2-13-32262/57 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-13-32262 alles kostja 29.08.2012 kirjast, ehk peale köögimööbli kokkuvarisemist. Samuti kinnitab hageja korteris remondi teinud remonditööline A P, et enne köögimööbli paigaldamist sai kostja esindaja L. Shulga’ga vesteldud. Remonditööline A P on muuhulgas teatanud kostja esindajale, et seina tugevdamine ei ole võimalik ning kostja esindaja oli teadlik, et seina, kuhu kostja poolt tarnitud kostja alltöövõtja pidi köögimööblit paigaldama, ei ole tugevdatud. Kostja esindaja pidi köögimööbli paigaldamisel selle asjaoluga arvestama (tl 13, tõlge tl 14). Kuigi kostjale oli juba 25.08.2012 köögimööbli kokkuvarisemisest ja kahjustustest teatatud, ei ole kostja tänaseni mööblit parandanud ega parandamisele asunud. Hageja lepinguline esindaja edastas 11.02.2013 kostjale kirja (tl 15-16), millega taganes müügilepingust ning palus muuhulgas 10 päeva jooksul peale kirja kättesaamist kahjustada saanud köögimööblit ära viia. Kostja teatas 13.02.2013, et sai nimetatud kirja kätte (tl 17, tõlge tl 18). Hagi esitamise ajaks ei ole kostja tagastanud raha ega köögimööblit välja viinud. Kuna hageja ei saanud oma kööki sihipäraselt kasutada ning kostja ei ole mõistliku tähtaja jooksul alates 25.08.2012 köögimööblit parandanud ega kahjustused likvideerinud, ega mõistliku tähtaja jooksul peale lepingust taganemist kahjustatud köögimööblit välja viinud, asus hageja ise kokkuvarisenud köögimööbli jääke demonteerima ning köögis remonti tegema. Hageja on selleks võtnud hinnapakkumise, mille kohaselt OÜ Olegta pakub köögimööbli demonteerimist 144 euro eest (tl 20) ning köögiruumi remonti 1 535 euro eest (tl 19). Hagejale on seega tekitatud kahju summas 1 679 eurot, mis seisneb selles, et hageja on omal kulul sunnitud kõrvaldama köögimööbli kokkuvarisemise tagajärgi ning parandama köögiruumi. Köögimööbli kokkuvarisemise tõttu said kahjustada saanud köögis olevad kööginõud (tl 2134), millega on hagejale samuti tekitatud kahju. Sellega tekitatud kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Köögimööbli kokkuvarisemisega on hagejale ning hageja abikaasale tekitatud füüsiline valu. Samuti köögimööbli kokkuvarisemine on põhjustanud hagejale ja hageja perekonnale ebamugavusi, mis seisnevad selles, et hageja ja hageja perekond ei saa sihipäraselt köögiruumi kasutada. Sellega on piiratud ka hageja omandiõiguse teostamine. Need asjaolud annavad alust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, mille suuruse kindlaksmääramise jätab hageja kohtu otsustada. Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg-le 1, mille kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 5 kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 1 tulenevalt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Köögimööblit paigaldas hagejale majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik ning kellele oli teatatud, et seina ei ole tugevdatud. Kostja pidi köögimööbli paigaldamisel selle asjaoluga 3(12)

2-13-32262 arvestama ning paigaldama köögimööblit tugevdamata seinale nii, et köögimööbel ei variseks kokku. Kuna müügilepingu p 2.3 sisaldab tasu paigaldamise eest, siis kostja kohustuseks oli lisaks köögimööbli tarnimisele ka selle paigaldamine. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole paigaldamise kohustust nõuetekohaselt täitnud (ei arvestanud seina tugevusega), seega on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Köögimööbli kokkuvarisemisest on kostjale teatatud 25.08.2012, kuid ta ei ole asja parandatud ega parandama asunud. VÕS § 223 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingu rikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Seega kostja on oluliselt rikkunud müügilepingut nr 12-01. VÕS § 101 lg 1 p-dest 3 ja 4 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja taganeda lepingust. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 189 lg 1 ls 1 tulenevalt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on tsiviilajas nr 3-2-1-5-12 selgitanud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud; - kostja vastutab lepingu rikkumise eest; - kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; - hagejale on tekkinud või tekib kahju; - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

