Apellant (kostja): Y.M. (isikukood XXXX), esindaja Sergei Gromtsev Vastustaja (hageja): E.L. (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
Kohtuistungi toimumise aeg
08. aprill 2014
RESOLUTSIOON
1.Parandada ilmne ebatäpsus Viru Maakohtu
10.detsembri 2013 otsuse resolutsiooni punktis 2.2.2. OÜ XXXXasukoha osas ning sõnastada punkt 2.2.2. järgmiselt: „2.2.2. OÜ XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond) osa väärtusega 271 436 eurot.“
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja menetluskulud ringkonnakohtus jätta Y.M. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest.
esitada päeva
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.E.L. (hageja) esitas 21. mail 2013 Viru Maakohtule Y.M. (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 26. oktoobril XXXX KohtlaJärve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Hageja ja kostja abielulised suhted lõppesid 09. juulil 2012 ning poolte abielu on lahutatud ja varaühisus lõppenud 25. veebruaril 2013. Poolte abielu jooksul soetatud ühisvara, mis on hagi esitamise seisuga jagamata, koosneb alljärgnevast: Ühisvara esemed:
1.Korteriomand, aadress XXXX Kohtla-Järve linn, üldpind 63,50m2, registriosa number XXXX, väärtus 8900 eurot.
2.Korteriomand, aadress XXXX Kohtla-Järve linn, üldpind 87,60m2, registriosa number XXXX, väärtus 17 900 eurot.
3.Kinnistu, aadress Vadi küla Avinurme vald Ida-Virumaa, katastritunnustega XXXX ja XXXX, pindalaga 5050m2 ja 14 814m2, registriosa number XXXX, väärtus 60 000 eurot.
4.OÜ XXXX(registrikood XXXX) osa nimiväärtusega 24 996 eurot, tegelik väärtus 200 000 eurot.
5.Korteriomand, aadress XXXX Kohtla-Järve linn, üldpind 59,80 m2, registriosa number XXXX, mille pooled on lugenud kostja lahusvaraks. Kokku on abielu jooksul soetatud ühisvara väärtusega 286 800 eurot. Ühisvaral lasuvad kohustused:
1.Hageja ja kostja ja AS SEB Pank vahel 25.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, laenusumma laenulepingu sõlmimisel 25 900 eurot, mille põhikohustuse suuruseks on hagi esitamise hetkel 22 037,66 eurot.
2.Hageja ja kostja ja AS SEB Pank vahel 01.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, laenusumma laenulepingu sõlmimisel
465 eurot, mille põhikohustuse suuruseks on hagi esitamise hetkel 17 783,00 eurot.
3.Hageja ja kostja ja AS SEB Pank vahel 01.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, laenusumma laenulepingu sõlmimisel 48 892,41 eurot, mille põhikohustuse suuruseks on hagi esitamise hetkel 38 885,19 eurot. Kokku ühisvaral lasuvad kohustused 78 705,85 eurot. Hageja soovis vara jagada põhinõudes järgmiselt: - jätta E. L. korteriomand (aadress XXXX Kohtla-Järve linn, registriosa number XXXX) väärtusega 8900 eurot ja korteriomand (aadress XXXX Kohtla-Järve linn, registriosa number XXXX) väärtusega 17 900 eurot; - jätta Y. M. kinnistu (aadress Vadi küla Avinurme vald Ida-Virumaa, katastritunnustega XXXX ja XXXX, registriosa number XXXX) väärtusega 60 000 eurot) ja OÜ XXXX(registrikood XXXX) osa väärtusega 271 436,00 eurot. Hageja palus jagada ühisvaral lasuvad kohustused alljärgnevalt: - jätta E. L. lahuskohustuseks 01.11.2007 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 37 678,32 eurot; - Jätta Y. M. lahuskohustuseks 25.06.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 21 542,74 eurot ja 01.10.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 17 419,94 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise summas 116 132 eurot. Hageja esitas alternatiivsed nõuded: - jätta E. L. korteriomand (aadress XXXX Kohtla-Järve linn, registriosa number XXXX) väärtusega 8900 eurot) ja korteriomand (aadress XXXX Kohtla-Järve linn, registriosa number XXXX) väärtusega 17 900 eurot ning OÜ XXXX(registrikood XXXX) osa selle nimiväärtusega; - jätta Y. M. kinnistu (aadress Vadi küla Avinurme vald Ida-Virumaa, katastritunnustega XXXX ja XXXX, registriosa number XXXX) väärtusega 60 000 eurot; - jätta E. L. lahuskohustuseks 01.11.2007 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 37 678,32 eurot; - jätta Y. M. lahuskohustuseks 25.06.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 21 542,74 eurot; ja 01.10.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 17 419,94 eurot; - mõista Y. M. lt E. L. kasuks välja rahaline hüvitis summas 116 132 eurot või mõista Y. M. lt E. L. kasuks välja rahaline hüvitis summas 3 459,82 eurot.
