1.Menetluses kantud kostjate menetluskulud, sealhulgas kostjate kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab hageja. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
2.Välja mõista E. L.lt Y. M.i ja I. K. kasuks menetluskulud kaheksakümmend) eurot 80 senti.
1 080 (üks tuhat
3.Välja mõista E. L.lt Y. M.i ja I. K. kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (1 080,80 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on E. L. (hageja) hagi Y. M.i (kostja 1) ja I. K. (kostja 2) vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses.
2.Kohtule 15.11.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt rahuldas Viru Maakohus 18. novembril 2013. a tsiviilasjas nr 2-13-24664 hagi kohtuotsusega (kohtuotsus) ning muuhulgas mõistis Y. M.ilt välja E. L. kasuks rahalise hüvitise 116 132 eurot. Kohtuotsus jõustus 07.08.2014. a.
2.1.Kostja 1 ei täitnud vabatahtlikult kohtuotsust ning hageja pöördus täitemenetluse algatamiseks Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani poole. Hageja täitmisavalduse alusel oli 25.08.2014. a kohtutäituri poolt algatatud täiteasi nr 095/2014/2309, millest oli võlgnikule (kostjale 1) esitatud täitmisteade. Peale täitemenetluse alustamist selgus, et kostjal 1 puudub
vara võla kustutamiseks. Kostja 1 ei ole kohtutäiturile esitanud andmeid oma vara kohta. Kohtuotsusega jäi kostjale 1 Avinurmes asuv kinnistu ja OÜ Riverstar osa. Hagejal puuduvad andmed kostja 1 töökoha ja tema brutotöötasu kohta. Kostja 1 maksab elatist hageja ja kostja 1 ühele alaealisele lapsele. Täitemenetluse jooksul selgus, et 27.08.2013. a on kostja 1 ja kostja 1 õe, so Y. M.i ja I. K. vahel sõlmitud kinkeleping, millega kostja 1 kinkis kostjale 2 korteriomandi aadressil xxx (registriosa nr xxx). Lisaks koormas kostja 1 kinkelepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega iseenda kasuks. Peale kinkelepingu sõlmimist kanti kostja 1 kasuks seatud isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse ja kostjale 1 kuulunud korteriomandi (xxx) omanikuks sai kostja 2. Vastavad kanded tehti kinnistusraamatusse 19.09.2013. a. I. K. on kostja 1 õde ja seetõttu on hageja seisukohal, et kostjad on teinud tehingud korteriomandiga (so isikliku kasutusõigusega koormamine ja kinkeleping) teadlikult hageja huvide kahjustamiseks.
2.2.Ülaltoodust tuleneb, et hagejal on alused antud tehingute (so isikliku kasutusõiguse seadmine ja kinkeleping) kehtetuks tunnistamiseks. Hageja taotleb kinkelepingu ja kostja 1 kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu kehtetuks tunnistamist.
2.3.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-le 1 sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Hagejal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Sissenõude pööramisega võlgniku (kostja 1) varale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamist. Kostjale 1 jäi vara jagamise tulemusena küll kinnistu Avinurmes, xxx külas ja osaühingu Riverstar osa, kuid kinnistu on koormatud hüpoteegiga, mida on arvestatud kinnisasja arestimisel selle väärtuse määramisel ja osaühingut Riverstar on kostja 1 asunud restruktureerima, eesmärgiga muuta osaühingu osa väärtusetuks ja hoiduda kohtuotsuse täitmisest. Kostja 1 hoidub ka kõrvale suhtlemisest kohtutäituriga (sh dokumentide vastuvõtmine). Seega pole alust eeldada seda, et sissenõude pööramine hetkel kostjale 1 kuuluvale varale viib nõude täieliku rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad.
2.4.Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kostja 1 on sõlminud kinkelepingu ja koormanud kinkelepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega kahe aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kostja 2 teadmist sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal tuleb eeldada tulenevalt TMS § 188 lg 2 ja PankrS § 117 lg 1 p 3.
