Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.04.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-11449
Tsiviilasi
OÜ Airwave hagi FG Baltics OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind maakohtus ja hageja kaebuse hind apellatsioonimenetluses
66 302.70 eurot
Kostja kaebuse hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Airwave ja FG Baltics OÜ apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant OÜ Airwave (registrikood 10619261, asukoht Kesk-Sõjamäe 7, Tallinn), esindajad juhatuse liige Urmas Malmet ja v/adv v/abi Hannes Olli Kostja/apellant FG Baltics OÜ (registrikood 11502609, asukoht Töökoja 1/Veerenni 53a, Tallinn), esindajad juhatuse liige Anneken Lemberg ja v/adv Kalle-Kaspar Sepper
Kohtuistungi toimumise aeg
09.04.2014
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus tühistada. Teha uus otsus, mille jätta OÜ Airwave hagi FG Baltics OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.
6.Mõista hagejalt OÜ-lt Airwave välja riigituludesse maakohtus ja apellatsiooniastmes seaduses ettenähtust vähemtasutud riigilõiv kokku 1405.45 eurot. Hageja on kohustatud vähemtasutud riigilõivu tasuma riigituludesse kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.20.03.2012 esitas OÜ Airwave (hageja) Harju Maakohtusse hagi FG Baltics OÜ (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hageja on üks suurimaid kliimaseadmete ning paigaldusmaterjalide maaletoojaid ja hulgimüüjaid Baltikumis, tegeledes antud valdkonnas alates aastast 1999. Kliimaseadmete tootjatest esindab ja teenindab hageja Eestis ja Baltikumis kaubamärke Midea, LG Electronics, Sharp, Clivet. Hageja paigaldab kõikide nende firmade toodetud õhksoojuspumpadele ka küttekaableid ning tähistab enda paigaldatud lisaseadme tähisega „Nordic“. Praktikas on Eestis ja Põhjamaades küttekaabli järele nõudlus, kuna muidu külmuks talvel kondensvesi seadmes ära. Küttekaablitega kliimaseadmed tulid kliimaseadmete tootjate endi poolt tootmisse alles 2011–2012 sügis-talvel ja ka mitte kõigi tootjate poolt. Senini paigaldati neid vastavalt regioonile edasimüüjate tellimusel üksnes alltöövõtjate või maaletoojate endi (nagu nt hageja) poolt. Hageja klientideks on kliimaseadmete salongid, professionaalsed jahutus- ning ventilatsiooniseadmete paigaldusfirmad, eritööde töövõtjad ja ehituslike tehnosüsteemide paigaldajad. Kostja on Fujitsu General (Euro) Gmbh (edaspidi FGE) ametlik esindaja Eestis ja kuulub FSK Soojuspump ja Konditsioneer OÜ-le. Ka hageja müüb edasi Fuijtsu General (edaspidi FG) tooteid, kuid ei ole ettevõtte ametlik esindus. Seeläbi on hageja Eestis kostja ja FSK Soojuspump ja Konditsioneer OÜ konkurent. 2011. aastal asus kostja levitama hagejale teadaolevalt esialgu vaid Eestis hageja tegevust halvustavat kirjalikku teavet, väites kliimaseadmete edasimüüjatele ja ostjatele, et:
a) hageja poolt esitatud kataloogides esineb massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks „Nordic“ mudelid, mille puhul on tegu võltsingutega; b) „Nordic“ seadmed on modifitseeritud ilma igasuguse tootjapoolse tehnilise nõusolekuta; c) hageja rikub ausa kauplemise regulatsioone ja kaubamärgi kaitse seadust; d) hageja poolt turustatud seadmete ostmine võib põhjustada lõpptarbijale ettearvamatuid probleeme; e) viivitamatult tuleb kontrollida kahtlusi võlts-„Nordicu“ soetamise osas; f) „Nordic“ seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda; g) „Nordic“-logo tuleb reklaamlehtedelt eemaldada esimesel võimalusel.
3.Hagejale kinnitas eelnimetatud teabe saamist OÜ Oolberg ja KO. Hageja hinnangul on kõik nimetatud väited teadlikult valed ja tegemist on kostja poolt kõlvatu konkurentsiga. „Nordic“ lisaseadme kohta esitatud valeväited ei olnud piiratud kostja enda majanduslikku huvisfääri jäävate Fuijtsu toodetega, vaid väited käisid „Nordic“ tähistusega müüdavate kaupade kohta üldiselt. Lisaks on kostja avaldanud oma kirjas ebaselgeks jäävaid väiteid. Hageja andis kostjale võimaluse tekitatud kahju heastada ning lükata levitatud ebaõiged halvustavad andmed ümber. Selleks palus hageja saata nimekiri isikutest, kellele on kostja laimavaid ja ebaõigeid andmeid saatva kirja edastanud ning palus samadele isikutele edastada ebaõigeid andmeid ümberlükkav info. Vastuseks teatas kostja, et ei kavatse sellele kirjale vastata. Kuna kostja levitas hageja kohta ebaõiget teavet e-posti teel, ei ole hagejal täielikku ülevaadet sellest, kui pika aja vältel selline tegevus kestis. Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber hageja poolt modifitseeritud ja sõnaga „Nordic“ tähistatud kütteseadmete kohta levitatud ebaõige informatsioon, avaldades üleriigilises päevalehes (kas Eesti Päevaleht, Äripäev või Postimees) 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ebaõigeid väiteid ümberlükkav teave. Samuti esitas hageja nõude kohtu äranägemisel õiglase hüvitise määramiseks.
4.Kostja väide, et hageja on Fujitsu toodetele paigaldanud küttekaableid ilma Fujitsu nõusolekuta, on paljasõnaline. Hageja ei tegele Fujitsu toodete ümbertöötamisega, vaid lisab oma toodetele „Nordic“ kleebise ja Eesti seadustega kooskõlas oleva küttekaabli, millega hageja saab garanteerida tarbijatele soojuspumba töötamise ka väga madalatel miinuskraadidel. Väited ausa kauplemise põhimõtete rikkumise kohta on lisaks tõendamatusele ka sisustamata. Väide, et hageja „Nordic“ seadmed võivad põhjustada tehnilisi probleeme, on ümberlükatav OÜ Tehnokontrollikeskus poolt välja antud müügiloaga. Väide, et hageja müüdavad soojuspumbad jäätuvad ettenähtud kasutustingimuste korral, on tõendamata. Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga, et juriidiline isik ei saa mittevaralise kahju hüvitamist nõuda.
5.Hagi täpsustuses palus hageja kohustada kostjat lükkama ümber hageja ja tema poolt imporditud ja edasimüüdavate kaupade kohta levitatud ebaõige informatsiooni, avaldades üleriigilises päevalehes 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgnev teave: „Vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-11449 tehtud kohtuotsusele lükkab OÜ FG Baltics ümber tema poolt OÜ Airwave kohta avaldatud ebaõiged andmed: Airwave OÜ ei riku toodetel Nordic tähise kasutamisega kellegi õigusi. Airwave OÜ tähistab Nordic kaubamärgiga tooteid, millele ta on paigaldanud küttekaabli ja see ei ole ohtlik. Ebaõige oli FG Baltics OÜ avaldus, et OÜ Airwave poolt levitatud kataloogid ei ole ametlikud. Airwave OÜ on levitanud vaid selliseid reklaamkatalooge, mis ta on ise lasknud oma tootevaliku kohta valmistada või milliste jagamiseks on tal nõusolek. Ebaõige oli FG Baltics OÜ avaldus, et Airwave OÜ poolt esitatud kataloogides esineb massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks Nordic mudelid ja et need on võltsingud. Airwave OÜ kataloogid ei sisalda väärinformatsiooni. Samuti ei ole Nordic tähisega müüdav kaup võltsing. Airwave OÜ
müüb edasi ainult erinevate kaubamärkide ametlike tootjatehaste poolt toodetud kaupa. Nordic on üldkasutatav tähis. Ebaõige oli FG Baltics OÜ avaldus, et Nordic seadmed on modifitseeritud ilma tootjapoolse tehnilise nõusolekuta. Selline väide ei põhinenud ühelgi kehtival õigusaktil ning Airwave OÜ-l on õigus enda imporditud toodetele lisaseadmeid paigaldada. Ebaõige oli FG Baltics OÜ avaldus, et Airwave OÜ rikub ausa kauplemise regulatsioone, kaubamärgiseadust ja Airwave OÜ poolt turustatud seadmete ostmine võib põhjustada lõpptarbijale ettearvamatuid probleeme. Airwave OÜ ei riku seadusi ega regulatsioone. Samuti ei tekita Airwave OÜ turustatud seadmete ostmine tarbijale ettearvamatuid probleeme. Ebaõige oli FG Baltics OÜ avaldus, et tuleb kontrollida kahtlusi Nordicu soetamisel, sest vastasel korral võib see põhjustada tehnilisi probleeme ja seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda. Airwave OÜ tähistab Nordic tähisega soojuspumpa, millele on paigaldatud küttekaabel. Seega just vastupidiselt, ilma Nordic tähiseta soojuspumbad võivad talveperioodil kasutamisega külmuda, kuna neil ei ole küttekaablit. Ebaõige oli FG Baltics OÜ avaldus, et kui keegi kasutab Nordic logo koos Fujitsu General toodetega oma reklaamlehtedel, internetis või muus avalikus meedias, tuleb see logo eemaldada, kuna vastavalt Fujitsu General (Euro) GmBH ametlikule seisukohale, on selline tegevus keelatud. Tegelikkuses ei ole Nordic logo kasutamine keelatud. Fujitsu General (Euro) GmBH seisukohad ei ole Eesti Vabariigi seaduste suhtes ülimuslikud ja Eesti seadus lubab Airwave OÜ-l kanda edasimüüdavatele toodetele tähiseid.“
6.Hageja leidis, et vaidlusalusel juhul on kostjapoolse õigusvastase tegevusega tekitatud täpset kahju keeruline kindlaks määrata, kuna kostja ei ole hagejale avaldanud õigusvastase kirja adressaate. Sellest tulenevalt esitas hageja kahjuprognoosi lähtuvalt müüginumbrite muutusest ja leidis, et kostja tegevuse tulemusel vähenes hageja müügikäive ühe aastaga 653 611.90 eurot. Hageja 2011. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli äriühingu puhasrentaablus 9,9%. See tähendab, et kostja tekitatud kahju ei saa olla väiksem kui 9,9% käibelangusest, see on 9,9% 653 613-st 6=4707.687 eurot ja seda üksnes Fuji, Fujitsu ja Fujitsu Generali osas. Arvestades, et vaidlusaluses avalduses esitas kostja väited selliselt, et need käisid kõikide hageja imporditavate ja edasimüüdavate kaupade kohta, on tegelik kahju veel suurem. Hageja palus määrata kohtul enda äranägemisel kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusvastaselt tekitatud varaline kahju. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on ebaselge. Hageja ei saa nõuda selliste väidete ümberlükkamist, mis ei ole hagejat kahjustavad ebaõiged andmed (nagu nt kaubamärgi kaitse seaduse rikkumine). Hageja ei saa nõuda ka väärinfo avaldamist ning selliste kostja tõele vastavate väidete ümberlükkamist (nagu nt et hageja poolt täiendatud kostja toode võib külmuda talvel ära, sellel ei ole tootjagarantiid ning et tootja ei vastuta sellega seonduvate probleemide eest). Ta saaks nõuda vaid ebaõigete andmete ümberlükkamist. Selleks tuleb eelnevalt tõendada, et kostja avaldatud väited on ebaõiged, mida hageja teinud ei ole. Peale selle saab andmete ümberlükkamist nõuda samade isikute ees, kellele andmed edastati. Antud juhul on hagis toodud välja üksnes see, et hagejale on kinnitanud laimava teabe saamist OÜ Oolberg ja KO. Samas ei ole hageja kuidagi selgitanud, millele tugineb tema järeldus, et hageja on selle info avaldanud kellelegi kolmandale isikule ja määratlemata isikute ringile.