2.Kostja esitas mitmeid ühivara jagamise ettepanekuid. Oma lõplikes seisukohtades nõustus kostja hageja põhinõudes toodud ühisvara jaotusettepanekuga ning vaidles hagile vastu üksnes OÜ XXXX väärtuse osas, leides, et ühisvaraks olev osa kuulub hüvitamisele nominaalväärtuses, s.o summas 24 996 eurot.
3.Poolte kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid, sest pooled ei suutnud kokku leppida OÜ XXXXosa tegelikus väärtuses ja osa eest makstava hüvitise suuruses.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 10. detsembri 2013 otsusega hagi ja jagas E. L. ja Y. M. ühisvara ja ühised kohustused alljärgnevalt: - jätta E. L. korteriomand (aadress XXXX Kohtla-Järve linn, registriosa number XXXX)
väärtusega 8900 eurot ja korteriomand (aadress XXXX Kohtla-Järve linn, registriosa number XXXX) väärtusega 17 900 eurot. - jätta Y. M. kinnistu (aadress Vadi küla Avinurme vald Ida-Virumaa, katastritunnustega XXXX ja XXXX, registriosa number XXXX) väärtusega 60 000 eurot ja OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX Kohtla-Järve linn) osa väärtusega 271 436 eurot; ning jagas ühisvaral lasuvad kohustused alljärgnevalt: - jätta E. L. lahuskohustuseks 01.11.2007 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 37 678,32 eurot. - jätta Y. M. lahuskohustuseks 25.06.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 21 542,74 eurot ja 01.10.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused, mille põhikohustuse suuruseks on 17 419,94 eurot. Maakohus mõistis Y. M. lt E. L. kasuks välja rahalise hüvitise summas 116 132 eurot. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et pooled on nõus ühisvara jagamisega hageja poolt hagi põhinõudes pakutud viisil. Pooled vaidlevad üksnes OÜ XXXX osa väärtuse üle. Kostja leiab, et osa väärtus on selle nimiväärtus 24 996 eurot, samas kui hageja hindab osa väärtuseks 271 436 eurot. Maakohus leidis, et äriühingu OÜ XXXX osa nimiväärtus ei ole käesolevas vaidluses ühisvara jagamisel osa tegelikuks ega turuväärtuseks. Maakohus tugines OÜ XXXX osa väärtuse määramisel Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-101-08 p-dele 11 ja 12 ja määras osaühingu väärtuse 2012. a majandusaasta aruandes toodud bilansi alusel. Kohus arvestas ka asjaolu, et ettevõte on nii 2011 kui ka 2012 tegutsenud kasumlikult, kusjuures nii kasum, käibevara kui ka põhivara olid võrreldes 2011 suurenenud ning ettevõtte omakapital oli 2012. a majandusaasta lõppedes kokku 271 436 eurot. Kostja ei ole sellele väärtusele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud taotlust osa väärtuse kindlaksmääramiseks muul viisil (ekspertarvamus, ekspertiis), kuigi kohus on sellele võimalusele 18.11.2013 kohtuistungil kostja tähelepanu juhtinud. Seega ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et ettevõtte osa tegelik ehk turuväärtus 2012. a majandusaasta lõppedes oli 271 436 eurot. Poolte abielu lahutati ja varaühisus lõppes 25.02.2013. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet selle kohta, et äriühingu osa bilansiline väärtus oleks perioodil 31.12.2012-25.02.2013 muutunud või vähenenud. Kostja ise on 18.11.2013 kohtuistungil esitanud omapoolse seisukoha, millest tulenevalt on tegemist ka käesoleval ajal tegutseva ettevõttega, kes on seotud töötajate, tellijate ja lepingutega. Maakohus luges tõendatuks, et OÜ XXXX poolte ühisvarasse kuuluva osa tegelik väärtus on 271 436 eurot. Maakohus tegi arvestuse poolte ühisvara jaotuse osas. Kohus jättis E. L. korteriomandi (XXXX Kohtla-Järve linn) väärtusega 8 900 eurot ja korteriomandi (XXXX Kohtla-Järve) väärtusega 17 900 eurot. E. L. jäid laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused suuruses 37 678,32 eurot. Seega hagejale jääva vara maksumus arvestades kohustusi on negatiivne, kohustused ületavad saadavat vara summas 10 878,32 eurot. Y. M. omandisse jäävad kinnistu L. (Vadi küla Avinurme vald) väärtusega 60 000 eurot ja OÜ XXXX osa väärtusega 271 436 eurot. Y. M. kanda jäävad 25.06.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused suuruses 21 542,74 eurot ja 01.10.2008 laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused suuruses 17 419,94 eurot. Seega kostjale jääva vara maksumus, arvestades kohustusi, on 292 473,32 eurot. Kostjale jääb vara 151 675,82 euro väärtuses rohkem võrreldes hagejaga: (292 473,32 + (-10 878,32)) : 2 = 140 797,50 eurot – seega peab kummalegi poolele jääma vara väärtuses 140 797,50 eurot, mistõttu tuleb kostjale panna kohustus maksta hagejale välja tema osa rahas (PKS § 77 lg 2 alternatiiv 2): 292 473,32 - 140 797,50 = 151 675,82 eurot. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma
menetluskulud ise. Lähtuvalt TsMS § 102 lg 1 p 1 abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Y. M. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 otsuse tühistamist Y. M. lt E. L. kasuks väljamõistetud rahalise hüvitise suuruse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista Y. M. lt välja rahaline hüvitis E. L. kasuks lähtudes OÜ XXXXosa suurusest (24 996 eurot) või välja mõista Y. M. lt rahaline hüvitis E. L.kasuks, arvestades seejuures OÜ XXXX võlakohustusi. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole otsuses märgitud õigusnorme, mida kohus on kohaldanud (TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8). Kohtuotsuses on ainult viide 20.11.2008 Riigikohtu otsusele, mis tehti perekonnaseaduse vana redaktsiooni alusel. Samas arutatakse käesolevat vaidlust 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse alusel. Maakohus ei andnud hinnangut kostja poolt 02.07.2013 kohtule esitatud asjaoludele (TsMS § 442 lg 8); 2) on maakohus ebaõigesti kindlaks määranud OÜ XXXX osa maksumuse, mistõttu ka rahalise hüvitise suurus on ebaõigesti määratud. Samuti on kohus resolutiivosas ebaõigesti märkinud OÜ XXXX aadressi. OÜ XXXX äriregistrikaardi kohaselt moodustab OÜ XXXX osakapital 24 996 eurot. Muid OÜ XXXX osa maksumust kajastavaid dokumente toimiku materjalides ei ole. 18.11.2013 toimunud kohtuistungil hageja keeldus OÜ XXXX osa maksumuse eksperthinnangu teostamisest. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud OÜ XXXX osa maksumust. Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel kohus leiab, et pooled soetasid abielu jooksul OÜ XXXX osa maksumusega 271 436 eurot; 3) kui kohus leiab, et osa maksumus tuleneb ning seda saab kindlaks määrata üksnes OÜ XXXX 2012. a majandusaasta aruande alusel, siis tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata kõik ühisvara jagamise hetke seisuga OÜ XXXX omakapital – vara ja kohustused, sh võlad ja maksud. Arvestada tuleb ka OÜ XXXX võlakohustusi summas 130 000 eurot.