2-13-32262 Hageja leiab, et käesolevas hagiavalduses esitatud asjaolud ja tõendid viitavad sellele, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud, kuna: - kostja on lepingut rikkunud; - kostja vastutab lepingu rikkumise eest tulenevalt VÕS § 217 lg 5; - kostjale on antud täiendav tähtaeg ning tegemist on olulise rikkumisega; - hagejale on kahju tekkinud; - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kuna kostja pidi paigaldama köögimööblit nii, et see ei variseks kokku (kostja pidi kahju tekkimist ära hoidma); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, kuna kostja teadis, et sein ei ole tugevdatud; - kahju on tekkinud just seetõttu, et kostja ei ole köögimööblit nõuetekohaselt paigaldanud. VÕS § 132 lg 3 ls 1 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 6 kohaselt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. TsMS § 233 lg 1 kohaselt otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga. Võõras ebaseaduslikus valduses olevate asjade väärtuse hüvitamise nõude korral peab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaldamiseks esmalt tegema kindlaks asjad, mille eest nõutakse kahjuhüvitist (RKTKo nr 32-1-127-08). VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja palus kohtult kohustada kostjat välja andma müügilepingu nr 12-01 alusel üleantud raha summas 2 695 eurot hagejale, ehk välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 695 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks varaline kahju summas 1 679 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks varaline kahju vastavalt kohtu otsustusele ning välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaraline kahju vastavalt kohtu otsustusele. Kohus võttis hagi menetlusse (tl 43-44). Kostja vaidles oma kirjalikus vastuses hagile vastu (tl 50-52). Hageja teatas 25.08.2012 kostjale telefoni teel kahe rippkapi allakukkumisest. 27.08.2012 esmaspäeval, päeva esimesel poolel kostja, Liubov Shulga isikus ja alltöövõtja OÜ Euralum M Š isikus, samuti mööblitootmise ekspert J K, tulid hageja korterisse, kus tuvastasid, et kokkuvarisemine toimus köögi kandeseina kipsplaadi lagunemise tagajärjel tüüblite kinnituskohtades. Kahe kapi kinnituskruvid kukkusid kipsvooderdise plaadist välja koos kipskrohvi tükkidega. Seda kinnitavad ka hagiavaldusele lisatud fotod. Arvestades seda, et pärast paigaldamist rippusid kapid neli kuud, võib arvata, et kokkuvarisemine toimus kipsi pehmenemise tõttu kõrgendatud niiskusest köögiruumis. Kostja ei rikkunud VÕS § 217 nõudeid, kuna mööblit paigaldati nõutaval viisil ning hageja ei tõendanud, et kokkuvarisemine nelja kuu möödumisel pärast paigaldamist on toimunud kostja süül vale paigalduse või kinnitite tõttu. Hageja põhjendused 5(12)

2-13-32262 seina tugevdamise vajaduse kohta ei anna alust järelduste tegemiseks kappide kokkuvarisemise otseste põhjuste kohta. Kuna seina seisund võib aja jooksul muutuda võivad kapid alla kukkuda ükskõik milliselt seinalt. Seina võivad ilmuda praod, muutuda niiskus ja muud füüsilised parameetrid, mis mõjutavad seina mehhaanilist tugevust ja pikaealisust. Fotodelt on näha, et kappide purunemist ei toimunud. Seega varing ei toimunud kappide kandekonstruktsioonide purunemise tõttu. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-5-12 on selgitatud lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. Samuti on müügilepingu tingimustele mittevastava müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad VÕS § 217-227 nõuded (RKTKo nr 3-2-1156-11, p 19), millest tulenevalt määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused. Kostja leidis, et hageja ei esitanud küllaldaselt põhjendusi ja tõendeid selle kohta, et kostja on lepingut rikkunud, kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja arvates ei ole välistatud, et kahju hagejale oli tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu hageja poolt kappide kasutamise ajal alates nende paigaldamisest kuni kokku varisemiseni. Kuna ei ole täidetud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-5-12 tulenevad üldised eeldused tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna lepingu otsese täitmisega (mööbli valmistamisega ja paigaldamisega) tegeles alltöövõtja OÜ Euralum, kellega kostja on sõlminud vastava lepingu (tl 53, tõlge tl 54) taotles kostja OÜ Euralum kaaskostjana kaasamist. Samuti taotles kostja ekspertiisi määramist kappide kokkuvarisemise põhjuste väljaselgitamiseks. Hageja vaidles oma kirjalikus vastuses kostja seisukohtadele vastu (tl 61). Poolte vahel sõlmitud Lepingust tulenevalt võttis mööbli paigaldamise kohustust endale just kostja, mitte OÜ Euralum ning Lepingus puudub ükskõik milline viide OÜ-le Euralum, kes ei ole Lepingu pooleks ning keda ei saa kaaskostjana kaasata vastava protsessuaalse aluse puudumise tõttu. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS ega Leping ei sätesta vastutuse eeldusena lisaks kohustuse rikkumisele süü olemasolu. Seega kostja süüd tuleb eeldada. Kostjapoolse kohustuse rikkumise on hageja põhjendanud ja selle kohta tõendeid esitanud. Kuna köögimööblit paigaldas hagejale kostja majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, kellele oli teatatud seina omadustest (tugevdamata), siis pidi kostja sellega arvestama ning võtma tarvitusele vastavad abinõud ja paigaldama mööblit selliselt, et see ei variseks kokku. Kostja ei ole kappide paigaldamisel nõuetekohaselt tegutsenud, millega on oma kohustust rikkunud. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna kostjale oli seina tugevusest teatatud pidi ta tagajärje ka ette nägema. Kostja väide, et mööbli kokkuvarisemise põhjuseks on hageja tahtlus või raske hooletus on paljasõnaline ja tõendamata. Eelistungil 4.12.2013 (tl 73) jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja märkis, et tugineb VÕS § 218 lg-le 2 mille kohaselt tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale

2-13-32262 üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostja leidis, et hageja köögiruumi seinte seisukord on muutunud 4 kuu jooksul, muutes halvemaks. Kostja tasus ekspertiisitasu ettemaksuna kohtu deposiiti 550 eurot (tl 83). Kohus määras 15.01.2014 määrusega ehitus-tehnilise ekspertiisi (tl 86-87). Riiklikult tunnustatud ekspert T R esitas 17.02.2014 ekspertarvamuse (tl 105-116), milles märgib, et köögikappide kinnitused kipsplaadiankrutega kipsplaadi külge purunesid lõike- ja väljatõmbejõud üheaegse mõjumise tulemusel. Köögimööbel ei olnud paigaldatud vastavuses heale ehitustavale ja ohutusnõuetele. Kipsplaadi purunemise parandamine või kõrvaldamine ei ole võimalik. Kipsplaat on purunenud, see tuleb asendada ning projekteerida köögikappide kinnitamiseks heale ehitustavale ja ohutusnõuetele vastav tehniline lahendus. Ekspert ei tuvastanud paikvaatlusel köögi seinale paigaldatud kipsplaadi võimaliku varasema niiskumise tagajärjel toimunud kipsplaadi struktuuri muutmist, kartongi lahtikoorumist, hallitusseente olemasolu või vormimuutusi. Köögikappide tagaseinaga kaetud kinnistuspunktide vahetu pikaajaline kokkupuude veega oli ebatõenäoline. Lühiajaline õhu suhtelise niiskuse tõus kinnistuspunktide piirkonnas ei põhjusta kipsplaadi omaduste, sh tugevusomaduste muutusi. Eksperdil puudus paikvaatlusel võimalus inspekteerida köögikappide paigaldamisel kasutatud tüübleid ja kinnituskruve. Köögikapid koos paigaldamisel kasutatud tüüblite ja kruvidega olid ära viidud. Kostja 19.02.2014 kirjalike selgituste kohaselt kasutati montaaži jaoks kinnituselemente firma Würth tüüblid W-GS plastik ABS 0903-251. Würth kinnitusvahendite