8.Kostja järgis andmete avaldamisel kontrollimise käibekohustust. Isegi, kui mingis osas on avaldatud andmed siiski ebaõiged, kostja ei teadnud ega pidanudki teadma andmete ebaõigsusest, sest ta on täitnud andmete kontrollimise käibekohustuse. Kostjal, samuti potentsiaalsetel klientidel, oli õigustatud huvi teada seda, et hageja on ilma FGE loata
modifitseerinud FG tooteid ning et need tooted võivad põhjustada ettearvamatuid probleeme ja muuhulgas talvel ära külmuda, samuti et hagejal puudub õigus avaldada „Nordic“ logo koos FG toodetega.
9.Hageja ei ole tõendanud, miks just kostja teade on hagejale majanduslikku mõju avaldanud. Pelgalt asjaolu, et hageja soojuspumpade käive on 2012. aasta alguses vähenenud, ei tõenda, et selle on põhjustanud kostja teade.
10.Hageja kataloogides esineb massiliselt väärinfot, nagu näiteks seal kirjeldatud NordicAW mudelid, milliste puhul on tegu võltsingutega. Hageja on NordicAW seadmeid modifitseerinud ilma tootjapoolse tehnilise nõusolekuta. Kostja jäi ka seisukoha juurde, et hageja rikub ausa kauplemise regulatsiooni ning kaubamärgi kaitse seadust. Ei saa eitada, et hageja turustatud seadmete ostmine võib lõpptarbijale tekitada ettearvamatuid probleeme, samuti põhjustada tehnilisi probleeme ning nad võivad talveperioodil jäätuda. Ei vasta tõele hageja väide, et küttekaablitega kliimaseadmed tulid kliimaseadmete tootjate endi poolt tootmisse alles 2011–2012 sügis-talvel ja ka mitte kõigi tootjate poolt ning et senini paigaldati neid vastavalt regioonile edasimüüjate tellimusel üksnes alltöövõtjate või maaletoojate endi (nagu näiteks hageja) poolt. Väitega, et kliimaseadme küttekaabel on tehniliselt lihtne lisaseade, võib küll nõustuda, küll aga ei ole enam midagi lihtsat selles, kuidas kasutada küttekaablit soojuspumba põhjasoojenduselemendina.
11.Kostja ei kasuta ebaausaid konkurentsivõtteid, vaid on püüdnud ennast kaitsta hageja ebaausate konkurentsivõtete eest, mis võivad olla tingitud sellest, et hagejal puuduvad nõutava haridusega spetsialistid ja vastav registreering MTR-is. Kostja väited piirdusid rangelt ja selgelt vaid Fujitsu toodetega ega vasta tõele, et kostja on infot avaldanud teadmata aja vältel kolmandatele asjassepuutumatutele isikutele või määratlemata isikute ringile. OÜ Oolberg ja KO on kostja klient, kellele saadetakse toodete pakkumisi.
12.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu ja seda saab reeglina nõuda vaid füüsiline isik. Hageja on väidetavat mittevaralist kahju palunud hinnata, lähtudes enda varalistest näitajatest. Seega on hageja tegelik soov ilmselt olnud ikkagi varalise kahju hüvitise nõudmine. Lisaks puudub põhjuslik seos hageja viidatud varalise seisu (väidetava kahju) ja kostja poolt kahju tekitamise vahel. Hagis ei ole sisuliselt põhjendatud ega tõendatud, miks just kostja teade on hagejale majanduslikku mõju avaldanud.
13.Hageja ja FGE vahel puudub kokkulepe FG reklaamkataloogide kasutamiseks ja toodete modifitseerimiseks. Hageja ja Klima-Therm S.A vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu võib üksnes oletada, et hageja kasutab Klima-Therm S.A serveris olevaid materjale õigusevastaselt ja ebaseaduslikult.
14.Ka peale hagi täpsustamist on hageja nõue jätkuvalt ebaselge. Hageja saaks äärmisel juhul nõuda nö „vigade parandamist” ehk et kostja saadaks samadele isikutele teate, et varem saadetud teates olev mingi lause või laused ei ole õiged. Täpsustatud nõudes hageja aga nõuab kostjalt hagejat ülistava reklaamteksti avaldamist meedias kujul, mis on pikem kui kostja poolt kunagi edastatud teade ise ning sellist nõudeõigust hagejal olla ei saa. Lisaks on hageja sisuliselt varalise kahju hüvitamise nõue jätkuvalt määratlemata ja väidetav kahju tõendamata, sest hageja esitatud varalise seisu ja kostja tegevuse vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Samuti on sellisel kujul esitatud nõue suunatud vale kostja vastu, kuivõrd kostja ei ole info avaldajaks, vaid ainult edastas FGE koostatud ja juba internetis avalikustatud hoiatuskirja eestikeelse tõlke piiratud isikute ringile. Kostja ei ole avalikus inforuumis ühtegi hoiatuskirja avaldanud. Seega, kui hageja nõuab omapoolse info avaldamist avalikus inforuumis, saab ta seda nõuda ainult FGE käest.
Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohus rahuldas 14.06.2013 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat oma kulul ümber lükkama hageja kohta kostja poolt levitatud ebaõige info, avaldades üleriigilises päevalehes, millisteks on Eesti Päevaleht, Äripäev või Postimees, 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgnev kostja ebaõigeid väiteid ümber lükkav teave: „Vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-11449 tehtud kohtuotsusele lükkab OÜ FG Baltics ümber tema poolt OÜ Airwave kohta avaldatud ebaõiged andmed: - et OÜ Airwave poolt levitatud kataloogid ei ole ametlikud ja neis esineb massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks „Nordic“ mudelid, mille puhul on tegu võltsingutega; - et „Nordic“ seadmed on modifitseeritud ilma igasuguse tootjapoolse tehnilise nõusolekuta, mis rikub ausa kauplemise regulatsioone Euroopas ja samuti kaubamärgi kaitse seadust, mistõttu võib Airwave OÜ poolt turustatud seadmete ostmine põhjustada lõpptarbijale ettearvamatuid probleeme; - et tuleb kontrollida kahtlusi võlts-„Nordicu“ soetamisel, sest vastasel korral võib see põhjustada tehnilisi probleeme ja seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda; - et kui keegi kasutab „Nordic“ logo koos Fujitsu General toodetega oma reklaamlehtedel, internetis või muus avalikus meedias, tuleb see logo eemaldada, kuna vastavalt Fujitsu General (Euro) GmBH ametlikule seisukohale, on selline tegevus keelatud.“ Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 järgi poolte endi kanda.
16.Poolte vahel vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) kostja emaettevõte FSK Soojuspump ja Konditsioneer OÜ on Saksamaal registreeritud ettevõtte Fuijtsu General (Euro) GmbH (FGE) poolt antud kinnituse kohaselt Fuijtsu õhukonditsioneeride ametlik edasimüüja Eestis (t I kd lk 90–91, t II kd lk 50); 2) Jaapani äriühingu Fuijtsu General Limited (FG) poolt toodetud õhukonditsioneeri mudelid vastavad Euroopa Liidu Nõukogu direktiividega ettenähtud ohutusstandartidele (t I kd lk 92, t II kd lk 48); 3) hageja paigaldab lisaks FG toodetele ka Panasonic, Mitsubishi, Toshiba ja LG toodetud kliimaseadmetele küttekaableid ning tähistab enda paigaldatud lisaseadme tähisega „Nordic“ (t I kd lk 23–24); 4) 27.10.2011 saatis FGE-d esindav Saksamaa õigusbüroo Nehm & Collegen hagejale kirja hoiatusega, et hageja on oma veebilehel „http://www.airwave.ee“ avaldanud kataloogi, mille esilehel pealkiri „Fuijtsu - Fuijtsu General Limited. Fuijtsu General Nordic heatpumps 2011.www.fuijtsu-general.com“. Kataloogi kaanel on näha kaugjuhtimispult, millel on kasutatud kaubamärki „General“ ning õhukonditsioneer, millelt võib leida kaubamärgid „Fuijtsu“ ja „Nordic“. Kirjas nõuti eemaldada hiljemalt 08.11.2011 hageja veebilehelt kõik FG õigusi rikkuvad materjalid (t I kd lk 93–101, t II kd lk 8–12, 18–21); 5) 25.10.2011 saatis FGE kostjale ja Rootsi äriühingule FG Nordic AB-le teadaande klientidele edastamiseks (t I kd lk 103–104); 6) 03.11.2011 saatis kostja juhatuse liige Anneken Lemberg oma klientidele ja koostööpartneritele järgmise e-kirja: „Edastan Teile Fujitsu General (Euro) GmbH ametliku teadaande kaubamärgi õiguste rikkumise kohta. Ingliskeelse originaali ja tõlke leiate manusest.“ Kirjale oli lisatud Fuijtsu General (Euro) GmbH ametlik teadanne: „Hea klient. Fuijtsu General (Euro) GmbH teavitab, et Airwave OÜ ei ole nende ametlik edasimüüja. Airwave poolt levitatud kataloogides esineb massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks „Nordic“ mudelid, mille puhul on tegu võltsingutega. Nordic seadmed on modifitseeritud ilma igasuguse tootjapoolse tehnilise nõusolekuta. See rikub „ausa kauplemise regulatsioone“ Euroopas ja samuti kaubamärgi kaitse
seadust, mistõttu võib Airwave OÜ poolt turustatud seadmete ostmine põhjustada lõpptarbijatele ettearvamatuid probleeme. Kõikide Fuijtsu General toodete ametlik esindaja Eestis on FG Baltics OÜ. Kui kellelgi on kahtlusi võlts „Nordicu“ soetamise osas - palun kontrollige seda viivitamatult. Vastasel korral võib see põhjustada tehnilisi probleeme. Need seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda. Juhul kui keegi kasutab Nordic logo koos Fuijtsu General toodetega oma reklaamlehtedel, internetis või muus avalikus meedias, soovitame need eemaldada esimesel võimalusel. Vastavalt Fuijtsu General (Euro) GmbH ametlikult seisukohale on selline tegevus keelatud.“ Teadaandele oli lisatud foto õhusoojuspumba välisseadmest logoga Fuijtsu ja selle all logoga Nordic. Peal tekst VALE! Alla kirjutanud Anneken Lemberg FG Baltics OÜ tegevjuht (t I kd lk 10–11, 21–22); 7) 09.11.2011 saatis hageja oma klientidele kirja, et hageja laimab kostjat ja rikub ausat konkurentsi (t I kd lk 106); 8) 10.11.2011 saatis hageja advokaadist esindaja vastuse Saksamaa õigusbüroo Nehm & Collegen 27.10.2011 kirjale, leides, et nimetatud kirjas esitatud väited ei vasta tõele (t I kd lk 190–194); 9) 15.11.2011 saatis hageja advokaadist esindaja kostjale ettepaneku ebaõigete andmete vabatahtlikuks ümberlükkamiseks (t I kd lk 197–109); 10) 01.12.2011 saatis FGE-d esindav Saksamaa õigusbüroo Nehm & Collegen hagejat esindavale advokaadibüroole kirja, mille kohaselt FGE ei ole andnud hagejale nõusolekut FG turundusmaterjalide kasutamiseks (t II kd lk 14–15, 22–23); 11) 13.01.2012 TKK OÜ Tehnokontrollikeskuse katsete protokolli nr KA 167-2-001 kohaselt on OÜ Airwave toode „soojuspumba täiendamine küttekaabliga“ (markeering tootel (kliimaseadmel) Nordic General Inverter) katsetused läbinud (t I kd lk 12–20).
