Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2014. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-33830
Tsiviilasi
VO ja RR hagi AS-i Vensen vastu lepingu sõlmimise tuvastamiseks või mittetuvastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks või alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
34.282, 89 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2013. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VO apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) VO (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXX XXXX,
XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Rainer Kuulme Vastustaja (kostja) AS Vensen (RK 10258343, asukoht Tondi 1, 11313 Tallinn), seaduslik esindaja Riho Sokko, lepingulised esindajad adv. Dragan Perovic ja adv. Gert Kasekivi Hageja RR (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXX, XXX XXXX, XXXXX
XXXXXXXX)
Kohtuistung
7.aprillil 2014. a.
RESOLUTSIOON:
1.
Harju Maakohtu 10. detsembri 2013. a. otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellandi taotlus asja arutamise uuendamiseks ja uute tõendite kogumiseks jätta rahuldamata, taotlusele lisatud tõendid apellandile tagastada.
4.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi kanda. 1(14)
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. S e l g i t u s e d:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Asjaolud ja hageja nõue VO ja RR esitasid 28. augustil 2012. a. Harju Maakohtule AS-i Vensen vastu hagi, milles palusid tuvastada, et 19. aprilli 2006. a. liitumislepingu nr. 5/2 sõlmisid VO ja kostja, ning mõista kostjalt selle hageja kasuks välja põhivõla 24.7171, 83 eurot, intressi 2387 eurot, viivise 5368, 71 eurot ja alates 29. augustist 2012. a. viivise seadusjärgses määras protsendina põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et lepingut ei sõlminud VO, palusid hagejad eespoolnimetatud rahasummad välja mõista kostjalt RR kasuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis RR 19. aprillil 2006. a. VO volitatud isikuna AS-iga Vensen liitumislepingu nr. 5/2 kinnistu asukohaga Rae vald, Karla küla, Pilliroo talu liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (edaspidi ka ÜVK). VO ei andnud RR-le volitust sõlmida liitumisleping tema nimel, vaid volituse sisuks oli, et RR sõlmib liitumislepingu enda nimel. Liitumislepingu p. 6. 1 kohaselt lepiti liitumistasu suuruseks kokku 1.000.000 krooni (63.911, 65 eurot). Vastavalt liitumislepingu punktidele 6. 2. 1 ja 6. 2. 2 tasus RR kostjale esitatud arvete alusel ettemaksena kokku 460.000 krooni (29.399, 36 eurot), millest 200.000 krooni (12.782, 33 eurot) on veevarustusega liitumise eest ja 260.000 krooni (16.617, 03 eurot) kanalisatsiooniga liitumise eest. Liitumislepingu alusel reaalseid ehitustöid Pilliroo kinnistu osas ühisvee ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks kostja ei teinud. 20. juulil 2009. a. teavitas RR kostjat sellest, et seoses ostja loobumisega krundi ostmisest, mis põhjustas investeeringute tegemiseks vajalike 2(14)
vahendite puudumise, ning seoses majandusolukorra tunduva halvenemisega, on Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala väljaarendamine peatatud, paludes kostjal katkestada kõik projekteerimisega seotud tegevused, mis võivad tekitada kulutusi. Ühtlasi palus RR endale edastada kõik projekteerimisega seotud otsesed kulutused, mis oleks võimalik liitumislepingust taganemisel tema poolt kostjale tasutud ettemakse summast maha arvestada.