6.E. L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 otsuse muutmata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub vaidlus selle üle, et tsiviilasja arutatakse kehtiva perekonnaseaduse alusel. Apellandi seisukoht, et kohtuotsuses ei ole märgitud õigusnorme, mida kohus on käesolevas tsiviilasjas kohaldanud, on väär. Sisuline vaidlus on ainult apellandilt vastustaja kasuks välja mõistetud rahalise hüvitise osas ning siin on kohus õigesti kohaldanud AÕS § 77 lg-s 2 sätestatut. Kohus on ka õigesti ja õiglaselt määranud OÜ XXXX osa väärtuse. Apellandi viide kehtetu ja kehtiva PKS vahelisele seosele ei ole asjakohane, kuna eseme väärtuse määramisel kohaldatakse TsÜS § 65. Ebaselge ja põhjendamata on apellandi väide, et kohus ei ole andnud hinnangut kostja poolt 02.07.2013 esitatud asjaoludele. Apellant on nõustunud nii ühisvara koosseisuga kui ka selle väärtusega (v.a OÜ XXXX osa väärtus); 2) on kohus õigesti OÜ XXXX osa väärtuse kindlaks määranud. Apellant on ekslikul seisukohal, et OÜ XXXX osa väärtus, millest peaks juhinduma kaasomandi lõpetamisel rahalise hüvitise välja mõistmisel, on OÜ XXXX osa nimiväärtus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-101-08 p-des 11 ja 12 käsitlenud osa väärtuse määramisega seonduvat ja muuhulgas asunud seisukohale, et osaühingu osa nimiväärtus ei ole osaühingu osa kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 mõttes
ja nimiväärtuse hüvitamine ei tagaks osaühingu osa ühisomandi kaotanud abikaasale õiglast hüvitist. Osaühingu osa harilikuks väärtuseks TsÜS § 65 mõttes võib olla osaühingu osa bilansiline väärtus. Väär on apellandi seisukoht, et ainuke OÜ XXXX osa maksumust kajastav dokument tsiviilasja toimikus on äriregistrikaart. Hageja esitas OÜ XXXX osa väärtuse tõendamiseks 2012. a majandusaasta aruande, millest nähtub ka OÜ XXXX osa väärtus. Kostja on nõustunud sellega, et OÜ XXXX netovara suuruseks on 271 436 eurot ja hoolimata kohtu ettepanekust ei ole taotlenud ekspertiisi OÜ XXXX osa väärtuse määramiseks; 3) isegi kui arvestada OÜ XXXX osa väärtuse määramisel ning apellandi poolt vastustajale makstava hüvitise määramisel võlakohustusi summas 130 000 eurot, on osa väärtus suurem kui osa nimiväärtus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et tuleb parandada ilmne ebatäpsus Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 otsuse resolutsiooni punktis 2.2.2. OÜ XXXX asukoha osas ning sõnastada punkt 2.2.2. järgmiselt: „2.2.2. OÜ XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond) osa väärtusega 271 436 eurot.“ Muus osas jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega mõisteti Y. M. lt välja E. L. kasuks rahaline hüvitis summas 116 132 eurot (otsuse resolutsiooni punkt 2.4.) ning TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud (s.o ülejäänud resolutsiooni punktide osas). Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on põhjendavas osas (otsuse punkt 15) leidnud, et kostjale tuleb panna kohustus maksta hagejale välja tema osa rahas 151 675,82 eurot, kuid kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2.4. järgi on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis summas 116 132 eurot. Kuigi maakohus ei ole sellist vastuolu põhjendanud, on kohus arvatavasti lähtunud hageja taotlusest välja mõista hüvitis summas 116 132 eurot ning hageja ei ole ka kostjalt väljamõistetud hüvitise summa suurust vaidlustanud. Maakohtu 10. detsembri 2013 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole otsuse tühistamise (muutmise) aluseks.
8.Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei ole otsuses märkinud seadusi, mida vaidluse lahendamise kohaldas, ja seetõttu ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-le 8, kuid samas ei ole see asjaolu aluseks maakohtu otsuse tühistamisele vaidlustatud osas. Hagi maakohtule on esitatud 21.05.2013 ning hagiavalduses märgitu kohaselt poolte abielu lahutati 25.02.2013. PKS (jõustunud 01.07.2010) § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara PKS § 37 järgi. Seega kuulub antud juhul vaidluse lahendamisel kohaldamisele PKS sätted ja eelkõige §-d 35 p 3, 37 ja 38. Asjakohane on maakohtu viide OÜ XXXX osa väärtuse kindlaksmääramisel Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-101-08 punktidele 11 ja 12.
9.Alusetu on apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud OÜ XXXX osa väärtust summas 436 eurot ning seetõttu on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud rahaline hüvitis ebaõige.