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-05 (punktis 31) selgitanud, et kahju tekitamine isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti kannatanu isiklikke õigusi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lõige 1 punkt 4) või sekkuti isiku majandus- või kutsetegevusse (VÕS § 1045 lõige 1 punkt 6). VÕS § 1047 lõike 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lõike 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lisaks neile sätetele tuleb isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse üle otsustamisel lähtuda VÕS §-st 1046 ja § 1047 lõikest 3. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine võib olla õigusvastane seetõttu, et rikuti seadusest tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lõige 1 punkt 7). Näiteks on konkurentsiseaduse (KonkS) § 51 lõike 2 kohaselt keelatud eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest. Avaldaja peab tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. KonkS § 51 lõike 1 järgi on eksitav teave ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.
18.Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagi tuleks jätta ebaselguse tõttu läbi vaatamata. Kostja poolt 03.11.2011 klientidele edastatud teadaandes oli hageja kohta esitatud järgmised faktiväited: a) et Airwave OÜ poolt levitatud kataloogid ei ole ametlikud ja neis esineb
massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks „Nordic“ mudelid, mille puhul on tegu võltsingutega; b) et Nordic seadmed on modifitseeritud ilma igasuguse tootjapoolse tehnilise nõusolekuta; Airwave OÜ rikub ausa kauplemise regulatsioone ja kaubamärgi kaitse seadust ning Airwave OÜ poolt turustatud seadmete ostmine võib põhjustada lõpptarbijale ettearvamatuid probleeme; c) et viivitamatult tuleb kontrollida kahtlusi võlts „Nordicu“ soetamise osas; Nordic seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda; d) et Nordic logo tuleb reklaamlehtedelt eemaldada esimesel võimalusel. Need on mõistliku inimese arusaama kohaselt hageja kui äriühingu usaldusväärsuse suhtes ilmselt negatiivse ja mainet kahjustava iseloomuga, see tähendab majanduslikult kahjuliku iseloomuga VÕS § 1047 lõike 2 mõttes, mistõttu hagi on kohtu hinnangul piisavalt selge ja selle menetlemine on põhjendatud.
19.Tulenevalt VÕS § 1047 lõikest 2 on teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamise puhul avaldatud andmete tõepärasuse tõendamiskoormis avaldajal, seega käesoleval juhul kostjal. Kostja väidab, et isegi kui tema poolt avaldatud andmed on mingis osas ebaõiged, siis ta ei teadnud ega pidanudki teadma andmete ebaõigsusest, sest ta on täitnud andmete kontrollimise käibekohustuse. Kostja väitel ei pidanud ta antud juhul teadma, et hageja tooted vastavad ohutusnõuetele ning et tal on olemas näiteks vajalikud load ja volitused FGE poolt, vastavustunnistused ja sertifikaadid jmt, sest hageja ei ole avaldanud kostjale mingit informatsiooni selle kohta, mis näitaks, et tal on õigus FG tooteid modifitseerida ja edasi müüa, kuigi FGE saatis hagejale hoiatuskirja, milles nõudis FGE õiguste rikkumise lõpetamist ja selles heidetakse hagejale ette, et tema poolt levitatud kataloogid ei ole ametlikud. Kohus nõustus eeltoodud seisukoha osas hageja arvamusega, et järelikult kostja väljastas 03.11.2011 teadaande kontrollimata eelnevalt teadaandes esitatud faktiväidete õigsust.
20.Kostja vastuväite osas, et tema poolt hageja kohta esitatud andmed ei ole ebaõiged, on kostja väite Airwave OÜ poolt levitatud kataloogid ei ole ametlikud ja neis esineb massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks „Nordic“ mudelid, mille puhul on tegu võltsingutega osas tuginenud hageja veebilehel ingliskeelses reklaamlehes (kataloogis) pealkirjaga „Fuijtsu - Fuijtsu General Limited. Fuijtsu General Nordic heatpumps 2011.www.fuijtsu-general.com“ (t I kd lk 97–102) avaldatud infole, millest nähtuvalt hageja poolt FG mudelitele küttekaabliga ja termostaadiga täiendavalt lisatud ning logoga „Nordic“ tähistatud toodetel (edaspidi NordicAW) ja FG enda „Nordic“ markeeringuga originaalmudelitel (edaspidi NordicFGE) ei ole tegelikult vahet, see tähendab hageja on FG originaaltoodete näitajaid, markeeringuid ja kaubamärke väärkasutades üritanud näidata NordicAW tooteid FG Nordic originaaltoodetena. Hageja on vastuseks leidnud, et võltsingutest võiks rääkida siis, kui hageja paigaldaks FG tootele küll mingeid lisaseadmeid, kuid väidaks siis, et need on paigaldanud tootja ise, või tähistaks enda paigaldatud lisaseadet tootja poolt kasutatava markeeringuga.
21.Kohtu arvates võib küll nõustuda hageja seisukohaga, et „Nordic“ on soojuspumpade turul levinud üldine tähis, millega tähistatakse toote sobivust külma kliima tingimustes ja hagejal ei ole kaubamärgiseaduse (KaMS) § 16 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel seaduslikku takistust tähistamaks tema poolt edasimüüdavaid ja tema paigaldatud küttekaabliga seadmeid „Nordic“ tähistusega, kuid samal ajal leidis kohus, et see asjaolu ei anna hagejale õigust tähistada nii vastavates reklaammaterjalides kui tema poolt edasimüüdavaid FG tooteid „Nordic“ logoga sellisel viisil, et tarbijale või muule kolmandale isikule võiks jääda eksitav mulje, nagu oleks NordicAW toote puhul tegemist NordicFGE-ga samase tootega. Asjaolu, et hageja on varustanud FG tootemudeli külmumise ärahoidmiseks küttekaabliga ja termostaadiga ning on lisanud sellele tähise „Nordic,“ ei tee sellest tootest siiski mingit hageja toodet või vahepealset toodet. Tegemist
on jätkuvalt FG tootega, millele on lisatud hageja lisavarustus. Juhul, kui hageja soovib tähistada omapoolse lisavarustusega täiendatud FG tooteid „Nordic“ tähisega või logoga, peaksid sellised tooted olema FG enda (originaal) toodetest selgelt eristatavad. NordicAW toodete puhul on kohtu hinnangul küsitav ning viitab kõlvatule konkurentsile KonkS § 51 lõike 1 tähenduses. Et hageja on suhtunud NordicAW ja NordicFGE toodete eristamisesse tahtlikult või hooletusest ebakorrektselt, järeldub kostja poolt koostatud FG 2011 originaalkataloogi ja hageja 2011 reklaamlehe (kataloogi) võrdlusest, mille osas on kostja õigustatult välja toonud, et hageja reklaamleht sisaldab võrreldes FG 2011 kataloogiga hulgaliselt eksitavaid erinevusi ja väärinfot. Seonduvalt kostja väitega, et hageja kataloogid „ei ole ametlikud“ nõustus kohus, et hagejal on õigus koostada tema poolt edasimüüdavate toodete kohta oma kataloog, kuid jagas kostja seisukohta, et vähemalt FG toodete osas peaks see siiski tuginema FG originaalkataloogile ja selle andmetele vastama. Seonduvalt poolte vaidlusega, kas hagejal oli FG originaalkataloogi materjalide kasutamiseks FGE nõusolek või leping, leidis kohus, et asjas ei ole niivõrd oluline, kas hagejal oli vastav nõusolek või leping (kohtu arvamuse kohaselt ilma FGE nõusolekuta ei oleks hageja saanud FG kataloogi alusinfole juurdepääsu), kuivõrd see, et FG toodete kohta koostatud hageja reklaammaterjal ei tohiks olla FG toodete suhtes vääralt eksitav ja puudulik ning sellest peaks selgelt nähtuma, kas ja millised tootemudelid on originaalmudelid ja millised on hageja poolt lisavarustusega täiendatud. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt koostatud reklaamleht FG 2011 toodete kohta on FG originaalkataloogiga äravahetamiseni sarnane ja olemata erialaspetsialist, ei ole selles tehtud erinevusi ja muudatusi võrreldes originaalkataloogiga võimalik märgata.
22.Eeltoodule vaatamata leidis kohus, et kuigi hageja poolt FG toodete kohta koostatud 2011 kataloogis ei ole „Nordic“ toodete osas selgelt eristuvaid viiteid või selgitusi selle kohta, et see tegelikult ei vasta FG toodete originaalkataloogile ja selles võib leiduda ka muud eksitavat väärinformatsiooni, ei andnud see asjaolu siiski kostjale õigust esitada hageja suhtes selliseid üldistavalt negatiivseid väiteid, millest võib järeldada, et justkui kõik hageja kataloogid ei ole ametlikud ja neis kõigis esineb massiliselt väärinformatsiooni ning et kõikide „Nordic“ mudelite puhul on tegemist võltsingutega. Asjas on ilmne, et FGE on tuginenud vastava väite puhul ainult ühele konkreetsele hageja reklaammaterjalile ja isegi kui need väited on FG toodete osas kasvõi osaliselt tõesed, ei saa selliseid väiteid laiendada kõikidele hageja reklaammaterjalidele ja kõikidele hageja „Nordic“ tähistusega toodetele.
23.Kostja väidete – Nordic seadmed on modifitseeritud ilma igasuguse tootjapoolse tehnilise nõusolekuta ja see rikub „ausa kauplemise regulatsioone“ Euroopas ja samuti kaubamärgi kaitse seadust osas kordas kohus veelkord oma seisukohta, et kuigi hagejal on õigus tähistada märgiga „Nordic“ tema poolt lisavarustusega täiendatud tooteid (NordicAW), ei või seda teha viisil, mil ostjal tavalise tähelepanelikkuse juures võib tekkida mulje, et tegemist on FG originaaltootega, see tähendab seda võiks käsitada eksitava teabe avaldamisena KonkS § 51 lõike 1 mõttes. Olukorras, mil hageja poolt FG toodete puhul kaubamärkide „Fuijtsu“ ja „General“ kõrval kasutatud „Nordic“ tähistuse juures puudub selgelt eristatav viide, et tegemist on mitte FG originaaltootega, vaid hageja poolt lisatud tähistusega, võib selline eksitav mulje kergesti tekkida. Samas leidis kohus, et kostja arvamus, nagu oleks hageja poolt FG toodete FGE nõusolekuta lisavarustusega täiendamine seaduserikkumine, on põhjendamatu ning kostja vastav viide autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 12 lõike 1 punktile 4 ei ole asjakohane. Kohtu hinnangul on valmistoodete täiendamine kõikvõimaliku lisavarustusega, juhul kui seejuures on kinni peetud seaduslikest ohutus-, tehnilistest jm nõuetest ning tingimustest, levinud praktika ja vastutus paigaldatud lisavarustuse kvaliteedi eest lahendatakse lisavarustuse paigaldaja müügigarantiiga.