3.augustil 2009. a. edastas kostja RR-le liitumislepingu täitmisega seotud väidetavate kulutuste nimekirja, tuues välja, et kulutused koosnevad otsekulust, projektijuhtimisekulust, põhjendatud tulukusest ja ehitusjärelevalvekulust, kokku 398.814, 96 krooni (25.488, 92 eurot), kusjuures kulu liigid ja maksumused on järgmised: projekteerimine – 91.196, 25 krooni (5828, 50 eurot), puurkaevu reserv – 238.568, 57 krooni (15.247, 31 eurot), reoveepumpla reserv – 69.050, 14 krooni (4413, 11 eurot). Kostja selgituste kohaselt sai Aaviku detailplaneeringu ala ÜVK rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel arvesse võetud Pilliroo detailplaneeringu ala ning rajatised on valmis ehitatud vastava reserviga. 28. augustil 2009. a. esitas VO kostjale liitumislepingust taganemise avalduse, nõudes tasutud ettemakse tagastamist. ÜVK eeskirja § 5 lg. 12 kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda, leping on seega alates 28. augustist 2009. a. lõppenud. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja kohustatud hüvitama ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja nende katkestamisega seotud kulutused. Seega on ka VO-l kohustus hüvitada kostja poolt kuni ülesütlemiseni tehtud kulutused.
5.oktoobril 2009. a. teavitasid hagejad kostjat, et tuginevad liitumislepingust taganemisel lisaks ka Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 5 lõikele 12, mille kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Samuti palusid hagejad endale esitada liitumislepingu alusel tehtud kulutuste suurust tõendavad dokumendid ning rõhutasid oma seisukohta, mille kohaselt ei ole kostjal õigust nõuda väidetavate ehitustöödega seotud väidetavate kulutuste hüvitamist, sest liitumislepingu kohaselt ei olnud kostjal õigust alustada reaalsete ehitustöödega enne teise osamakse tasumist. Kusjuures kostja ei ole Pilliroo kinnistu liitumiseks reaalsete ehitustöödega alustanud, mis nähtub üheselt ka asjaolust, et kostja ei ole hagejatelt enne väidetavate ehitustöödega alustamist nõudnud teise osamakse tasumist. Kostja ei pidanud 13. oktoobri 2009. a. vastuses võimalikuks 430.000 krooni tagastamist, kuivõrd see summa on faktiliselt kulunud liitumislepingus toodud kohustuste täitmiseks. 25. novembril 2009. a. märkis kostja, et liitumislepingu alusel tehtud kulutuste suurus kokku on 470.602 krooni (30.076, 95 eurot), jättes kulutusi tõendavad dokumendid hagejale esitamata. Tegelikult on kostja liitumislepingu alusel teinud kulutusi vaid projekteerimisele summas 73.250 krooni, ülejäänud ettemakse summas 386.750 krooni (24.7171, 83 eurot) tuleb kostjal tagastada. Liitumislepingut sõlmides eeldas RR, et leping sõlmitakse tema nimel, mistõttu ta esitas
16.veebruaril 2010. a. Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt liitumislepingust tulenevalt välja põhivõlgnevus 386.750 krooni (24.717, 83 eurot), intressid ja viivis. Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a. otsusega tsiviilasjas 2-10-7826 tühistati maakohtu otsus ja jäeti hagi rahuldamata põhjusel, et RR ei ole liitumislepingu pooleks; ringkonnakohtu hinnangul võis liitumislepingu pooleks olla Pilliroo kinnistu omanik VO. Nimetatud otsus jõustus 8. augustil 2012. a., mil Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Hagejate hinnangul ei ole kumbki nendest liitumislepingu pooleks. Eeltoodu tõttu on hagejatel tuvastushuvi selle vastu, kas liitumislepingu pooleks on VO või RR. Sellest oleneb, kummal hagejal on kostja vastu nõudeõigus. Kui kohus asub seisukohale, et liitumisleping on sõlmitud VO ja kostja vahel, siis nõuab VO kostjalt liitumislepingu alusel raha tagastamist. Kui kohus tuvastab, et liitumislepingu pooleks ei ole VO, siis on RR-l õigus nõuda kostjalt alusetult makstud summade (lepinguvälisel alusel) tagastamist ning intressi ja viivise tasumist. 3(14)
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagejate tuvastushagi ja VO sooritushagi läbi vaatamata, RR sooritushagi osas lõpetada menetlus või jätta hagi rahuldamata. Kostja oli Rae vallas ühe vee-ettevõtluse piirkonna ÜVK arendajaks Rae valla vee-ettevõtjaks oleva AS-iga Elveso sõlmitud arenduslepingu alusel. Kostja arendatav veeettevõtluse piirkond koosnes Lagedi alevikust, Ülejõe külast, Kopli külast ja Karla külast, kus asus ka Pilliroo kinnistu, milles rajamisele kuulunud veevärk ja kanalisatsioon kuulus kuni liitumislepingu nr. 5/2 ülesütlemiseni liitumisele ÜVK-ga. Rae vallas Karla külas oli kolm ÜVK-ga liitujat, kellega sõlmiti liitumislepingud: Aaviku talu, Pilliroo talu ja Tammede kinnistu omanikud. Liitumislepingud sõlmiti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata alal asuvate kinnistute liitmiseks ÜVK-ga. Liitumislepingute sõlmimise hetkel puudusid Karla külas igasugused arendamiskava kohased ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks vajalikud ehitised, seadmed, trassid ja muud rajatised.