Hageja väitel on OÜ XXXX osa väärtuseks 271 436 eurot ning oma seisukoha tõendamiseks on ta esitanud OÜ XXXX 2012. a majandusaasta aruande (I kd tl 176-195; II kd tl 57-74). Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning tema seisukoha järgi on OÜ XXXX osa väärtuseks selle nimiväärtus 24 996 eurot. Riigikohus on lahendi 3-2-1-101-08 punktides 11 ja 12 asunud seisukohale, et „Seega tuleb ka abikaasade ühisvara hulka kuuluva osa jagamisel teha kindlaks osaühingu osa kohalik keskmine müügihind. /.../ Kolleegium on asunud seisukohale, et kui aktsionär kaotab oma tahte vastaselt aktsiad, peab ta hüvitisena saama selle, mida tema osalus aktsiaseltsis tegelikult väärt on. Aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada välja aktsiaseltsi kui terviku majanduslik väärtus ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. Aktsiaseltsi hindamiseks on erinevaid meetodeid. Kohus peab üldjuhul lähtuma meetoditest, mida praktikas laialdaselt tunnustatakse ja kasutatakse. Üheks võimalikuks meetodiks on ka aktsiaseltsi raamatupidamisliku (bilansilise) väärtuse kindlakstegemine, kuid üldjuhul tuleks lisaks sellele arvestada aktsiaseltsi väärtuse kindlakstegemisel ka aktsiaseltsi tulevikuväljavaateid ning aktsionäride võimalusi tulevikus tulu teenida (vt Riigikohtu 21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p-d 29-35). Kuigi eeltoodud seisukohad käivad aktsiate ülevõtmise tõttu oma aktsiad kaotanud aktsionärile õiglase hüvitise määramise kohta, on kolleegiumi arvates ülalnimetatud põhimõtted kohaldatavad ka abikaasade ühisvara jagamisel aktsiate ja osaühingu osade väärtuse määramisel, sest ka ühisvara jagamisel jääb üks abikaasa ilma omandist, mille eest tuleb talle määrata õiglane hüvitis. Seega ei ole õige kassatsioonkaebuse väide, et ühisvara jagamisel tuleb osaühingu osa väärtus määrata kindlaks osaühingu osa nimiväärtuse järgi. Osaühingu osa nimiväärtus ei ole osaühingu osa kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 mõttes ja nimiväärtuse hüvitamine ei tagaks osaühingu osa ühisomandi kaotanud abikaasale õiglast hüvitist. Osaühingu osa harilikuks väärtuseks TsÜS § 65 mõttes võib olla kostja esitatud osaühingu osa bilansiline väärtus.“
10.Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast on maakohus õigesti OÜ XXXX osa harilikuks väärtuseks lugenud osa bilansilise väärtuse 271 436 eurot ning kostja ei ole tõendanud, et osa harilik väärtus erineks bilansilisest väärtusest. Siinkohal on kostja ebaõigesti mõistnud tõendamiskoormist ning asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud OÜ XXXX osa harilikku väärtust. Hageja on esitanud oma seisukoha tõendamiseks OÜ XXXX2012. a majandusaasta aruande ning kui kostja leidis, et osa väärtus on ühisvara jagamise hetkel teistsugune, kui väidab hageja, lasus kostjal kohustus tõendada tema poolt väidetud asjaolu, kuid ta ei ole seda teinud. Asjaolu, et OÜ XXXX osa harilik väärtus oli ühisvara jagamise hetkel teistsugune, kui tuvastas maakohus, ei tõenda kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, s.o arvelduslaenuleping nr 2013008679, 27.01.2013 laenuleping ja OÜ XXXX konto väljavõte. Osaühingu raamatupidamisliku (bilansilise) väärtuse kindlakstegemiseks ei piisa ainuüksi laenukohustuste esitamisest, vaid juhul, kui kostja soovis tõendada osa teistsugust väärtust kui tuvastas maakohus, oleks ta pidanud esitama koos laenukohustustega ka teised bilansis kajastamist leidvad andmed osaühingu kohta. Kuna apellandi poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei tõenda tema poolt tõendada soovitavat asjaolu, siis ringkonnakohus ei hinda vastustaja poolt vastuseks apellandi tõenditele esitatud tõendeid (s.o äriregistri väljaväljavõte XXXX OÜ kohta ja väljavõte majandustegevuse registrist).
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.