24.Mis puudutab kostja väiteid Airwave OÜ poolt turustatud seadmete ostmine võib põhjustada lõpptarbijatele ettearvamatuid probleeme ning viivitamatult tuleb kontrollida kahtlusi võlts Nordicu soetamisel, sest vastasel korral võib see põhjustada tehnilisi probleeme ja seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda, leidis kohus, et tegemist on paljasõnalise ja tõendamata väitega. Hageja on tõendanud, et NordicAW toode läbis TKK OÜ Tehnokontrollikeskuse katsetused edukalt (t I kd lk 12–20). Üksikute katkiste küttekaablite ja nende juures ilmnenud puuduste kohta esitatud reklamatsioonide alusel ei saa teha üldistavat järeldust, et kõik hageja „Nordic“ tooted on tehniliselt puudulikud või ohtlikud. Kostja poolt FGE-lt tellitud hindamisaruanne NordicAW toote kohta on tehtud 27.09.2012, seega pärast hageja poolt hagi esitamist, mistõttu selle usaldusväärsus on kohtu hinnangul kahtlane (t II kd lk 26–7, tõlge 28). Samuti ei leidnud kohus, et FGE tehnilise toe 26.05.2011 kiri FG mudelite ASYG09/12LEC kohta tõendaks FG Nordic toodete eeliseid NordicAW toodete suhtes, kuna sellest kirjast nähtuvalt ei ole hageja ja FG Nordic tähistusega tooteid omavahel võrreldud (t II kd lk 24, tõlge 25). Kohus võib küll nõustuda, et FG poolt täiustatud ja sertifitseeritud „Nordic“ mudelid on ohutud ja töökindlad, kuid see asjaolu ei tõenda NordicAW toodete puhul nende ohtlikkust või muud tehnilist puudulikkust. Õige on hageja osundus, et ebaõige on võrrelda FG väidetavalt tehniliselt täiuslikumaid, kuid seetõttu ka oluliselt kallimaid „Nordic“ mudeleid FG odavamate, nö põhinomenklatuuri mudelitega, mida hageja on „Nordic“ lisavarustusega täiendanud. Kuna asjas ei ole vaidlust, et põhjamaade tingimustes võivad tavalised, see on lisavarustuseta või -seadmeta soojuspumbad talveperioodil ära külmuda, siis lähtudes kostja loogikast ei tohikski põhjamaade tarbijad mingeid muid kui ainult FG kallimaid „Nordic“ mudeleid osta, kuna nö tavalistel FG mudelitel külmumisvastane lisavarustus puudub ning keegi ei tohi neile ka vajalikku lisavarustust lisada, kuna sellega väidetavalt rikutaks FG autori- ja kaubamärgiomanikuõigusi. Kohus leidis, et selline arusaam ei oleks kooskõlas KaMS § 16 lõike 1 punkti 2 mõttega.
25.Kokkuvõttes märkis kohus, et kuigi kohus pidas hageja „Nordic“ tähistusega toodete (NordicAW) puhul probleemseks nende puudulikku või ebapiisavat eristatavust FG Nordic markeeringuga toodetest (NordicFGE), leidis kohus siiski, et kuna kostja väited on esitatud mitte ainult NordicAW toodete, vaid üldistavalt kõigi hageja poolt tähisega „Nordic“ toodete kohta, ei olnud FGE ega kostja sellisteks väideteks õigustatud ning kostja ei ole tõendanud nende väidete paikapidavust.
26.Kostja väite osas, et kui keegi kasutab Nordic logo koos Fuijtsu General toodetega oma reklaamlehtedel, internetis või muus avalikus meedias, soovitame need eemaldada esimesel võimalusel. Vastavalt Fuijtsu General (Euro) GmbH ametlikult seisukohale on selline tegevus keelatud – leidis kohus, et „Nordic“ logo kasutamisõigus või keelamine saab tuleneda eelkõige ja ainult õiguslikust alusest – seadusest või pooltevahelisest lepingust. Õige on hageja osundus, et ühe äriühingu, ükskõik kui suur ja mõjukas ta ka ei oleks, seisukohad ei ole Eesti Vabariigi seaduste suhtes ülimuslikud. Kohtu seisukoha kohaselt ei keela Eesti seadused hagejal tema poolt lisavarustusega täiendatud tooteid vastavalt tähistamast, kuid nagu kohus eelpool märkis, tuleb seda teha viisil, et ostjal, tarbijal või muul kolmandal isikul ei tekiks eksitavat muljet, et tegemist on mitte hageja kui FG toodete edasimüüja poolt nö FG tavatootele lisatud lisavarustusega, vaid spetsiaalselt talveoludeks ettenähtud FG originaaltootega. Juhul, kui hageja sellised tooted on piisavalt selgelt eristatavad (näiteks tähistusega Airwave Nordic), on tarbijal võimalik endal otsustada, kas ta soovib osta odavamat, kuid ainult edasimüüja müügigarantiiga hõlmatud toodet, või kallimat, aga tootja poolt sertifitseeritud ja tootjagarantiiga hõlmatud toodet.
27.Kokkuvõttes asus kohus kostja poolt 03.11.2011 avalduses esitatud väidete suhtes seisukohale, et tegemist on hagejale majanduslikult kahjulike andmete avaldamisega, mille vastavust tegelikkusele ei ole kostja tõendanud (VÕS § 1047 lõige 2) ning mille puhul puuduvad VÕS § 1047 lõikes 3 ettenähtud vastutust välistavad asjaolud. Seega on hagejal õigus tulenevalt VÕS 1047 lõikest 4 nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või parandamist. Kostja väidete osas, et ta ei ole asjas õigeks kostjaks ja selleks peaks olema FGE; et kostja käest saaks nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ainult nende klientide ees, kellele kostja andmed e-kirjaga saatis; et kostja poolt edastatud teadaandest pidi mõistlik inimene aru saama, et seal on juttu ainult FG kohta käivatest kataloogidest, FG mudelitest ja seadmetest, nõustus kohus hageja seisukohaga, et kostja käsitlus on eksitav. Kuigi kostja poolt 03.11.2011 oma klientidele ja koostööpartneritele edastatud avalduse puhul on tegemist FGE „ametliku teadaandega“, siis FGE võib olla küll avalduse autoriks, kuid selle avaldajaks VÕS § 1045 lõike 1 punkti 6 ja § 1047 lõigete 1 ja 2 mõttes on kostja, kes järelikult ka vastutab avalduses esitatud andmete ebaõigsuse eest. Kostja vastuväite osas, nagu ei saaks teda kohustada avaldama ümberlükkamisavaldust ajalehes, vaid ainult konkreetsete klientide ees, kellele avaldus välja saadeti, leidis kohus, et see ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-5-07 (punkt 29), mille kohaselt kuigi reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, siis erandjuhtudel võib nõuda andmete ümberlükkamist ka teisel viisil või teises kohas, nt siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. Kuivõrd kostja saatis avalduse välja konkretiseerimata ringile klientidele ja koostööpartneritele, kelle andmeid ta hagejale ei avaldanud, on põhjendatud hageja nõue, et kostja avaldaks ümberlükkamisavalduse üleriigilises päevalehes.
28.Kohus ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et 03.11.2011 avaldusest tuleneb üheseltmõistetavalt, et see käib vaid Fuijtsu General kataloogide ja toodete kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lõike 2 kohaselt tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Määratlemata hulgale klientidele ja koostööpartneritele edastatud teadaande puhul on tegemist avalikkusele suunatud tahteavaldusega, mida tuleb tõlgendada mõistliku inimese seisukohast. Kuigi avaldus on pealkirjastatud FGE ametliku teadaandena ja selles on mainitud Fuijtsu General tooteid, võib lugeja teadaande ebakonkreetse sõnastuse tõttu järeldada, justkui oleks FGE-l andmeid hageja väidetavate rikkumiste kohta kataloogides ja „Nordic“ seadmete modifitseerimisel ka üldiselt, see on väljaspool hageja ja FGE või kostja suhteid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-161-05 märkinud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, see tähendab kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.
29.Mis aga puutub hageja poolt taotletud ümberlükkamisavalduse sisu, nõustus kohus kostja arvamusega, et selline avaldus ei tohiks kujuneda sisuliselt hageja reklaamtekstiks ega olla oluliselt laiem kui avaldatud tekst. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-145-07 punktis 17 märkinud, et vaidluse korral on oluline, millist teksti hageja soovib avaldada ja kas asjas esiletoodud asjaolud annavad aluse sellise teksti avaldamiseks kas siis ümberlükkamise või parandamise teel. Kuigi Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-161-05 tulenevalt (punktist 14) võib hageja VÕS § 1047 lõike 4 alusel esitatud hagis esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse teksti või kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 370 lõike 2 järgi ka mitu alternatiivset teksti, siis hageja poolt taotletud ümberlükkamisavalduses tuleb lugeda asjakohaseks eeskätt need väited, mis seostuvad konkreetselt kostja avaldatud faktiväidetega ja välja jätta sellised väited ja parandused,
mis nendega otseselt ei seostu või mida ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Näiteks väidet, et Airwave OÜ ei riku toodetel „Nordic“ tähise kasutamisega kellegi õigusi, ei saa lugeda asjakohaseks, kuna vaidluse poolteks on siiski hageja ja kostja, mitte määramatu hulk isikuid.
30.Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134 lõike 6 alusel, et kohus määraks kindlaks hageja kohta õigusvastaselt ebaõige teabe levitamise eest õiglase hüvitise suuruse. Täpsustatud hagiavalduses nõuab hageja aga määrata kohtu enda äranägemisel kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusvastaselt tekitatud varaline kahju, määratledes oma minimaalse kahjuna 64 707.70 eurot. Kohus leidis esiteks, et kostja on õigesti osundanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-120-12, millest tulenevalt rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on hagejal võimalik jätta taotletava raha suurus kindlaks määramata. Seadus ei võimalda jätta varalise kahju eest nõutava hüvitise suurust rahaliselt määramata ja menetluslikult ei tulene seda võimalust kohtu diskretsiooniotsust võimaldava materiaalõiguse normi (näiteks VÕS § 127 lõike 6) alusel. Hageja ei ole ka nõudelt 64 707 eurot riigilõivu tasunud.