19.aprilli 2006. a. liitumisleping nr. 5/2 sõlmiti, liitmaks Pilliroo kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK-ga. Pilliroo kinnistust moodustati mitu eraldiseisvat kinnistut, millest neljale tuli välja ehitada ÜVK-ga liitumispunktid. Seega vaidlust ei ole, et selle sõlmisid VO ja kostja. Pilliroo kinnistu asus liitumislepingu sõlmimise hetkel ÜVK-ga katmata alal Rae valla ÜVK eeskirja § 2 lg. 1 punkti 35 mõistes. Liitumislepingu alusel kokkulepitud liitumistasu suuruseks oli 1.000.000 krooni ja sellest tasus VO kostjale 460.000 krooni. Liitumisleping on VO poolt üles öeldud ÜVK eeskirja § 5 lg. 12 alusel. Vastavalt Rae valla ÜVK arengukavale, piirkonnas kehtestatud ja menetluses olevatele detailplaneeringutele, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojektidele ja veeettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nimetatud projektide koostamiseks tuli Rae vallas Karla külas liitumistasude eest projekteerida ja välja ehitada järgmised rajatised ja torustikud: puurkaev-pumpla, reoveepumpla, Aaviku detailplaneeringu torustikud Pruuli ja Vaadi teel, Pilliroo detailplaneeringu torustikud (s. t. Pilliroo kinnistu sisesed ÜVK torustikud), Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud. Puurkaevpumpla ja reoveepumpla rajati kostja poolt 2007. a. ning nendele väljastati kasutusload 2008. a. Pilliroo detailplaneeringu torustikud ja Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud jäid kostja poolt välja ehitamata, kuna VO ei tasunud liitumistasu teist osamakset ning ütles liitumislepingu üles rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kuna Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla kasutamine oli ette nähtud kolme erineva kinnistu vajadusteks, milledeks olid Aaviku kinnistu, Pilliroo kinnistu ja Tammede kinnistu, jagatigi nende projekteerimis- ja ehituskulud kolme liituja vahel proportsionaalselt vastavalt kinnistute pindalade summadele. Kehtiva Pilliroo kinnistu detailplaneeringuga on ette nähtud, et Aaviku kinnistul asuvaid puurkaev-pumplat ja reoveepumplat kasutatakse Pilliroo kinnistu varustamiseks veega ja reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Aaviku kinnistul asuva puurkaev-pumpla kasutamist Pilliroo kinnistu tarbeks näeb ette ka uus, praegu kehtiv ÜVK arengukava. Kostjal ei tulene liitumislepingust ega ka pooltevahelisest tavast kohustust teavitada liitujat ehk VOt sellest, et ta hakkab liitumislepingut täitma. Liitumislepingu punktis 6. 2 sätestatud liitumistasu maksmise regulatsioon täpsustab vaid kostja nõudeõiguse tekkimise aja, mil viimane võib nõuda teise osamakse tasumist. VO ei saanud eeldada, et esimesest osamaksest 460.000 krooni tehakse kulutusi üksnes projekteerimistöödele. Hagejale olid teada liitumislepingu nr. 5/2 täitmiseks tehtud kulutused enne lepingu ülesütlemist. Arvestamata ei saa jätta kulutusi, mida kostja on kandnud reoveepumpla väljaehitamiseks, kuna selleks teostatav ehitustegevus toimus ja pidigi toimuma enne kanalisatsioonitrasside rajamist. Kostja on AS-ile Elveso üle andnud Karla külas kostja poolt rajatud ÜVK koos sinna juurde kuuluvate ehitiste, seadmete ja rajatistega, s. h. veetrassi maksumusega 791.606 krooni, kanalisatsioonitrassi maksumusega 1.573.793 krooni, puurkaevpumpla maksumusega 1.270.806 krooni, puurkaevpumpla filtrivee-kanalisatsiooni 4(14)