tehnilised andmete kohaselt kipsplaadiankru W-GC plastik ABS 0903-251 soovitav (maksimaalne) koormus väljatõmbel kipsplaadist d$12,5 mm on 0,1 kN (10 kg), seega 3 korda vähem kui seda on deklareerinud kostja. Kostja kinnitusel on kasutatud puu- ja puitlaasplaadi kruve 50x70 - 50x90, millised aga ei ole kipsplaatide kinnitamiseks sobivad. Paikvaatlusel puudus eksperdil võimalus inspekteerida köögikappide paigaldamisel kasutatud tüübleid ja kinnituskruve, puudus eksperdil võimalus kontrollida, kas köögimööbli paigaldamisel ka tegelikult Würth kipsplaadiankruid W-GC kasutati. Ehituskauplustest on võimalik osta analoogseid kipsplaadiankruid, millede tootja poolt deklareeritud kandevõime on väiksem, kui Würth kipsplaadiankrutel. Näiteks on Kartro Driva (soovitav maksimaalne) väljatõmbejõud on 0,06 kN (6 kg), Kartro Driva Click (soovitav) väljatõmbejõud aga 0,067 kN (6,7 kg). Köögikapid olid kipsplaadi külge kinnitatud 6 kipsplaadiankruga. Ühele tüüblile mõjuv lõikejõud oli seega 0,16...0,18 kN, milline ületas tootja poolt soovitatava lõikejõu 1,3...1,5 korda juhul, kui kasutati Würth kipsplaadiankruid W-GC ja 2,6...2,9 korda juhul, kui kasutati näiteks Kartro Driva Plast kipsplaadiankruid. Kohtuistungil 11.04.2014 jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 142-145). Hageja rõhutas ekspertarvamuses märgitud asjaolu, et paigaldamisel kasutatud kruvide kandevõime on 1,2-1,5 korda vähem kui kappide koormus ning kappide paigaldamisel ei olnud järginud hea ehitustava ja paigaldamise nõudeid. VÕS § 217 lg 5 kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Kuna rikuti kappide paigaldamise nõudeid, on tegemist lepingu rikkumisega. Hageja andis kirjaga kostjale täiendava tähtaja olukorda parandamiseks ja lepingu vastavusse viimiseks. Kostja ei parandanud mööblit. Hageja kasutas õiguskaitsevahendina lepingust

2-13-32262 taganemist ja nõuab kahju hüvitamist. Hageja on omalt poolt mööblit osaliselt tagastanud ja palunud 10 päeva jooksul mööblit ära viia, mida kostja ei täida. Kostja rõhutas, et ekspert lähtus arvamuse andmisel kruvide tüübist, mis ei olnud faktiliselt kasutatud kappide paigaldamisel. Milliseid kruve oli tegelikult kasutatud on tuvastamata, need kruvid on kaduma läinud. Eksperti arvamus on selles osas eelduslik. Hageja esindaja ei ole spetsialist ning ei saanud nimetada need kruvid, mis olid faktiliselt kasutatud kappide paigaldamisel. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu, leides, et kohtuekspertiisi seaduse (KES) §-st 3 tulenevalt võib eksperdijäreldus olla kategooriline või tõenäoline. Kostja on ise eksperdile vastanud, milliseid kruve oli kasutatud. Kostja vastusest lähtuvalt on ekspert teinud tõenäolise järelduse, mis on lubatav KES § 3 järgi. Samuti on ekspert andnud kategoorilise arvamuse, et mööbel ei olnud paigaldatud vastavalt hea ehitustavale ja ohutusnõuetele ning kappide kinnitamiseks tuleb leida tehniline lahendus, mis vastab ehitustavale ja ohutusnõuetele, mis oleks erinev lahendusest, mis tegi kostja. Hageja seisukohalt eksperdiarvamus on täielik ja selle tegemisel on ekspert uurinud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Hageja palus mõista kostjalt välja mööbli eest tasutu, so 2695 eurot, samuti varalist kahju 1679 eurot, mis hõlmab köögimööbli demonteerimist ja köögiruumi remonti. Peale selle nõudis hageja varalise kahju hüvitamist seoses purunenud kööginõudega, mille väärtust ei saa hageja tuvastada ning palus määrata hüvitise suurust kohtul. Hageja palus mõista kostjalt välja ka mittevaralist kahju vastavalt kohtu otsusele, kuna hageja ei saa pikema aja vältel sihipäraselt kasutada oma köögiruumi. Köögimööbel on kukkunud hageja peale, hageja on saanud kannatada. Hageja on palunud kostjal mööblit ära viia, kuid kostja sattus vastuvõtuviivitusse ega teinud seda. Kohtu 23.04.2014 määrusega kanti kostja poolt kohtu deposiiti tasutud summas 550 eurot eksperdile ekspertarvamuse tasu katteks (tl 148).