31.Eeltoodule vaatamata leidis kohus, et hageja kahjunõue on põhjendamatu. Hageja väide temal varalise kahju tekkimise kohta tingituna kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisest, on paljasõnaline ja tõendamata. On oletuslik, et sellise kahju saaks tuletada hageja FG toodete müügikäibe vähenemisest 2012. aastal. Samuti ei ole tõendatud põhjuslik seos kostjapoolse rikkumise ja tekkinud väidetava kahju vahel. Ei ole tõendatud, kas ja kuipalju hageja kliente jättis hagejalt FG tooteid ostmata kostja poolt avaldatud andmete tõttu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kahjunõue jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebuse osas
32.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja kohustada uue otsusega kostjat omal kulul ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõige informatsioon üleriigilises päevalehes 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hagiavalduse täpsustuses toodud sõnastuses; või alternatiivselt järgmises sõnastuses: „Vastavalt tsiviilasjas nr 2-12-11449 tehtud kohtuotsusele lükkab OÜ FG Baltics ümber tema poolt OÜ Airwave kohta avaldatud ebaõiged andmed: ebaõige on OÜ FG Baltics avaldatud väide, et OÜ Airwave poolt levitatud kataloogid ei ole ametlikud ja neis esineb massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks „Nordic“ mudelid, mille puhul on tegu võltsingutega; ebaõige on OÜ FG Baltics avaldatud väide, et „Nordic“ seadmed on modifitseeritud ilma igasuguse tootjapoolse tehnilise nõusolekuta, mis rikub ausa kauplemise regulatsioone Euroopas ja samuti kaubamärgi kaitse seadust, mistõttu võib Airwave OÜ poolt turustatud seadmete ostmine põhjustada lõpptarbijale ettearvamatuid probleeme; ebaõige on OÜ FG Baltics avaldatud väide, et tuleb kontrollida kahtlusi võlts „Nordicu“ soetamisel, sest vastasel korral võib see põhjustada tehnilisi probleeme ja seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda; ebaõige on OÜ FG Baltics avaldatud väide, et kui keegi kasutab „Nordic“ logo koos Fujitsu General toodetega oma reklaamlehtedel, internetis või muus avalikus meedias, tuleb see logo eemaldada, kuna vastavalt Fujitsu General (Euro) GmBH ametlikule seisukohale, on selline tegevus keelatud.“
33.Samuti palub hageja määrata kohtu enda äranägemisel kindlaks ja mõista kostjalt välja õigusvastaselt tekitatud varaline kahju. Menetluskulud jätta kostja kanda.
34.Hageja ei nõustu maakohtu otsuse resolutsiooniga, kuivõrd tekst, mida otsus kostjat avaldama kohustab, on täis neidsamu õigusvastast kahju tekitanud ebaõigeid avaldusi. Sellise resolutsiooniga kohtuotsuse avaldamisel ilmuks üleriigilises väljaandes 15-realine
tekst, millest 13-l real korratakse kahju tekitanud teksti. Tulemuseks on tagajärg, kus käibes tavapärasest tähelepanelikkusest ei piisa lugejal teate tähenduse mõistmiseks ja ebaõigeid väiteid sisaldav tekst jääb prevalveerima, teadmiseks jõuab ikkagi negatiivne sõnum. Tekiks uus kahju. Kaevatava otsuse resolutsiooni tekst ei ole kooskõlas ka seaduse mõtte ega otsuse põhjendustega. Ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst peab olema selline, kus muudetakse ebaõiged väited õigeteks. Lähtudes kaevatava otsuse põhjendavas osas kohtu avaldatust ja otsuse resolutsiooni tekstist võiks ebaõigeid väiteid ümberlükkav tekst olla ka selline, nagu hageja kaebuses alternatiivse nõudena esitas. Ebaõigete andmete ümberlükkamine peab ka sisuliselt toimuma. See tähendab ebaõigetele väidetele vastupidise avaldamist või selgitamist. Kohus ei ole hageja taotletud ebaõigeid andmeid ümberlükkava tekstiga sõna-sõnalt seotud, seega oleks kohus võinud asendada hageja teksti lause „Airwave OÜ ei riku toodetel Nordic tähise kasutamisega kellegi õigusi“ näiteks lausega „Airwave OÜ ei riku toodetel Nordic tähise kasutamisega seadust“.
35.Maakohus jättis ebaõigesti hüvitise määramata ja välja mõistmata, otsus on selles osas vastuoluline ja väär. Otsuse punktides 9, 12 ja 21 asus kohus seisukohale, et kostja avaldatud väited on majanduslikult kahjulikud, punktis 24 leidis aga, et hageja väide kostja poolt talle varalise kahju tekitamise kohta on paljasõnaline ja põhjusliku seoseta. Hageja leiab, et kuivõrd Riigikohtu praktika kohaselt ei saa juriidilisele isikule tekkida mittevaralist kahju, siis tuleb majandusliku kahju all mõista just eelkõige varalist kahju. Väär on maakohtu seisukoht, nagu oleks tõendamata varalise kahju tekkimine ebaõigete andmete avaldamisest tingituna. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et tegemist on hagejale majanduslikult kahjulike andmete avaldamisega, mille vastavust tegelikkusele ei ole kostja tõendanud ning mille puhul puuduvad vastutust välistavad asjaolud, siis on kahju tekitamine VÕS § 127 lõike 6 tähenduses kindlaks tehtud, mistõttu saab kohus määrata ka kahju eest hüvitise. VÕS § 127 lõike 6 kohaldamata jätmine on TsMS § 631 lõike 2 järgi menetlusnormide rikkumine. Hageja ei nõustu kohtuga selles, et VÕS § 127 lõike 6 jaoks peaks hageja esitama hüvitise nõude summaliselt kindlaksmääratult. Ei saa juhinduda Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-20-12, vaid tuleb juhinduda lahendist nr 3-2-1-81-02. Hageja hinnangul võimaldab nimetatud säte esitada hüvitise nõude nii, et hageja teatab kohtule ligikaudse kahju suuruse ja hageja esitatud lähteandmetele tuginedes määrab kohus hüvitise suuruse omal äranägemisel. Selliselt ongi hageja toiminud.
36.Ebaõige on maakohtu otsuses heita hagejale ette, et ta ei tasunud kohtu määratavalt hüvitise nõudelt riigilõivu. Riigilõivu nõudmine on kohtu menetlustoiming, mida kohus võib teha igal ajal. See, et hageja saab alles lõpplahendis teada, et riigilõivu tasumata jätmisega põhjendatakse muuhulgas hagi rahuldamata jätmist, ei ole õiguspärane.
37.Maakohtu otsus menetluskulude jaotuse kohta ei ole õige, kuna käesoleval juhul ei jagunenud hagi rahuldamise ulatus 50/50. Kohtu enda äranägemisel hüvitise määramise üle peetav vaidlus hõlmas tsiviilasja menetlusest vaevalt 10%. Ülejäänud 90% moodustas hageja teine nõue. Pealegi nimetas hageja, millised kostja teates avaldatud andmed on ebaõiged ning kohustas need kõik ümber lükkama. Seetõttu tuleb hagi rahuldamisel ulatuse kindlaksmääramisel kohtuda ka hagi taotluse nr 1 rahuldamise ulatusest. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muus osas muutmata, tuleb igal juhul muuta menetluskulude jaotust ja lähtuda tegelikust hagi rahuldamise ulatusest, mis on hageja hinnangul 90%.
38.Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hageja apellatsioonkaebuse osas
39.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi on rahuldatud ja jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt, jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
40.Kaevatav otsus ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel ja tõenditel, kohus on jätnud enamuse kostja esitatud tõendeid tähelepanuta ning kohtu järeldused on vastuolus kohtu enda poolt eelnevalt antud hinnangutega. Seega on järeldused põhjendamatud. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigusnorme.
41.03.11.2011 edastatud FGE kiri ei koosnenud ainult faktiväidetest, vaid selles oli esitatud ka väärtushinnanguid. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb kõiki kostja kirjas esitatud väiteid faktiväideteks.
42.Samuti ei nõustu kostja kohtuga selles, et kostja ei kontrollinud kirjas esitatud faktiväiteid ja et kostja ei tõendanud nende tegelikkusele vastavust. Kostja jääb seisukoha juurde, et kiri puudutas vaid Fujitsu tooteid ning et kostja ei esitanud väidet, et kõik hageja poolt levitatud kataloogid ei ole ametlikud. Kostja edastatud kirja sisu (ehk kelle ja mille kohta see käib) oli selgelt piiritletud. Maakohus ei põhjendanud, miks kohtu arvates on kostja väited olnud „üldistavalt negatiivsed“ ning miks peaks kirja adressaat neist järeldama justkui peaks kostja kõiki hageja katalooge mitteametlikeks ja väärinformatsiooni sisaldavateks. Kohus on kostja kirja lauseosale, milles kirjeldatakse, et hageja Nordic mudelite puhul on tegemist võltsingutega, meelevaldselt lisanud sõna „kõikide“. Kostja ei ole väitnud, et kõikide hageja Nordic mudelite puhul on tegu võltsingutega.
43.Maakohtu eelviidatud meelevaldne seisukoht on vastuolus ka kohtu enda otsuse punktis 16 antud hinnanguga, et „asjas on ilmne, et FGE on tuginenud vastava väite puhul ainult ühele konkreetsele hageja reklaammaterjalile“. Samasugusele ilmsele järeldusele, et väited käivad üksnes hageja reklaammaterjali kohta, pidi kostja arvates jõudma iga mõistlik kirja lugeja. Kirja sisu mõistmiseks ei pidanud kostja igas lauses uuesti üle kordama sõna Fujitsu või Fujitsu General või FGE, vaid kirja kontekstist tulenevalt oli kostja kirja mõte ja sisu ilmne.
44.Maakohtu oletus, et FGE on väidete esitamisel tuginenud ainult ühele konkreetsele hageja reklaammaterjalile, ei vasta tõele, kuivõrd kostja edastatud kiri on koostatud ka tuginedes 05.10.2011 tehtud kontrollostule. Seega ei ole asjakohane maakohtu väide, et kostja tõendid ei ole usaldusväärsed, sest need on hangitud pärast hagi esitamist. Kohus on jätnud tähelepanuta kirja koostamist tinginud hageja artikli ajakirja TM Kodu ja Ehitus 2011 oktoobrinumbris, milles hageja samuti esitas valeandmeid kostja kohta. Selle artikli ingliskeelne tõlge oli samuti FGE esindajatele kättesaadav enne vaidlusaluse kirja koostamist. Kostja hinnangul juba ainuüksi sellise valeandmeid sisaldava artikli avaldamine hageja poolt olnuks piisavaks aluseks, et koostada kostja mainet taastav hageja tegevust ja tegelikke asjaolusid selgitav kiri klientidele ja koostööpartneritele. Samuti olid enne vaidlusaluse kirja kirjutamist ka Fujitsu tehases läbi viidud Fujitsu enda Nordic mudelite tootearenduse käigus tehtud ekspertiisid, mille tulemused avalikustati 2010. aasta „Nordic FGE ametlikus tootekataloogis“. Kataloogist nähtub selgelt, et FG külmas kliimas kütmiseks mõeldud spetsiaalselt väljaarendatud Fujitsu originaaltoode on märgatavalt ohutum võrreldes hageja analoogse turustatava tavamudeliga, millele on hageja poolt vaid lisatud küttekaabel. Hageja aga hakkas Nordic logo kasutama alles 2011. aasta suvest. Seega on kostja kontrollinud kirjas esitatud väidete paikapidavust mitmekülgselt juba enne kirja esitamist ning on kohtumenetluse käigus ka esitanud
tõendid oma väidete kinnituseks. Vastavad tõendid on maakohus jätnud alusetult tähelepanuta.