maksumusega 100.000 krooni ja reoveepumpla maksumusega 350.000 krooni. Seega on Karla külas kostja poolt rajatud ÜVK maksumuseks kokku ilma käibemaksuta 4.086.205 krooni (261.156, 09 eurot). Kui võrrelda ÜVK rajamiseks tehtud kulutuste ja laekunud liitumistasude vahesid, on selge, et kostja on kandnud olulist kahju kõnealuse piirkonna ÜVK arendamisel. Kostja poolt ÜVK arendamiseks tehtud kulud ja investeeringud ületavad oluliselt selle eest saadud liitumistasusid. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas VO hagi osaliselt, tuvastades, et 19. aprilli 2006. a. liitumisleping nr. 5/2 on sõlmitud AS-i Vensen ja VO vahel. Kohus jättis rahuldamata VO hagi tuvastamaks, et seda lepingut ei ole tema ja kostja vahel sõlmitud, samuti hagi põhivõlgnevuse 24.717, 83 euro, intressi 2387 euro, viivise 5368, 71 eurot ja viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates 29. augustist 2012. a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks. Kohus jättis läbi vaatamata RR hagi tuvastamaks, et 19. aprilli 2006. a. liitumisleping nr. 5/2 on või ei ole sõlmitud kostja ja VO vahel ja rahuldamata RR nõude põhivõlgnevuse 24.717, 83 euro, intresside 2387 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5368, 71 euro ja viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates
29.augustist 2012. a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud jäid võrdsetes osades hagejate kanda. Rae vallas Karla külas Pilliroo talu kinnistu omanikuks on VK. Hagejad ise on veendunud, et liitumislepingu kostjaga sõlmis tema volituse alusel kostjaga RR. Hagejatel on TsMS § 368 lg. 1 kohane tuvastushuvi tuvastamaks, kumb neist on liitumislepingu pooleks. Lepingu kohaselt sõlmitakse leping kinnistu omaniku ja kostja vahel, RR on lepingus märgitud kui volitatud isik. Et ta on kinnistu omaniku volitatud esindajaks, nähtub ka arvetelt, mille alusel RR tasus liitumistasud. Kostja on asjaolu, et liitumislepingu pooleks on VK, korduvalt omaks võtnud. Seega tuleb rahuldada tuvastusnõue selles, et VK sõlmis 19. aprillil 2006. a. kostjaga vaidlusaluse liitumislepingu, ja jätta rahuldamata tuvastusnõue selles, et temaga ei ole liitumislepingut sõlmitud. RR ei ole esile toonud, et tal oleks seadusest tulenevalt õigus esitada hagi tuvastamaks, kas VK-e ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping, üksnes tuvastushuvist hagi esitamiseks ei piisa. Tema tuvastusnõue tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Vaidlust ei ole selle üle, et 19. aprillil 2006. a. sõlmitud liitumisleping nr. 5/2 kehtis sõlmimisest kuni ülesütlemiseni, liitumislepingu p. 6. 1 kohaselt oli liitumistasu suuruseks 1.000.000 krooni ja RR tasus kostjale vastavale lepingu punktidele 6. 2. 1 ja 6. 2. 2. esitatud arvetele 460.000 krooni, sealhulgas 200.000 krooni veevarustusega liitumise eest ja 260.000 krooni kanalisatsiooniga liitumise eest. Järelikult on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lõikes 1 sätestatud alusetu rikastumise materiaalõiguslikud eeldused täitmata ja liitumistasude tagasinõude saab kostja astu esitada lepingu pool ehk VK, mitte RR lepinguvälisel alusel. VÕS § 188 lg. 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. 28. augusti 2009. a. taganemisavaldusega taganes VO liitumislepingust, kuna kostja ei täitnud liitumislepingu punktides 5. 1 ja 7. 1. 