2.5.Eeltoodust nähtub, et on olemas kõik seadusest tulenevad eeldused kinkelepingu ja kinkelepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega koormamise tehingu kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt TMS § 188 lg 1 ja lg 2 ja § 189 lg 1. Kingitud korteriomandit kasutab endiselt kostja 1, see on hageja andmetel kostja 1 üheks elukohaks. Nimetatut tõendab ka korteriomandi koormamine tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega kostja 1 kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostjate sooviks oli tehingute tegemisel hageja huvide kahjustamine. Seega peab hageja põhjendatuks oma nõuet kostjate vahel sõlmitud kinnistu kinkelepingu, tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse tehingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks.
2.6.Kui kohus tunnistab kehtetuks üksnes kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu, siis sellest ei piisa hagejale oma rikutud õiguste kaitseks. Korteriomandit jääks koormama kostja 1 kasuks seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Seega oleks koos isikliku kasutusõigusega korteriomandi võõrandamisel täitemenetluses korteriomandi väärtus praktiliselt olematu, sest korteriomandit oleks kostjal 1 õigus tasuta vallata tema surma päevani. Ülaltoodu alusel on hageja seisukohal, et kehtetuks tuleb tunnistada korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise tahteavaldus, kinkeleping ja asjaõigusleping.
2.7.Lähtudes eeltoodust hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 27.08.2013. a tehtud Y. M.i avaldus isikliku kasutusõiguse kinnistamiseks, Y. M.i ja I. K. vahel sõlmitud korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping. Kui kohus tunnistab, et isikliku kasutusõiguse kinnistamise avaldus ja kinkeleping on kehtetud, siis need kuuluvad tagasivõitmisele. Järelikult kinnistusraamatu kanded isikliku kasutusõiguse ja kinnisasja omaniku kohta on ebaõiged, sest need ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kostjad ei anna nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult ning hageja palub tuvastada kostjate kohustusi nõusolekute andmiseks kinnistusraamatute kannete muutmiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja taotleb, et tehtav kohtuotsus asendaks kostjate tahteavaldusi.
3.Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hageja taotles, et hagi tagamiseks tehtaks käsutamise keelumärge I. K.le kuuluvale korteriomandile (registriosa nr xxx).
4.Kohtu 19.11.2014. a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati.
5.Kostjad esitasid 07.01.2015. a vastuse hagile (tl 68-74).
5.1.Kostjad vaidlevad hagile vastu ega tunnista nende vastu esitatud nõudeid. Hageja on hagiavalduses taotlenud maakohtult kostja 2 avalduse isikliku kasutusõiguse kinnistamiseks, kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist, kostja 1 nõusoleku tuvastamist kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, kostja 1 ja kostja 2 nõusoleku tuvastamist kinnistusraamatusse omanikuna sisse
kantud kostja 2 kustutamiseks ja kostja 1 omanikuna sissekandmiseks ning kohtuotsusega viidatud nõusolekute asendamist. Kostjad on esmalt seisukohal, et hagejal puudub võimalus nõuda asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist, kuivõrd TMS § 188 lg 1 ning § 189 lg 1 võimaldavad kehtetuks tunnistada üksnes võlgniku poolt sõlmitud võlaõigusliku lepingu. Hageja hagiavaldus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata ning kostjate menetluskulud vastavas osas hageja kanda.