45.Kostja nõustub kohtuga, et kui hageja reklaamlehes on mitukümmend ebatäpsust, siis on väärtushinnang „massiline“ igati kohane. Kuna kohus on faktiliselt kinnitanud kostja õigusi rikkuva reklaamlehe levitamist hageja poolt, siis seda asjaolu kostja hinnangul uuesti hindama ei pea. Küll aga on puudu, kuid vajalik kohtu selgesõnaline seisukoht hageja valeväite osas, et hageja on väidetavalt levitanud vaid selliseid reklaamkatalooge, mis ta on ise lasknud oma tootevaliku kohta valmistada või milliste jagamiseks on tal nõusolek. Hageja sellist nõusolekut ei esitanud ega saakski esitada, sest FGE on selgelt öelnud, et ei luba oma reklaamkatalooge modifitseerida. Kohus ei ole andnud hinnangut kirjeldatud hageja valeväitele, vaid on üksnes viidanud hageja seisukohale, et võltsingutest võiks rääkida siis, kui hageja paigaldaks FG tootele küll mingeid lisaseadmeid, kuid väidaks siis, et need on paigaldanud tootja ise või tähistaks enda paigaldatud lisaseadet tootja poolt kasutatava markeeringuga. Kostja arvates hageja seda just ongi teinud – hageja reklaamlehes viidatakse ainult Fujitsu originaalkataloogile, ühtegi viidet hagejale ega tema täiendustele ei ole. Asjaolu, et reklaamlehes muudatuste tegemisel ei olnud tegemist inimliku eksimusega, vaid tahtliku kostja ja FGE autori- ja kaubamärgiõiguste rikkumisega, näitab see, et hageja ei parandanud ka pärast FGE 25.10.2011 saadetud kirja vigu reklaamlehes, vaid jätkas eksitavat müügitegevust. Kohus on alusetult jätnud hageja sellise õigusvastase tegevuse kostja edastatud kirja sisu põhjendatuse hindamisel arvesse võtmata.
46.Väite – „Nordic“ seadmed on modifitseeritud ilma igasuguse tootjapoolse tehnilise nõusolekuta, mis rikub ausa kauplemise regulatsioone Euroopas ja samuti kaubamärgi kaitse seadust – puhul on faktiväide see, et Nordic seadmed on modifitseeritud ilma tootja nõusolekuta, ning selle väite tõenduseks on kostja esitanud mitmeid tõendeid. Seega on põhjendamatu kohtu hinnang, et kostja ei ole tõendanud kirjas esitatud väidete tegelikkusele vastavust. Samuti on kostja esitanud põhjalikud väited koos viidetega õigusaktidele ja kohtupraktikale, kinnitamaks väite seda osa, et sellisel viisil kauba modifitseerimine rikub ausa kauplemise regulatsioone ja kaubamärgiõigust. Hageja poolt küttekaabli lisamine kliimaseadmele on toote tehniline muudatus, sest see muudab tehnilisi põhiandmeid. Pärast kaabli paigaldamist aga pakib hageja seadme uuesti samasse pakendisse ega too ka arvel välja enda lisatud täiendust, jättes mulje justkui originaaltootest, kuigi tegelikkuses on seadet selleks hetkeks modifitseeritud ning selle toote CE ohutussertifikaat on muutunud kehtetuks. Hageja on rikkunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ art 5 punktist 1 ja lisast I, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/95/EÜ art 8 punktist 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/108/EÜ artiklist 7 tulenevaid kohustusi, sest ei ole enda modifitseeritud tootel viinud läbi vastavushindamist, mis on kohustuslik ausa konkurentsi tagamiseks kõikidele tootjatele/turustajatele, vaid väidab, tuginedes üksnes ühele kohalikule tehnokontrolli katsele, et toode on ohutu. Seega on igati õigustatud kostja väide, et hageja on seadmete modifitseerimisel rikkunud ausa kauplemise regulatsioone Euroopas. Hageja enda tehtud katsetused TKK OÜ-s Tehnokontrollikeskus ei tõenda toote tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavust, sest hageja on toote modifitseerimise tagajärjel (ja kohtuvaidluse jaoks) teinud vaid kohalikud katsetused ja üksnes küttekaablit puudutavas osas. Sellised katsetused on aga ainult üks osa CE vastavushindamise protseduurist ning pealegi tehtud juba tükk aega pärast toote turustamist, mistõttu ei õigusta see eelnevat seaduse rikkumist.
47.Kohus ei ole andnud adekvaatset hinnangut hageja tegevusega kaasnenud kostja autori- ja kaubamärgiõiguste rikkumisele või siis ei ole teinud antud hinnangust asjakohaseid
järeldusi. Justnimelt nendes etteheidetes hagejale peitub kostja seisukohtade tuum ja vaidlusaluse kirja edastamise algpõhjus. Kohtu hinnang, et kostja viide AutÕS 12 lõike 1 punktile 4 ei ole asjakohane, on paljasõnaline ja põhjendamata. Kostja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, et toote (teose) autoril on õigus otsustada, kas lubada või keelata oma teose täiendamist. Kohus on täiesti analüüsimata jätnud konkurentsiõiguse rikkumise aspekti, mida kostja on põhjalikult käsitlenud. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu ka maakohtu järeldus, et valmistoodete täiendamine kõikvõimaliku lisavarustusega, juhul kui seejuures on kinni peetud seaduslikest ohutus-, tehnilistest jm nõuetest ja tingimustest, on levinud praktika ja vastutus paigaldatud lisavarustuse kvaliteedi eest lahendatakse lisavarustuse paigaldaja müügigarantiiga. Kostja on esitanud hulga tõendeid, et hageja ei ole käesoleval juhul nendest nõuetest kinni pidanud. Isegi, kui küttekaablite paigaldamine ilma tootjapoolse nõusolekuta oleks üldlevinud praktika, ei legaliseeri õigusrikkumiste massilisus sellist tegevust. Kostja jääb seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid enda poolt modifitseeritud seadmetel CE sertifikaadile vastavuse hindamise läbiviimise kohta, seega on tema täiendustega toote ohutus jätkuvalt tõendamata.
48.Väite, et tuleb kontrollida kahtlusi võlts „Nordicu“ soetamisel, sest vastasel korral võib see põhjustada tehnilisi probleeme ja seadmed võivad talveperioodil ära jäätuda, puhul on faktiväide vaid sõnapaar „võlts „Nordic““. Kuna Fujitsu on välja arendanud spetsiaalselt Põhjamaade jaoks FGE enda Nordicu seeria soojuspumba kaubamärgi, siis lisades kohapeal täiendatud tootele sama tähistuse „Nordic“, eksitatakse lõpptarbijat, mistõttu FG originaaltoote seisukohalt vaadates ongi tegemist võltstootega. Väide, et modifitseeritud toodete ostmine võib lõpptarbijale põhjustada ettearvamatuid probleeme, on väärtushinnang. Samas on kostja juhtinud tähelepanu ka sellele, et probleemid on ka tegelikkuses aset leidnud. Lisaks võib väidet, et hageja täiendusega mudelite puhul võib esineda jäätumise oht, pidada ka üldteada asjaoluks, sest sellist infot leiab kergesti kasvõi internetis märksõnaotsingute peale. Hageja küttekaabliga täiendatud toodete hageja poolt väidetav ohutus ei ole tegelikult tõendatud, mistõttu kohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Otsuses viidatud TTK OÜ Tehnokontrollikeskus katsete protokollis kajastatud katse põhjal ei saa järeldada, et hageja poolt küttekaabliga täiendatud soojuspump vastab kõigile ohutustehnilistele nõuetele. Katseid ei ole läbi viidud külma välisõhutemperatuuri tingimustes, kontrollitud on vaid toote erinevaid omadusi 20kraadise sooja juures. Peale selle on TKK OÜ Tehnokontrollikeskus kontrollinud vaid seadme küttekaablit, mitte aga seadet kui tervikut ega selle töökindlust külmades tingimustes.
49.Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja poolt toote modifitseerimise ja sellele kleebise „Nordic“ asetamise puhul oli tegemist tarbija eksitamisega. Põhjendamatu ja üllatav on aga sellest kinnitusest hoolimata tehtud kohtu järeldus, et toodete täiendamine lisavarustusega on lubatav ja levinud ning et hageja vastutab täienduste eest paigaldaja müügigarantiiga. Kohus on küll täiendanud oma hinnangut klausliga „juhul kui kinni on peetud seaduslikest ohutus-, tehnilistest jm nõuetest ja tingimustest“, kuid on jätnud sisustamata, millised need miinimumnõuded ja tingimused täpsemalt on ning miks kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nimetatud miinimumnõuetest kinni ei ole pidanud. Kostja seisukoht nimelt ongi, et hageja ei ole ülalviidatud miinimumnõuetest kinni pidanud, ning on selle kohta esitanud hulgaliselt tõendeid ja kinnitusi, millised kohus on jätnud meelevaldselt arvesse võtmata. Praegusel juhul ei seisne vaidlus küsimuses, kas hagejal on üleüldiselt õigus kellegi originaaltooteid täiendada neile lisavarustust lisades, seega ei ole asjakohane maakohtu väide, et lähtudes kostja loogikast ei tohikski põhjamaade tarbijad mingeid muid kui ainult FG kallimaid Nordic mudeleid osta. Käesolev vaidlus on põhjustatud konkreetselt probleemist, et hageja tegi täienduse, ilma et
ta oleks täiendust selgelt eristanud originaaltootest, millega eksitas kliente, jättes mulje, et hageja enda täiendusega tooted on samaväärse vastavusgarantiiga nagu Fujitsu originaaltooted. Kostja edastatud kirja eesmärk oli tähelepanu juhtida, et lisavarustust on lisatud ilma vastava selge tähistuseta ja selgituseta ning et hageja täienduse puhul ei ole tegemist FG originaaltoodanguga. Kohtu viidatud seisukoht on seda kummalisem, et hiljem on kohus ise nõustunud, et vastava täienduse ja selgituse lisamine on kohustuslik.
50.Lisaks eelnevale väidab kostja vastu maakohtu seisukohale, et kostja ei ole oma väidete tegelikkusele vastavust suutnud tõendada, sest tõendid on saadud alles kohtumenetluse käigus ja seega on justkui vähem usaldusväärsed. Kõik kostja esitatud tõendid on usaldusväärsed. TsMS ei võimalda tõendite usaldusväärsuse reastamist sõltuvalt tõendi saamise või esitamise ajast. Kirjas esitatud väärtushinnanguid ei peagi tõendama, vaid põhjendama, mida kostja on ka teinud. Isegi, kui võtta hinnangulisi väiteid faktiväidetena, ei ole millegagi põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja hilisem ja/või kohtumenetluse käigus esitatud mitmed tõendid peaksid justkui olema vähem usaldusväärsemad kui hageja ainuke tõend (TTK OÜ Tehnokontrollikeskus katsete tulemused). Kohus on seejuures jätnud täielikult tähelepanuta ja analüüsimata kostja esitatud tõendid, mis olid kostjale ja FGE-le teada juba enne vaidlusaluse kirja koostamist ja hagi esitamist kostja vastu. Juhul kui lähtuda siiski kohtu positsioonist tõendite ajalise eelise kohta, siis samal põhjusel võib küsitavaks pidada ka hageja tõendi väärtust, sest ka see on koostatud alles 13.01.2012, seega samuti pärast korduvate kirjade vahetamist ja vaidluse pikka aega kestmist poolte vahel.