1 sisalduvat kohustust luua liitumispunktis võimalus kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist hiljemalt 2007. a. maiks. Samas avalduses esitas ta ettemakse tagastamise, tasaarvestuse avalduse ja leppetrahvide nõude ning kompromissiettepaneku. 5. oktoobril 2009. a. teatas VO kostjale, et ütleb liitumislepingu üles Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 5 lg. 12 alusel, mille kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Kostja 13. oktoobri 2009. a. vastuses lepingust taganemisega ei nõustunud põhjusel, et lepingust taganemise õigus on minetatud, kuna avaldust ei tehtud mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teadasaamisel, kuid nõustus sellega, et hageja saab lepingu igal ajal üles öelda. VÕS § 118 lg. 1 p. 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi 5(14)
sellest teada saama. VO pidi liitumislepingu punktides 5. 1 ja 7. 1. 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisest teada saama hiljemalt 2007. a. juunis. Seega on lepingust taganemise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise ja ülesütlemise vahel rohkem kui kaks aastat, mistõttu on VO kaotanud VÕS § 118 lg. 1 p. 1 alusel õiguse leping üles öelda, kuna ta ei ole öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul, kui ta sai teada ülesütlemise asjaoludest. Järelikult on lepingust taganemine hageja algatusel 28. augustil 2009. a. tühine. VÕS § 195 lg. 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006. a. määrusega nr. 16 ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg. 1 alusel kehtestatud ja määrustega nr. 54 ja 101 muudetud Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 5 lg. 12 kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja kohustatud hüvitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõppemise hetkeni tehtud tööde ja nende katkestamisega seotud kulutused. Ülesütlemise avaldus on tehtud 5. oktoobril 2009. a., kostja
13.oktoobri vastusest saab järeldada, et kostja sai avalduse kätte samal päeval, seega on vaidlusalune liitumisleping kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS) § 69 lõikega 1 lõppenud 5. oktoobril 2009. a. Lepingupooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on liitumislepingu täitmiseks kulutanud kogu liitumislepingu alusel saadud 460.000 krooni (29.399, 35 eurot). Lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud ÜVVKS § 4 lg. 1 sätestas, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. ÜVK arendamise vastavalt arendamise kavale sätestavad ka Rae valla ÜVK-ga liitumise eeskirja § 3 lõiked 1 ja 2. ÜVK-ga kaetaval alal peab ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ja kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 28. juuli 2008. a. määrusest nr. 89 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kinnitamise kohta nähtub, et liitumislepingu sõlmimisel 19. aprillil 2006. a. kehtis Rae Vallavolikogu 24. augusti 2005. a. määrusega nr. 72 kehtestatud ÜVK arengukava, mida muudeti Rae Vallavolikogu 28. juuli 2008. a. määrusega nr. 89. Viimasega tunnistati kehtetuks seni kehtinud ÜVK arengukava ja määruse punktiga 1 kinnitati Rae valla ÜVK uus arengukava aastateks 2008 - 2020. Vaidlust ei ole, et kostja oli Rae vallas ühe vee-ettevõtluse piirkonna ÜVK arendajaks Rae valla vee-ettevõtjaks oleva AS-iga Elveso sõlmitud arenduslepingu alusel, et