5.2.Hagejal puudub õigus nõuda ka korteriomandi (võlaõigusliku) kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist, kuivõrd käesoleval juhul on täitmata TMS § 187 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vara tagasivõitmise eeldused. Käesoleval juhul ei ole kostja 1 kinkelepingu sõlmimisega kahjustanud hageja huvisid, kuivõrd viidatud tehinguga ei ole kostja 1 halvendanud oma varalist seisundit ega muutnud hageja sissenõude rahuldamist võimatuks. Kinkelepingu esemeks oleva korteriomandi näol ei olnud tegemist ainsa kostjale 1 kuuluva varaga, mistõttu ei muutnud tehingu tegemine kostjat 1 varatuks. Hageja nõude rahuldamine kostja 1 vastu on võimalik ka muu kostjale 1 kuuluva vara arvelt. Hageja on hagiavalduses viidanud, et hagejale teadaolevalt kuulub kostjale 1 kinnistu Avinurmes, xxx külas ning osaühingu Riverstar osa. Sealjuures on Viru Maakohus hinnanud tsiviilasjas nr 2-13-24664 osaühingu osa väärtuseks 271 436 eurot. Hageja ei ole põhistanud asjaolu, nagu oleks hageja nõude rahuldamine kostjale 1 kuuluva vara arvelt võimatu. Sealjuures on hageja viide, nagu sooviks kostja 1 osaühingu rekonstrueerimise läbi muuta osaühingu osa väärtusetuks, alusetu ning pahatahtlik. Kostjale 1 kuulub piisavas ulatuses vara, mille arvelt oma kohustust hageja ees täita. Kuivõrd kostja 1 ei ole kostjaga 2 sõlmitud tehingu tagajärjel muutunud varatuks ning hageja nõue kostja 1 vastu on endiselt võimalik rahuldada kostjale 1 kuuluva vara arvelt, on täitmata TMS § 187 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tagasivõitmise eeldused. Tagasivõitmise nõude eelduste puudumise tõttu tuleb hageja nõue korteriomandi kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning kostja 1 ja kostja 2 nõusolekute andmise kohustuste tuvastamiseks jätta rahuldamata.
5.3.Hagejal puudub õigus nõuda ka tagasivõitmise korras kostja 1 avalduse isikliku kasutusõiguse kinnistamiseks kehtetuks tunnistamist. Esiteks ei ole isikliku kasutusõiguse seadmise avaldus tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatav. TMS § 188 lg 1 kohaselt on võimalik tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks üksnes mitmepoolne tehing. Teiseks on käesoleval juhul täitmata TMS § 187 lg-s 1 ja § 188 lg-s 1 sätestatud tehingu tagasivõitmise eeldus, sest korteriomandile seatud isiklik kasutusõigus ei muuda korteriomandi väärtust olematuks. Liiati on hageja ise lugenud hagiavalduses korteriomandi väärtuseks 8 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa isikliku kasutusõiguse seadmine hageja huve kahjustada ning hagiavaldus tuleb jätta vastavas osas rahuldamata. Kolmandaks ei ole hageja millegagi tõendanud asjaolu, et vastava tehingu eesmärgiks oli hageja huvide kahjustamine. Kostja 1 tegi avalduse isiklikuks kasutusõiguse seadmiseks juba aasta enne tsiviilasjas nr 2-10-13354 tehtava kohtuotsuse jõustumist, mistõttu ei saanud kostja 1 eesmärgiks olla tsiviilasjas nr 2-10-13354 tehtava kohtuotsuse täitmise võimatuks tegemine. Kuivõrd täitmata on TMS § 187 lg-s 1 ja § 188 lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise eeldused, puudub hageja nõude rahuldamiseks alus ka juhul, kui maakohus peaks asuma seisukohale, et isikliku kasutusõiguse seadmise avaldus on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatav TMS § 188 lg 1 alusel. Hageja nõue isikliku
kasutusõiguse kinnistamise avalduse kehtetuks tunnistamiseks ning kostja 1 nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6.Kostjad taotlesid, et kohus kohustaks hagejat andma tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks.
7.Kohus jättis 05.02.2015. a määrusega taotluse rahuldamata.