51.Õige ei ole ka kohtu väide, et kostja edastatud kirjas tehtud nn üldistavad järeldused on tehtud vaid üksikute katkiste küttekaablite ja nende juures ilmnenud puuduste kohta esitatud reklamatsioonide alusel. Järeldused on tehtud kõigi kostja käsutuses olnud tõendite kogumile tuginedes. Fujitsu originaalmudel ja hageja täiendusega seade on küll võrreldavad, kuid mitte samaväärsed tooted. Seega ei ole põhjendatud maakohtu väide, et ebaõige on võrrelda FG väidetavalt tehniliselt täiuslikumaid, kuid seetõttu ka oluliselt kallimaid Nordic mudeleid FG odavamate, nö põhinomenklatuuri mudelitega, mida hageja on „Nordic“ lisavarustusega täiendanud. Kostja ei olegi soovinud võrrelda FGE tehniliselt täiuslikumaid originaaltooteid hageja täiendustega Fujitsu odavamate seadmetega. Sellise ülalviidatud tootegruppide samaväärsuse ehk võrreldavuse mulje on soovinud luua hoopis hageja ise, jättes enda müüdavate toodete ja täienduste päritolu selgelt eristamata.
52.Väide – kui keegi kasutab „Nordic“ logo koos FG toodetega oma reklaamlehtedel, internetis või muus avalikus meedias, tuleb see logo eemaldada, kuna vastavalt FG ametlikule seisukohale, on see tegevus keelatud – on faktiväide, mille tegelikkusele vastavust kostja on tõendanud asjaoluga, et FGE on korduvalt esitanud hagejale ametliku seisukoha, milles keelas hagejal Nordic logo omatoodetel kasutada. Isegi kui see väide ei vastaks tõele, ei saaks praegune kostja FGB seda väidet ümber lükata, sest oma sisus soovitakse muuta FGE ametlikku seisukohta.
53.Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, et kostja on kirja esmakordseks avaldajaks. Kostja viitab jätkuvalt Riigikohtu seisukohale, milles on defineeritud „avaldamise“ mõiste VÕS § 1045 ja § 1047 mõttes, ning jääb seisukohale, et kostja selliseks avaldajaks ei ole.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea õigeks, et andmete esmakordseks avaldajaks oli FGE, kes avaldas need kostjast nädal varem enda Rootsi ametliku esindaja FG Nordic kodulehel uudiste rubriigis ja kogu maailmale kättesaadavas vormis.
54.Samuti ei nõustu kostja maakohtu järeldustega, et käesoleval juhul on põhjendatud andmete ümberlükkamine teisel viisil ja teises kohas kui samade klientide ja
koostööpartnerite ees, kellele kostja 03.11.2011 kirja edastas. Maakohus ei ole oma vastavat seisukohta põhjendanud muuga, kui väitega, et kostja saatis avalduse välja konkretiseerimata isikute ringile. Kostja kordab, et see ei ole nii – avaldus saadeti konkretiseeritud isikute ringile, mitte ühelegi näitekst abstraktsele kirjasaajate listile ega foorumile vmt, kus adressaate ei oleks tagantjärele võimalik tuvastada. Asjaolu, et kostja saatis kirja oma ja Airwave klientidele, tunnistab ka hageja oma 20.07.2012 vastuse punktis 1. Veelgi enam, kostja lausa pakkus kohtuistungil maakohtule välja, et võib esitada kohtule täpse isikute nimekirja, kellele kostja vaidlusaluse kirja 03.11.2011 saatis, kuid kohus jättis selle pakkumise tähelepanuta. Kostja on jätkuvalt valmis kohtule sellist tõendit esitama. Seega kohtul oleks reaalselt võimalik piiritleda isikute ring, kellele võimalik ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade edastada (näitekst nõudes esialgse kirja saatmise päeva kohta kostja e-posti serveri väljavõtte esitamist vmt). Käesoleval juhul on kohus teate avaldamise viisi ja koha valikul alusetult lähtunud vaid hageja taotlusest ja huvidest, saavutades õigusvastase ja kostja jaoks ebaõiglaselt koormava tulemuse. Samuti on kohus alusetult tuginenud vaid üldisele väitele, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-07 öelnud, et erandjuhtumitel võib olla põhjendatud andmete ümberlükkamine ka teisel viisil ja teises kohas kui esialgses väljaandes, jätmata sisustamata erandjuhtumi kasutamist põhjendavad alused. Kostja jääb seisukohale, et praegusel juhul ei esine viidatud Riigikohtu lahendiga võrreldavat erandjuhtumit.
55.Vaatamata eelnevale jääb kostja ka seisukohale, et igale mõistlikule isikule pidi olema kirja kontekstist tervikuna arusaadav, et kiri ei ole suunatud umbmääraselt kogu hageja tegevuse vastu, vaid kostja pidas silmas üksnes Fujitsu toodete modifitseerimist ja sellest mitteteavitamist.
56.Hageja apellatsioonkaebusele vaidleb kostja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
57.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus tsiviilasja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja rakendas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Rahuldamisele kuulub kostja apellatsioonkaebus, rahuldamata jääb hageja apellatsioonkaebus. Lisaks määrab ringkonnakohus uuesti tsiviilasja hinna maakohtus ja hageja kaebuse hinna, samuti jaotab menetluskulud.
58.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et FG Baltics OÜ on käesoleva vaidluse asjaoludel VÕS § 1047 mõttes 03.11.2011 e-kirjas toodud andmete avaldajaks ja kostja vastupidised väited ei ole asjakohased. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ja avaldajaks on isik, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks. Käesolevas asjas avaldas nimelt kostja oma koostööpartneritele ja klientidele andmed, millised sisaldusid Fujitsu General (Euro) GmbH esindajalt saadud teates. Seega oli avaldajaks kostja ja hageja võis esitada tema vastu nii andmete ümberlükkamise kui kahju hüvitamise nõude.
59.Kolleegium on veendumusel, et käesolevas asjas leidis tõendamist, et kostjal oli 03.11.2011 kirja saatmiseks oma klientidele ja koostööpartneritele õigustatud huvi ning et ta kontrollis avaldatud andmeid ja asjaolusid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele VÕS § 1047 lõike 3 mõttes. Sellisele järeldusele jõudis kolleegium järgmiste asjaolude alusel.
60.Esmalt ei nõustu kolleegium maakohtuga ja hagejaga selles, et kostja 03.11.2011 e-kirja eestikeelse manuse sisu (t I kd lk 11), mille edastamist käsitleb hageja enda õiguste rikkumisena, tuleb tõlgendada kui üldistust kõigi hageja poolt tähisega „Nordic“ müüdavate toodete kohta ning et tegemist oli kostja tahteavaldusega, mis ei olnud suunatud mitte kindlatele isikutele, vaid avalikkusele. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse kirja edastas kostja juhatuse liige äriühingu koostööpartneritele ja klientidele. Kostja selgitas 07.05.2012 menetlusdokumendis (punkt 2.3.17; t I kd lk 85), et väljastas kirja ainult neile isikutele, kes on olnud seotud Fujitsu General (Euro) GmbH grupi toodete ostu, müügi, pakkumise ja projekteerimisega. Hageja vastupidist ei tõendanud. Seega oli tegemist konkreetsetele isikutele suunatud ja konkreetsetele elektronpostiaadressidele saadetud tahteavaldusega. Otsustamaks seda, kas tegemist oli konkreetsetele isikutele või konkretiseerimata isikutele või avalikkusele suunatud tahteavaldusega, ei oma tähtsust, et kostja ei avaldanud kohtumenetluses kõigi (väidetavalt 25) adressaadi nimetusi ja/või aadresse. Hageja ei ole toonud esile teistsugust kirja levitamise viisi. Hagiavaldusele oli lisatud hagejale teatavaks saanud ühele kirja adressaatidest, OÜ-le Oolberg ja KO, saadetud e-kiri (t I kd lk 10-11). Kuigi nimetatud adressaadi puhul ei ole tegemist kostja sellise lepingupartneriga, kellega õigussuhe nähtuks adressaadi kodulehelt (t I kd lk 21-22), on kostja selgitanud, et tegemist oli isikuga, kellele nemad saatsid erinevaid Fujitsu General (Euro) GmbH grupi toodete pakkumisi (t I kd lk 85). Hageja vastavasisulisi kostja väiteid ümber ei lükanud. Ka nähtub OÜ Oolberg ja KO kodulehelt, et tegemist on kodumasinate müügi ja hooldusega tegeleva ettevõttega, mille tootevalikusse kuuluvad muuhulgas soojuspumbad. Sellise profiiliga ettevõtte kostja võimalike koostööpartnerite ja/või klientide hulka kuulumine kolleegiumis kahtlust ei ärata. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et tuvastamist leidis vaidlusaluse kirja avaldamine konkreetsetele isikutele, kes kõik olid ühel või teisel viisil otseselt seotud Eesti turul soojuspumpade turustamisega. Tõendamist ei leidnud, et kirja oleks levitatud väljaspool seda adressaatide ringi, nt meedias vmt.
61.Eeltoodu alusel tuleb kirja tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 lõikest 1, mille kohaselt tõlgendatakse kindlale isikule tehtud tahteavaldust vastavalt selle tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma; kui tahteavalduse saaja avalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu selle saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuna kiri oli suunatud isikutele, kes ühel või teisel moel olid seotud Fujitsu General (Euro) GmbH toodete müügiga Eestis, siis on tegemist ka isikutega, kes olid teadlikud sellisest soojuspumpade tootjast nagu Fujitsu General (Euro) GmbH, samuti sellest, et kostja näol on tegemist nimetatud toodete ametliku esindajaga Eestis (volikirjad t I kd lk 90, 91). Viimane info sisaldus ka e-kirjal (t I kd lk 10). Kostja tahteavalduse tõlgendamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et koos eestikeelse kirjaga oli e-kirja manuses Fujitsu General (Euro) GmbH ingliskeelne teade (t I kd lk 103), mille tõlkeks eestikeelne manus (välja arvatud selle viimane lõik ja foto) oli. Nii e-kirjas kui selle manustes sisalduvad korduvad sõnaselged viited Fujitsu General (Euro) GmbH-le ja selle firma toodetele. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium kostjaga, et e-kirja ja selle manuste saajast soojuspumpadega oma majandustegevuses tegeleja pidi saadud teabest aru saama, et teave puudutab ainult ja üheselt hageja tegevust seonduvalt Fujitsu General toodetega ning et õige ei ole analüüsida eraldi iga teadaandes sisalduvat lauset seda muust tekstist välja võttes. Kostja pöördumise tõlgendamisel ei võta kolleegium arvesse hageja 09.11.2011 pöördumist oma koostööpartnerite poole (t I kd lk 106), sest kuigi ajaliselt järgnes see kostja e-kirjale, ei ole tõendatud, et selle koostamise ajaks oli hageja juhatuse liige kostja kirja manustega tutvunud. Pöördumisest see sõnaselgelt välja ei tule, hageja seda kohtumenetluses ei kinnitanud ja toimikust nähtub, et A.Oolberg saatis kostja kirja hagejale edasi 10.11.2011 (t I kd lk 10).
62.VÕS § 1047 lõige 4 alusel saab isik nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ka juhul, kui nende avaldamine ei olnud õigusvastane, eelduseks on vaid avaldatud väite ebaõigsus. Samuti ei ole oluline, kas avaldaja teadis või pidi teadma avaldatu ebaõigsusest. Seega tuleb käesolevas asjas kontrollida avaldatud väidete õigsust sõltumata sellest, kas allpool kolleegium leiab, et nende avaldamine oma klientidele ja koostööpartneritele oli või ei olnud kostja poolt õigusvastane. Selleks tuleb esmalt teha kindlaks, milline hageja poolt kostjale etteheidetud kirjas sisalduv teave on faktiline asjaolu, mille ümberlükkamine on võimalik, ja milline on väärtushinnang, mille ümberlükkamine võimalik ei ole.