2-13-32262 ja A L ühiskirjaga 29.08.2012-st (tl 11, 12), et köögikappide hageja korterisse paigaldamisel oli hageja, selle juhatuse liikme Liubov Shulga isikus, teadlik köögiruumi seina tugevdamise vajadusest. Vaatamata sellele korraldas hageja köögikappide paigaldamist tugevdamata seinale. Asjas määratud ehitus-tehnilise ekspertiisi tulemustest nähtuvalt ei olnud köögikapid paigaldatud vastavuses heale ehitustavale ja ohutusnõuetele. VÕS §-st 100 tulenevalt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kostja 19.02.2014 kirjalike seletuste (tl 114) kohaselt kasutati kappide paigaldamisel firma „Würth“ tüüblid W-GS ABS 0903-251. Kostja väitis, et nimetatud tüübli koormus on kuni 30 kg/tükk. Ekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud ekspert aga leidis, et seda tüübi tüübli soovitatav (maksimaalne) koormus väljatõmbel kipsplaadist on 10 kg/tükk ehk kolm korda väiksem, kui seda on deklareerinud kostja. Ekspertarvamuse kohaselt ületas ühele tüüblile mõjuv lõikejõud tootja soovitatava lõikejõu 1,3-1,5 korda. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et eksperdiarvamus on eeldusliku iseloomuga. Iseenesest õige on hageja märkus, et KES §-st 3 võib ekspert anda nii kategoorilise kui tõenäolise järelduse. Kuid kohtu seisukohalt oli antud juhul eksperdijäreldus kategooriline. Arvamuse p-s 5.5. on antud eksperdi kategooriline järeldus, et mööbel ei olnud paigaldatud vastavalt heale ehitustavale ja ohutusnõuetele. Tüübli tüübi osas on ekspert lähtunud tüübli tüübist, mida kostja ise on eksperdile 19.02.2014 e-kirjaga (tl 137) teatanud. Sellega seoses märgib kohus, et kohtu seisukohalt ei ole põhjendatud 11.04.2014 kohtuistungil esitatud kostja vastuväide, et hageja esindaja ei ole spetsialist ning ei saanud nimetada kruvi tüübi, mis olid kasutatud kappide paigaldamisel. Liubov Shulga vastavast ekirjast nähtub ühemõtteliselt, et OÜ Euralum kasutas paigaldamisel vastava tüübi tüübleid. Kuna tegemist on faktilise info edastamisega, mitte spetsialisti arvamuse andmisega ning kui Liubov Shulgal oli vastava kruvi tüüp teada, siis ta võis edastada vastava informatsiooni eksperdile olemata mingi eriala tunnustatud spetsialist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on mittenõuetekohaselt täitnud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva ostetava köögimööbli paigaldamise kohustuse (tuleneb Lepingu p-dest 2.3., 4.1., 7.3., 7.4), millega oluliselt rikkus lepingut, mis VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt võimaldab hagejal lepingust taganeda (mida hageja ongi teinud) ning nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel üleantu tagastamist. Kohtu seisukohalt on kostja lepingut rikkunud ja vastutab selle eest. Tegemist on olulise rikkumisega ning kostjale anti ka täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, mida ta pole teinud. Hagejale on tekkinud varaline kahju, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kohtu arvates tekkinud kahju ja kostjapoolse lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et hageja nõue kostjat 25.01.2012 müügilepingu nr 12-01 alusel üleantud raha (lepingu hinna) summas 2 695 eurot välja mõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3.Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks rahasumma varaline kahju hüvitamiseks vastavalt kohtu otsustusele seoses sellega, et köögikappide kokkuvarisemise tulemusena sai kahjustada hageja kööginõud. Sellega tekitatud varalise kahju täpset suurust ei osanud hageja kindlaks määrata ning jättis selle kohtu otsustada. Kostja ei esitanud hageja sellele nõudele vastuväiteid. Kohus loeb toimiku materjalidega ning eelkõige sündmuskohal ja –ajal tehtud fotode (tl 21) järgi tõendatuks, et hageja köögis paigaldatud kappide kokkuvarisemise tagajärjena oli lõhutud hagejale kuuluv kööginõud, mille täpne liik, hulk ja maksumus ei ole praegu tuvastatav. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Nimetatud sätete kohaldamiseks peab kohus tegema kindlaks asjad, mille eest nõutakse kahjuhüvitist. Need sätted võimaldavad kohtul hinnata üksnes asjade taassoetamise väärtust või väärtust VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi. (RKTKi nr 3-2-1-127-08, p 13). Hagiavaldusest tulenevalt olid lõhutud: 1 serviis 6-le inimesele, 1 serviis 12-le inimesele, igapäevaselt kasutatavad supitaldrikud, praetaldrikud, supianumad, tee- ja kohvitassid, alustassid, suhkru- ka soolatopsid, heeringa-, puu- ja juurviljavaagnad, kruusid, söögilusikad, teelusikad, 3 potti, 2 panni. Hagiavalduse lisana esitatud fotode (tl 21-32) järgi loeb kohus tõendatuks, et köögikappide kokkuvarisemise tagajärjel oli lõhutud hageja kööginõud. Fotode järgi on näha, et osaliselt jäi kööginõud terveks (üksikud kausid, taldrikud, plastikust hoiukarbid, lõikelaud, metallist poti kaas), kuigi suurem osa kööginõust on lõhutud. Esitatud fotode järgi ei ole tuvastatav, et lõhutud kööginõu hulgas oleks olnud serviise, vaagnaid, potte või panne. Fotodel nähtav lõhutud kööginõud on igapäevaselt kasutatavad supi- ja praetaldrikud. Muid tõendeid kööginõu lõhkumisega tekitatud kahju kohta pole hageja esitanud.

4.Hageja on esitanud ka nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks rahasumma vastavalt kohtu otsustusele. Hageja põhjenduste kohaselt köögimööbli kokkuvarisemisega tekitati hagejale tervisekahjustust või füüsilist valu. Samuti on sellega põhjustatud ebamugavusi hagejale ja tema perekonnaliikmetele, mis seisnesid selles, et nad ei saanud sihipäraselt kasutada köögiruumi. Hageja ei esitanud ning toimiku materjalidest ei nähtu ühtegi tõendit selle kohta, et hagejale oleks mööbli kokkuvarisemisega tekitatud füüsiline valu. Kohus leiab, et selles osas hageja väited tõendatud ei ole ning vastava haginõude tuleb jätta rahuldamata. Samuti leiab kohus, et mööbli kokkuvarisemisega ei olnud põhjustatud hagejale kahju, mis ei oleks hõlmatud antud kohtuotsusega hageja kasuks varalise kahju hüvitamiseks välja mõistetavate hüvitistega. Põhiline ebamugavus hagejale seisneski selles, et keset köögiruumi olid ümber lükatud köögikapid ning põrand oli lõhutud (ja osaliselt terve) kööginõu täis. Nimetatud ebamugavused olidki kõrvaldatud mööbli demonteerimisega, mille eest mõistetakse antud otsusega hageja kasuks välja 144 eurot vastava hinnapakkumise (tl 20) alusel. Lõhutud kööginõu eest mõistetakse hagejale 250 eurot. Ekspertarvamuse koostamise käigus teostatud paikvaatlusel fikseeriti praegu kehtiv olukord hageja köögiruumis (foto, tl 134) ning selle järgi on nähtav, hagejal on praegu võimalus köögi sihipäraseks kasutamiseks. Asjaolu, et hageja ei saa kasutada lisaks olemasolevale mööblile veel köögikappe ei anna kohtu seisukohalt alust täiendava hüvitise välja mõistmiseks, kuna antud kohtuotsusega Lepingu järgi tasutud lepingu hinna tagastamise nõude rahuldamisega tagatakse hagejale võimalus tellida ja paigaldada uus köögimööbel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei ole hageja nõuded põhjendatud ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.