8.Kohtuistungil 18.06.2015. a hageja esindaja esitas kohtule täiendavad tõendid täitemenetluse kohta. Hageja esindaja selgitas, et OÜ Riverstar osa ja kinnistu Avinurme vallas xxx külas on arestitud. OÜ Riverstar osa enampakkumised on nurjunud ning hetkel müüakse osa alghinnaga 56 250 eurot. OÜ Riverstar on asutanud OÜ Riverstar Met ning võõrandanud viimasele OÜ Riverstar kõige väärtuslikuma vara - kinnistu. Sellega on vähenenud ka OÜ Riverstar osa väärtus. Kinnistu on hinnatud 11 000 eurole. Kinnistut ei ole enampakkumisel veel müüdud, kuid kinnistu on koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Kostja 1 vara kogumist ei jätku, et hageja rahalist nõuet täitemenetluses täita. Kostjate esindaja hagi ei tunnistanud ning taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata. Kostjate esindaja märkis, et antud juhul puudub kinkelepingu iseloomulik tunnus – kingisaaja rikastamine. Vastusooritusena on kostja 1 saanud isikliku kasutusõiguse. Täitmata on üldised tagasivõitmise eeldused. Hagi on esitatud ennatlikult, kostjal 1 on olemas vara ning ta ei muutunud kinkelepingut sõlmides varatuks. Olukorras, kus varale ei ole sissenõuet pööratud, ei ole võimalik esitada tagasivõitmise nõuet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-1324664 (tl 19-24) jagati E. L. ja Y. M.i ühisvara ja ühised kohustused. Kohtuotsusega jäeti E. L.le korteriomand xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 8 900 eurot ja korteriomand xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 17 900 eurot. Y. M.ile jäeti kinnistu xxx külas Avinurme vallas (registriosa nr xxx) väärtusega 60 000 eurot ja OÜ Riverstar (RK xxx) osa väärtusega 271 436 eurot. E. L. lahuskohustuseks jäeti 01.11.2007. a laenulepingust tulenevad kohustused (põhikohustuse suurus 37 678,32 eurot) ja Y. M.i lahuskohustuseks 25.06.2008. a laenulepingust tulenevad kohustused (põhikohustuse suurus 21 542,74 eurot) ja 01.10.2008. a laenulepingust tulenevad kohustused (põhikohustuse suurus 17 419,94 eurot). Y. M.ilt mõisteti E. L. kasuks välja rahaline hüvitis 116 132 eurot. Kohtuotsusest tuleneb, et pooled olid abielus, abielusuhted lõppesid 09.07.2012. a ning poolte abielu on lahutatud ja varaühisus lõppenud 25.02.2013. a. Pooled vaidlesid põhiliselt OÜ Riverstar osa tegeliku väärtuse ja sellest tulenevalt osa eest makstava rahalise hüvitise suuruse üle. Kostja leidis, et osaühingu osa väärtuseks on 24 996 eurot (osa nominaalväärtus). Hageja hindas osa väärtuseks 271 436 eurot (OÜ Riverstar netovara suurus 2012 majandusaasta lõppedes).
10.22.08.2014. a esitas E. L. kohtutäiturile täitmisavalduse. Nõude sisuks oli Viru Maakohtu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue 116 132 eurot (tl 28-29). Kohtutäitur on võlgniku kinnisasja (xxx külas Avinurme vallas, registriosa xxx) arestinud 28.10.2014. a. Kinnisasja hinnaks on kohtutäitur määranud 11 000 eurot (tl 14-16). OÜ Riverstar osa on arestitud (tl 27). Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 29.04.2015. a koostanud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ning osaühingu osa ümber hinnanud 70 000 eurolt 56 250 eurole (tl 112-113). KPK e-oksjoni keskkonna väljatrükist nähtub, et kohtutäitur müüb OÜ Riverstar osa
nimiväärtusega 24 996 eurot (100% äriühingu kapitalist) alghinnaga 56 250 eurot. Enampakkumine lõpeb 08.07.2015. a (tl 110-111).
11.Täitemenetluses on seisuga 04.11.2014. a olnud laekumisi kokku 2 547,07 eurot (tl 27).
12.27.08.2013. a on kostja 1 ja kostja 2 sõlminud korteriomandi kinkelepingu (tl 32-42), mille kohaselt kostja 1 kinkis kostjale 2 korteriomandi aadressil xxx, Ida-Virumaa (registriosa nr xxx). Lisaks koormas kostja 1 kinkelepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega iseenda kasuks (tl 43-44).
13.TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2-4 sätestatut.
14.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.1.Kohus ei nõustu hagejaga, et on olemas kõik seadusest tulenevad eeldused kinkelepingu ja kinkelepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega koormamise tehingu kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt TMS § 188 lg 1 ja lg 2.