kostja poolt arendatava vee-ettevõtluse piirkond koosnes Lagedi alevikust, Ülejõe külast, Kopli külast ja Karla külast, kus oli kolm ÜVK-ga liitujat - Aaviku talu, Pilliroo talu ja Tammede kinnistu, et liitumislepingud sõlmiti ÜVK-ga katmata alal asuvate kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ning et liitumislepingute sõlmimisel puudusid Karla külas igasugused arendamiskava kohased ÜVK-ks vajalikud ehitised, seadmed, trassid ja muud rajatised. Rae valla ÜVK eeskirja § 2 lg. 1 p. 35 mõistes on ÜVK-ga katmata alaks ala, kus puuduvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni peatorud ja rajatised. VO ja kostja sõlmitud liitumislepinguga nr. 5/2 on tõendatud, et Pilliroo kinnistule moodustatavate ja ÜVK-ga liituvate kruntide üldpindala oli 16.300 m2, järelikult tuli Pilliroo kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ÜVK-ga rajada nii kinnistuvälised kui ka sisesed ÜVK trassid koos sinna juurde kuuluvate liitumispunktidega.
6(14)
10.oktoobri 2006. a. otsusega nr. 178 Karla küla, Aaviku kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta on tõendatud, et Rae Vallavolikogu kehtestas pärast liitumislepingu nr. 5/1 sõlmimist Karla küla, Aaviku kinnistu detailplaneeringu, mille menetlemist alustati 13. aprillil 2004. a. Aaviku kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktis 3. 3 on avaldatud, et Aaviku maaüksusele planeeritud elamute veevarustus on vastavalt Rae Vallavalitsuse poolt väljastatud lähteülesandele ette nähtud rajatava puurkaevpumpla baasil. Puurkaev puuritakse ja kaevu jõudluse määramisel tuleb arvestada täiendavalt ka naaberkinnistute võimaliku veevajadusega. Vaidlust ei ole, et Aaviku kinnistu naaberkinnistuteks olid Pilliroo kinnistu ja Tammede kinnistu. Aaviku detailplaneeringu seletuskirjas on kanalisatsiooni kohta märgitud, et reovee ärajuhtimiseks valla üldkanalisatsiooni tuleb Aaviku maaüksusele rajada reoveepumpla. Pilliroo kinnistu detailplaneeringu menetlust alustati Rae Vallavolikogu 13. aprilli 2004. a. otsusega nr. 214.
11.novembri 2008. a. otsusega nr. 461 Karla küla, Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta on tõendatud, et Pilliroo kinnistu detailplaneering kehtestati 11. novembril 2008. a. Pilliroo kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktist 3. 4 nähtuvalt on Pilliroo maaüksusele planeeritud elamute veevarustus vastavalt Rae Vallavalitsuse poolt väljastatud lähteülesandele ette nähtud rajatava puurkaevpumpla baasil. Puurkaev puuritakse Aaviku kinnistule ja kaevu jõudluse määramisel tuleks arvestada täiendavalt ka naaberkinnistute võimaliku veevajadusega. Sama punkti kolmanda lõike kohaselt puudub planeeritaval alal kanalisatsioon. Arvestades planeeritava maaüksuse reljeefi ning käsitletava alaga piirnevate ja planeerimisele kuuluvate elamute perspektiivset kanaliseerimisvõimalust, tuleb reovee juhtimiseks valla üldkanalisatsiooni rajada reoveepumpla. Seletuskirjast nähtub ka, et Pilliroo kinnistu detailplaneeringu alalt tulev reovesi suunatakse Aaviku kinnistu detailplaneeringu ala suunas kostja poolt rajatud reoveepumplasse. AS-i Elveso 29. märtsi 2007. a. tehniliste tingimuste punktist 1 nähtuvalt tuli kõik projekteerimistööd teha, võttes aluseks Rae valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava ja selle korrektsiooni, seal toodud torustikule ja pumplatele antud