Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-6201
Tsiviilasi
XXXavaldus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, epost XXX) Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10, Tallinn 10612, e-mail [email protected], tel: 6 552 302, 50 13 340)
Kohtuistungi toimumise aeg
14. aprill 2014.a
kokku 500 eurot.
Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil osales ajutine haldur ja võlausaldaja. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kuid teavitas kohut telefoni teel kohtuistungi toimumise päeval, et on nõus asja arutamisega ilma tema kohalolekuta. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, võlausaldaja jäi oma avalduse juurde, võlausaldaja ega võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele, tasule ega kulutuste arvestusele. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 25 244,84 euro ulatuses ja vara sisuliselt puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused on üksnes teoreetilised ning sealjuures sisuliselt perspektiivitud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 14.04.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 5 000 eurot hiljemalt 21.04.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat pankrotimenetluse kulude katteks deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud asjaolud, mis viitavad raskele juhtimisveale võlgniku juhatuse liikmete ja osanike poolt. Aruandes esile toodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on esinenud raske juhtimisviga, kuivõrd juhatuse liikmed pole korraldanud ettevõtte tegevust ettenähtud korras, mille tagajärjeks on puudulik raamatupidamisdokumentatsioon XXXOÜ tegevuse kohta. Kohus märgib, et antud juhul puuduvad tõendid, mis viitaksid pankroti põhjusena kuriteo tunnustega teole.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1050 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1396,50 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 154 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu summas 346 eurot (mis sisaldab tulumaksu summas 72,66 eurot) ja vajalikud kulutused 154 eurot välja mõista võlausaldaja poolt kohtu tagatiste kontole tasutud tagatise arvelt. Kohus on seisukohal, et PankrS § 23 lg 4 alusel on põhjendatud ka halduri taotlus, mille kohaselt palub haldur täiendavalt riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tulenevalt PankrS § 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 307 eurot (1050 eurot – 346 eurot – 397 eurot) välja võlgnikult, XXXOÜ-lt. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks hüvitis tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.