14.2.Kinkeleping sõlmiti 27.08.2013. a. Kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud hageja ja kostja 1 ühisvara jagatud, hageja ei olnud sissenõudja ega kostja 1 võlausaldaja. Kohtuotsus, millega jagati hageja ja kostja 1 ühisvara ning ühisvaral lasuvad kohustused, tehti esimeses kohtuastmes alles 10.12.2013. a ning jõustus 07.08.2014. a Riigikohtu määrusega. 10.12.2013. a kohtuotsusega mõisteti Y. M.ilt E. L. kasuks rahaline hüvitis 116 132 eurot. Kohus tuvastas, et OÜ Riverstar osa väärtus on osaühingu 2012 majandusaasta aruandes toodud bilansist lähtuvalt 271 436 eurot (* kostja 1 hinnang osa väärtuse kohta oli 24 996 eurot).
14.3.27.08.2013. a tehinguga ei olnud võimalik teadlikult sissenõudja huvisid kahjustada, sest sellel ajal puudus sissenõudja (võlausaldaja), sissenõutavaks muutunud nõue ning täitedokument. Seega ei saanud kostja 1 oma vara käsutades kuidagi hageja huvisid kahjustada. Kohus märgib, et kinkelepingu sõlmimisega ei muutunud kostja 1 varatuks ning 10.12.2013. a
kohtuotsusega jäi kostjale 1 piisavalt vara, et rahalise hüvitise nõuet täita (vara väärtuses 331 436 eurot).
14.4.Hageja esindaja on selgitanud, et OÜ Riverstar osa enampakkumised on nurjunud ning hetkel müüakse osa alghinnaga 56 250 eurot. OÜ Riverstar on asutanud OÜ Riverstar Met ning võõrandanud viimasele OÜ Riverstar kõige väärtuslikuma vara - kinnistu. Sellega on vähenenud ka OÜ Riverstar osa väärtus. Kinnistu on hinnatud 11 000 eurole. Kinnistut ei ole enampakkumisel veel müüdud, kuid kinnistu on koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Kostja 1 vara kogumist ei jätku, et hageja rahalist nõuet täitemenetluses täita. Nimetatud asjaolud võivad iseenesest olla õiged, kuid kohus märgib, et hageja vaidlustab 27.08.08.2013. a sõlmitud kinkelepingut, mitte eseme käsutamist täitemenetluses (kinnistu müüki). Kui võlgnik on täitemenetluse ajal või enne seda võõrandanud vara, mille tõttu väheneb vara väärtus (* osaühingu osa väärtus) ja millest johtuvalt võlgniku varale sissenõude pööramisel on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, tuleb vaidlustada neid tehinguid, mis sellise olukorra põhjustasid ning millega teadlikult sissenõudja huvisid kahjustatakse.
14.5.Kuna hageja nõue tehingu tagasivõitmiseks on põhjendamatu, on põhjendamatud ka hageja muud nõuded (kostjate nõusolekute asendamine kohtuotsusega).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.
17.Kostjate kantud vajalikud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab hageja. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
17.1.Kostjad taotlevad õigusabikulude väljamõistmist 11,30 tunni eest tunnihinnaga 130 eurot, kokku 1 794 eurot. Õigusteenus hõlmab hagiavaldusega tutvumist, hagiavalduses esitatud nõuete analüüsi, taotluse ja esialgse vastuse esitamist hagile, menetluskulude lisade komplekteerimist ja menetlusdokumendi esitamist kohtule kokku 9 tundi ja 15 minutit, hageja 20.01.2015. a seisukohaga tutvumist 30 minutit, Harju Maakohtu 05.02.2015. a kohtumäärusega tutvumist 15 minutit, ettevalmistust 18.06.2015. a kohtuistungiks 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamist 30 minutit. Dokumentaalse tõendi saamise kulu on 8 eurot (kinnistusraamatu väljatrükkide tegemine). Kostjad taotlevad 25.06.2015. a täiendavalt kohtuistungil esindaja osalemise kulu 1 tunni hüvitamist. Kostjad taotlevad, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist (TsMS § 176 lg 5).
