostja, et ta teadis, et ta isal oli Kiviõlis Võidu 10-18 korter, kinnitades, et ta ei ole selles korteris sees käinud. Küll aga käis kostja koos maakleriga 2007.a. notari juures, kuna maakler soovis korteri ära osta. Kostja märkis, et ta kirjutas notari juures avalduse, et ta soovib isa pärandi vastu võtta. Kui kostjale hiljem teatati, et ta peab tulema seda vormistama, siis ta vastas, et ta ei soovi pärandit vastu võtta ja ei lähe ka mingeid dokumente alla kirjutama. Mis pärandist sai, seda kostja ei tea. Kostja vennal XXX`il, kes suri 2004.a. ja kes ei käinud ka pärandit vastu võtmas, on kaks poega, kuid nendega kostja ei suhtle.
10.Ühtegi dokumentaalset tõendit kostja kohtule oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - XXX oli korteriomandi asukohaga XXX, omanik; - 27.11.2001.a. sõlmisid hageja ja XXX elamu hoolduslepingu, mille alusel haldas hageja XXX asuvat korterelamut; - XXX suri 07.06.2002.a.; - XXX oli kaks poega: kostja XXX ja 2004.a. surnud XXX; - Hageja esitas teenuse osutamise eest arveid kuni 14.06.2012.a., mil elamus moodustati korteriühistu, mida tõendab Korteriühistu XXX b-kaart (t/l 40).
12.Asjaolu, et XXX oli korteriomandi asukohaga XXX, omanik tõendab ka hageja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte (t/l 41). 27.11.2001.a. elamu hoolduslepingu sõlmimist tõendab kohtule esitatud hoolduslepingu koopia (t/l 38-39).
13.Kuivõrd pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on käesolevas asjas kohane kostja, tulenevalt asjaolust, kas kostja võttis oma isa XXX pärandi vastu või mitte, võtab kohus esiteks seisukoha, kas XXX vara on kostjale üle läinud või mitte.
14.Kuivõrd vastavalt 01.01.2009.a. jõustunud pärimisseaduse (edaspidi PärS) §-ile 180
3 (6)
kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui PärS rakendussätetest ei tulene teisiti, ja PärS rakendussätetest ei tulene teisiti ning nii 01.01.2009.a. jõustunud PärS § 3 lõigetele 1 ja 2 kui ka 07.06.2002.a. kehtinud PärS § 3 lõigetele 1 ja 2 kohaselt avaneb ja avanes pärand pärandaja surma korral pärandaja surmapäeval, kuulub käesoleval juhul kohaldamisele XXX surma päeval, s.o 07.06.2002.a., kehtinud PärS. Kuivõrd XXX ei olnud teinud testamenti, kohaldus pärimisele seadusjärgne pärimine vastavalt PärS § 9 lõikele 1 ja § 10 lõikele 1. Vastavalt PärS § 11 lõikele 1 on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja PärS-is nimetatud sugulased. PärS § 13 lõike 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja oli XXX poeg. Samuti puudub vaidlus asjaolude üle, et kostja oli pärimisvõimeline, samuti, et ta oleks pärimiskõlbmatu.