63.Kolleegium on seisukohal, et faktiväideteks, mille tegelikkusele vastavust on võimalik kontrollida ja mida on võimalik ümber lükata, on: 1) Airware OÜ ei ole Fujitsu General (Euro) GmbH ametlikuks edasimüüjaks; 2) Nordic seadmed on modifitseeritud ilma tootjapoolse tehnilise nõusolekuta; 3) Vastavalt Fujitsu General (Euro) GmbH ametlikule seisukohale on keelatud kasutada Nordic logo koos Fujitsu General toodetega reklaamlehtedel, internetis või muus avalikus meedias. Nendest väidete nr 2 ja nr 3 suhtes on kostja esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et Fujitsu General (Euro) GmbH kinnitab, et ei ole vastavat luba andnud ega luba ka kasutada enda kaubamärkidega koos Nordic tähistust (t I kd lk 103, tõlge lk 11; t II kd lk 14-15, tõlge lk 22-23). Kolleegium on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei oma sisulist tähtsust asjaolu, kas ja kui, siis millise õigusakti alusel on nimetatud tootjal selline keeluõigus. Hageja ei ole käesolevas asjas hagenud Fujitsu General (Euro) GmbH vastu kaubamärgi kasutamisega seonduvate õiguste rikkumise alusel. Käesolevas asjas väitis hageja, et väide, et nimetatud äriühing keelab sellise tegevuse, ei vasta tegelikkusele. Loa saamist Fujitsu General (Euro) GmbHlt toodete tehniliseks täiendamiseks ja Nordic-logo koos Fujitsu kaubamärgiga kasutamiseks hageja ei tõendanud. Esmapilgul võis kirja lugejates tekitada segadust esimeses lauses kasutatud sõnapaar „ametlik edasimüüja“, kuid kogu kirja kontekstis on selge, et silmas peeti „ametlikku esindajat“ (ka inglisekeelses kirjas oli mõlemal juhul kasutatud „official distributor“). Et kostja näol on tegemist Fujitsu General (Euro) GmbH ainsa volitatud esindajaga Eestis, poolte vahel vaidlus puudub. Selle kohta on kostja esitanud ka vastavad kinnituskirjad (t I kd lk 90, 91).
64.Et Airwave poolt levitatud (Fujitsu toodete) kataloogid ei ole ametlikud; et nendes kataloogides esineb massiliselt väärinformatsiooni, nagu näiteks „Nordic“ mudelid, mille puhul on tegemist võltsingutega; et Airware OÜ rikub ausa kauplemise regulatsioone ja kaubamärgi kaitse seadust, mistõttu tema poolt turustatud seadmete ostmine võib põhjustada lõpptarbijale ettearvamatud probleeme; et soetatud võlts-Nordicu kontrollimata jätmisel võivad need põhjustada tehnilisi probleeme, kuna seadmed võivad talveperioodil jäätuda, on kolleegiumi seisukohalt kirja saatja hinnangud (väärtushinnangud, õiguslikud hinnangud), mida saab küll põhjendada, kuid mida ei ole võimalik ümber lükata. Kostja selgitas, et kataloogi mitteametlikkuse ja nendes sisalduva väärinfo, samuti võltstoodete all peeti silmas, et hageja kataloogis (reklaamlehes) esitletud Nordic-logoga Fujitsu soojuspumbad on tegelikkuses tootja nõusolekuta hageja poolt küttekaabliga täiendatud tooted, kuid kataloogist selline täiendamine ei nähtu, vaid nähtub, nagu oleks tegemist tehase originaaltoodetega. Samuti, et hageja kataloogides on võrreldes originaaltoodetega muudetud osade mudelite tähistusi, samuti on muudetud (segatud) tootekoode ja muudetud standardmudelite töönäitajaid (alandatud minimaalset välistemperatuuri näitu -15-lt -20-le), jne. Kokkuvõtlikult lähtusid kostja hinnangud asjaolust, et hageja on tema originaaltooteid loata täiendanud, mille tõttu ei kehti nende osas enam tootjagarantii ega CE-sertifikaat, kuid tarbijatele reklaamitakse ja müüakse toodet ikka kui tootja originaaltoodet, segades ka kaubamärke, samas kui tema ise toodab ka soojuspumpade Põhjamaade versiooni, mis tehniliselt erineb hageja täiendatud mudelist, ja tootja arvates on tegemist seadusvastase käitumisega ning selliselt täiendatud tooted võivad olla
tehniliselt problemaatilised, mistõttu peaksid tarbijad neid kontrollima. Kostja esitas tõendid, millede alusel temal sellised kahtlused tekkisid: hageja reklaamleht ja Fujitsu General 2011 kataloog ning nende võrdlus (t I kd lk 97-101; II kd lk 115-145, 101-108); hageja väljastatud arve nr 113152 5.10.2011(t I kd lk 111), mille puhul kostja väidab, et teostati kontrollost ja küttekaabli lisamist müüja poolt arvelt ei nähtu, hageja väitel nähtub see asjaolu tootekoodist; Tehnilise Järelevalve Ameti 30.04.2012 vastus selle kohta, et seadmele täiendavate komponentide lisamisel on tegemist tootmisega, millele ei laiene algse seadme direktiivide vastavus ja kui ei ole tegemist allhankega, tuleb läbi viia uus vastavushindamine (t I kd lk 116); vearaport hageja poolt täiendatud toote kohta (t I kd lk 114); kostja Nordic-mudeli presentatsioon (t I kd lk 124-159); Fujitsu General (Euro) GmbH 27.09.2012 tehniline arvamus kostja poolt täiendatud seadme kohta (t II kd lk 2627, 28). Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks viimati nimetatud tõend ebausaldusväärne põhjusel, et see oli tehtud peale hagi esitamist. Tõendite kogumine, sealhulgas asjatundjatelt arvamuste küsimine, kohtumenetluse ajal on tavapärane. Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 mõttes, mida saab ja tuleb hinnata kogumis muude esitatud tõenditega.
65.Kokkuvõttes nõustub kolleegium maakohtu seisukohtadega, et Nordic on soojuspumpade turul üldlevinud tähis, kuid see ei anna hagejale õigust tähistada nii vastavates reklaammaterjalides kui tema poolt edasimüüdavaid Fujitsu General tooteid Nordic logoga sellisel viisil, et tarbijale või muule kolmandale isikule võiks jääda eksitav mulje, nagu oleks tegemist Fujitsi Generali originaaltootega, millele kehtib tootjagarantii ja originaaltoote vastavussertifikaadid. Seda enam, et tootja toodab ka ise külmumisvastase lisaseadmega varustatud soojuspumpade originaalmudeleid Põhjamaade jaoks. Samas kuna kolleegium leidis eelnevalt, et vaidlusaluses kirjas oli hageja tegevust käsitletud ainult Fujitsu General (Euro) GmbH toodete kontekstis, siis ei saa nõustuda maakohtu järeldustega hagi rahuldamiseks vajalike eelduste tõendatud kohta. Tootjal ja kostjal kui tootja volitatud esindajal Eestis oli õigustatud huvi anda hinnang hageja tegevusele seonduvalt Fujitsu General toodetega ja faktiväited, millised kirjas sisaldusid, olid tõesed.
66.Kuna eelpool leidis tõendamist kostja poolt 03.11.2011 kirja sisu avaldamise suhtes õigustatud huvi, siis selles kirjas avaldatu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lõike 3 alusel. VÕS § 1043 seob kahju hüvitamise kohustuse tekkimise kohustatud isiku käitumise õigusvastasusega. Ka ei leidnud tõendamist vaidlusaluse kirja edastamisega kostja poolt KonkS-i sätete rikkumine. Seega ei leidnud tuvastamist deliktilise kahju hüvitamise üks kohustuslikest koosseisulistest elementidest kostja käitumises, mistõttu varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu. Seetõttu puudub ka vajadus võtta seisukoht, kas selle nõude osas oleks vaja saata asi eelmenetluse toimingute tegemiseks tagasi maakohtusse. Nõudelt tasumata riigilõivu nõuab ringkonnakohus käesoleva otsusega hagejalt sisse.
67.Seonduvalt varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise põhjendustega peab kolleegium vajalikuks siiski juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et avastades otsust tehes, et üks nõue on jäänud sisuliselt menetlemata, sealhulgas tegemata on eelmenetluslikud toimingud, ei ole asjakohane jätta sel alusel nõue rahuldamata. Tegemist on kohtu menetlusliku rikkumisega ja see tuleb menetluse uuendamise abil ise kõrvaldada. TsMS § 437 punkti 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada.
68.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus määras ebaõigesti menetletava tsiviilasja hinna, mistõttu muudab kolleegium seda TsMS § 137 lõike 11 alusel. Esmalt määras
maakohus õigesti hinna hageja nõudele kohustada kostjat lükkama ümber avaldatud ebaõiged andmed. Tegemist on mittevaralise nõudega, mille hinnaks hagiavalduse esitamise aja 20.03.2012 seisuga oli TsMS § 132 lõike 1 kohaselt 1595 eurot. Küll aga jättis maakohus tähelepanuta, et hageja esitas samas ka ebaõigete andmete ümberlükkamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille näol oli tegemist samuti mittevaralise nõudega hinnaga 1595 eurot. Seega oli hagiavalduse esitamisel hagihinnaks kokku 3190 eurot ja maakohus oleks pidanud nõudma hagejalt kokku 479.33 eurot riigilõivu. 04.03.2013 esitas hageja hagiavalduse täienduse (t II kd lk 56-65), milles faktiliselt asendas mittevaralise kahju hüvitamise nõude varalise kahju hüvitamise nõudega. Maakohus uue nõudega seonduvalt mingeid menetlustoiminguid ei teinud, jättes muuhulgas tähelepanuta, et varalise kahju nõude puhul on tegemist varalise nõudega, millise hinnaks on TsMS § 124 lõike 1 kohaselt hagetav rahasumma. Hagiavalduse täiendusest nähtub, et hageja määras oma (minimaalseks) nõudeks 64 707.70 eurot, millelt oleks tulnud tasuda riigilõivu 950 eurot. Seega muutus maakohtu menetluse kestel tsiviilasja hind ja lõplikuks hinnaks tuleb lugeda TsMS § 134 lõike 1 1.lause alusel 1595+64 707.70=66 302.70 eurot, millelt tuli hagejal tasuda riigilõivu 950 eurot. Hageja tasus 319.55 eurot (t I kd lk 52). Seega mõistab ringkonnakohus vähemtasutud 950319.55=630.45 eurot hagejalt välja kooskõlas TsMS § 179 lõigetega 1, 5 ja 9.
69.Kolleegium möönab, et määras hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel ebaõigesti kaebuse hinnaks vaid 1595 eurot. Seega jättis ringkonnakohus kaebuse hinna sisse arvestamata varalise kahju hüvitamise nõude, mille rahuldamata jätmist hageja samuti vaidlustas. Seega on tegelikult hageja kaebuse hinnaks 66 602.70 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 950 eurot. Hageja tasus 175 eurot (t III kd lk 13), seega vähemtasutud 950175=775 eurot tuleb TsMS § 179 lõigetega 1, 5 ja 9 temalt riigituludesse täiendavalt sisse nõuda.
70.Hagi rahuldamata jäämise ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise tõttu jäävad poolte menetluskulud maakohus ja apellatsiooniastmes TsMS § 162 lõike 1 ja § 171 lõike 1 alusel hageja kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.