17.2.Hageja esitas vastuväite kostjate menetluskulude taotlusele. Hageja märgib, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega ei ole kostjate lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega ja tunnitasu mõistlikuks suuruseks tuleks pidada maksimaalselt 120 eurot, millele lisandub käibemaks (so 144 eurot/tund). Nimekirjast nähtub,
et hagiavaldusega tutvumisele, selles esitatud nõuete analüüsile, 07.01.2015 menetlusdokumendi „Kostjate taotlused tsiviilasjas nr 2-14-60889 E. L. kohustamiseks tagatise andmiseks kostjate eeldatavate menetluskulude katteks, tagatise andmata jätmisel hagi läbi vaatamata jätmiseks ja kostjatele hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks. Kostjate esialgne vastus E. L. 15. novembri 2014. a hagile“ koostamiseks ja kohtule esitamiseks on kulunud aega 9 t ja 15 min. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses küllaltki tavapärase tagasivõitmise nõudega, ei ole 5 leheküljelise (millest 3 lehekülge on sisulist osa) menetlusdokumendi koostamiseks kulutatud 9 tundi ja 15 minutit põhjendatud ja vajalik. Hageja on seisukohal, et põhjendatud oleks ajakulu maksimaalselt 5 tundi. Nimekirja kohaselt on kostjate esindaja 07.02.2015. a tutvunud Harju Maakohtu 05.02.2015. a kohtumäärusega ning vastav ajakulu oli 15 min. Antud tsiviilasja menetletakse Viru Maakohtus ning Harju Maakohus ei oma puutumust tsiviilasja menetlusse. Hageja on seisukohal, et vastav ajakulu ei ole põhjendatud. Nimekirja kohaselt on 17.06.2015. a kostjate esindaja koostanud menetluskulude nimekirja ning vastav ajakulu oli 30 min. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 06.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13). Seega ei ole kostjate menetluskulude nimekirja koostamisega seonduv lepingulise esindaja kulu põhjendatud ega vajalik. Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 1 080,00 eurot (so 7,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks).
17.2.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.3.Asja materjalidest nähtub, et kostjate esindaja on esitanud kohtule menetlusdokumendi (kostjate taotlused, kostjate esialgne vastus, tl 68-74, sisuliselt 5 lk). Kostjate esindaja viibis ka kohtuistungil Viru Maakohtus 18.06.2015. a (istung kestis 57 minutit, tl 96-99).
17.4.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest keerukama nõudega, arvestab kohus 1 tund menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on kostjatele õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumendi koostamisel ja kohtule esitamisel 5 tundi. Kohus arvestab ka istungiks ettevalmistamise ajakuluks 1 tund, kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund, kohtu 05.02.2015. a kohtumäärusega tutvumise ajakuluks 15 minutit ja hageja 20.01.2015. a seisukohaga tutvumise ajakuluks 30 minutit. Kohus loeb hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumendi esitamisel, menetlusdokumendiga tutvumisel ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 7,45 tundi.
17.5.Riigikohus on lahendis 3-2-1-145-13 (p 14) asunud seisukohale, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma
käibemaksuta. Käesolevas tsiviilasjas on kostjate esindaja tunnitasu olnud 130 eurot, millele lisandub käibemaks 26 eurot, seega ebamõistlikult suur. Kohus mõistab esindaja tunnitasu välja tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks
17.6.Eeltoodu põhjal on kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 1 072,80 eurot (koos käibemaksuga, 7,45 x 144). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad märgivad, et neil puudub füüsiliste isikutena võimalus menetluskuludelt käibemaksu mahaarvamiseks.
17.7.Kohus ei nõustu hagejaga, et ajakulu 05.02.2015. a kohtumäärusega tutvumiseks (15 minutit) ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kuigi kostjate esindaja on taotlusesse ekslikult märkinud kohtu nime, ei muuda see olematuks tegelikku ajakulu. Asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohus on 05.02.2015. a koostanud määruse (tl 88-90). Kohus nõustub hagejaga, et kostjate menetluskulude nimekirja koostamisega seonduv lepingulise esindaja kulu ei ole põhjendatud ega vajalik.
17.8.Kostjate dokumentaalsete tõendite saamise kulu on 8 eurot (TsMS § 143 p 2).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.