15.Vastavalt 07.06.2002.a. kehtinud PärS §-ile 4 pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. PärS § 115 lõike 1 järgi võis pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei saanud pärast pärandi vastuvõtmist sellest enam loobuda. Vastavalt PärS § 121 lõikele 1 ei olnud pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine lubatud. PärS § 117 lõike 1 kohaselt tuli pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks PärS §-is 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestas. PärS § 118 lõike 3 kohaselt ei saanud pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest oli möödunud 10 aastat. Hageja esitas kohtule pärimisregistri väljavõtte (t/l 37). Lisaks nõudis kohus hageja taotlusel Jõhvi notarilt Andrei Lõssenko`lt välja XXX pärimistoimiku. Vastavalt notari poolt kohtule esitatud pärimistoimikule (t/l 63-94) tõestas notar kostja soovil 19.11.2007.a. pärandi vastuvõtmise avalduse (t/l 63-64), mille kohaselt avaldas kostja soovi koostada ja tõestada avaldus pärandi vastuvõtmiseks ja kinnitas, et ta võtab pärandi vastu. Seejuures on pärandi vastuvõtmise avalduses, mis on sellisena ka pealkirjastatud, toodud välja asjaolu, et pärandvara koosseisu kuulub korteriomand asukohaga XXX. Kostja ei soovinud, et läbi viidaks pärandvara inventuur ega rakendataks hoiumeetmeid, vaid avaldas avalduse punktis 5 soovi anda talle välja pärimisõiguse tunnistus kogu pärandvarale. Kuivõrd kostja on esitanud PärS §-is 118 sätestatud tähtaja jooksul pärandi avanemise koha järgsele notarile avalduse, mille kostja allkirjastas ja notar tõestas, on kostja vastavalt PärS §-ile 4 pärimiseks pärandi vastu võtnud. Kuivõrd kostja ei ole tuginenud ka asjaolule, et käesoleval juhul esineks vastavalt PärS §-ile 122 eksimus pärimise alustes, mille kohaselt võiks kohus tema nõudel tunnistada pärandi vastuvõtmise kehtetuks ja määrata pärandi vastuvõtmiseks uue tähtaja, ja vastavalt PärS § 1401 lõikele 1 väljastas notar pärandi vastu võtnud pärijale pärimistunnistuse üksnes pärija nõudel, mis tähendab, et pärandvara üleminekuks ei ole oluline ka asjaolu, et kostjale oleks väljastatud tingimata ka pärimistunnistus, siis läksid tulenevalt PärS § 130 lõikest 1 pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist PärS §-is 2 nimetatud pärandaja kohustusega, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt oleks lahutamatult seotud pärandaja isikuga, on tõendatud, et kostjale läksid üle kõik XXX õigused ja kohustused, sealhulgas 27.11.2001.a. sõlmitud elamu hoolduslepingust tulenevad kohustused.
16.Kuivõrd kohus jõudis käesoleva kohtuotsuse punktis 15 seisukohale, et kostjale läksid kõik XXX õigused ja kohustused üle, juhindub kohus korteriomandi asukohaga XXX, majandamiskulude väljamõistmisel korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lõikest 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, KOS § 8 lõikest 4, mille kohaselt
4 (6)
kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta ka korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 lõikest 1, mille kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval, VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Ka VÕS § 108 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et korteriomandi asukohaga XXX majandamiskulusid ei ole tasutud ja hageja nõue on sissenõutav, on hagejal õigus nõuda ka kohustuse täitmist.
17.Käesoleval juhul nähtub hageja poolt kohtule esitatud 31.05.2013.a. arvest nr 440051 (t/l 104) ja raamatupidamisväljavõttest (t/l 34-36) korteriomandi asukohaga XXX majandamiskulude võlg vastavalt 1.411.08 eurot ja 1.338,60 eurot. 24.04.2014.a. hageja, arvestades nõude aegumist, vähendas aga oma nõuet kostja vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista üksnes võla summas 306,80 eurot (1.338,60 - 1.031,80). Kostja ei vaidlustanud hageja poolt kohtule esitatud võla arvestuskäiku, samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja võlgnevuse hagejale tasunud. Tulenevalt kõigest eeltoodust ning asjaolust, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub seega käesoleval juhul rahuldamisele hageja poolt soovitud summas, s.o kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla summas 306,80 eurot.
18.Hageja on palunud hagiavalduses tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 445 lõikele 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, tuleb juhul, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata, seda otsuse resolutsioonis märkida. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kuulutamine põhjendatud, kuivõrd selleks ei esine erakorralist alust, mis tingiks otsuse viivitamata täidetavaks kuulutamise vajaduse. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus nimetatud hageja taotluse rahuldamata.
Menetluskulude jaotamine
19.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muuhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna
5 (6)
kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS §-ist 123, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg, TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus esilagu hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1.338,60 eurot, viivise 1.093,44 eurot ja viivise alates 28.05.2013.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni, on käesoleval juhul tsiviilasja hinnaks 2.545,82 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.