parameetreid ja ühendusi teiste süsteemidega ning piirkonnas kehtivaid ja algatatud detailplaneeringuid. Tehniliste tingimuste väljastamise hetkeks oli kehtestatud Aaviku kinnistu detailplaneering, mis nägi ette puurkaev-pumpla ja reoveepumpla rajamise Aaviku kinnistule ja selle kasutamise mitme erineva ala vajadusteks ning Pilliroo kinnistu detailplaneering oli menetluses. Pilliroo detailplaneeringus oli Pilliroo kinnistu ÜVK lahendus ette nähtud Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla baasil. Järelikult tuli kostjal piirkonna puurkaevu ehitamisel teha kulutusi nii Aaviku kui ka Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala perspektiivseks veega varustamiseks ja Pilliroo detailplaneeringu ala reovee ülepumpamiseks Vaadi 15a rajatud reoveepumplasse. Seega on põhjendatud ja tõendatud, et vastavalt Rae valla ÜVK arengukavale, piirkonnas kehtestatud ja menetluses olevatele detailplaneeringutele, ÜVK projektidele ja ASi Elveso väljastatud tehnilistele tingimustele tuli kostjal Rae vallas Karla külas liitumistasude eest projekteerida ja välja ehitada puurkaev-pumpla, reoveepumpla, Aaviku detailplaneeringu torustikud, Pruuli ja Vaadi teel, Pilliroo detailplaneeringu torustikud (Pilliroo kinnistu sisesed ÜVK torustikud) ja Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud. Asjaolu, et eelnimetatud rajatiste kasutamine oli ette nähtud ka Pilliroo kinnistu tarbeks, tõendavad AS-i Elveso 29. märtsi 2007. a. tehnilised tingimused. Seega tuli kostjal kanda kulutusi väljaspool VO kinnistut asuvate ehitiste ja rajatiste, s. h. puurkaev-pumpla ja reoveepumpla väljaehitamiseks, kuna hageja ÜVK-ga liitmiseks tuli teostada ka kinnistuväliseid ehitustöid. ÜVK eeskirja § 3 lg. 5 punktide 1 ja 2 kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamine vastavalt arendamise kavale ja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga. Eeskirja § 6 lg 3 punktis 3 on sätestatud, et ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga 7(14)
katmata alal asuva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja võib soovi korral liituda ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, kui see on arendamise kava alusel võimalik, sõlmides ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga liitumislepingu. Seejuures tasub liituja kõik kulutused, mis tehakse tema liitumiseks vajalike trasside ja muude rajatiste ehitamiseks. Pärast seda, kui on võimalik välja arvutada kogu ala arendamise kulud ning konkreetse liituja liitumistasu, hüvitatakse liitujale tema poolt selle punkti alusel tehtud kulutused liitumistasu ületavas ulatuses. Järelikult ei ole liitumistasu ette nähtud üksnes kinnistusisese veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamiseks ja rajamiseks, vaid kogu ÜVK arendamiseks ja kinnistu ÜVK-ga ühendamiseks. Liitumislepingust ei tulene kostjale lepingu alusel tehtavate ehitustööde alustamise tähtpäeva, tööde teostamise järjekorda, liitumistasu kasutamise piiranguid või tingimusi raha kasutamiseks ega kohustust teavitada hagejat sellest, et ta hakkab liitumislepingut täitma. Lepingu p. 6. 2. 1 kohaselt kohustub klient maksma ühisveevärgiga liitumise teise makse siis, kui algavad reaalsed ehitustööd. Lepingu p. 6. 2. 2 kohaselt kohustub klient maksma ühiskanalisatsiooniga liitumise teise makse siis, kui reaalsed ehitustööd kanalisatsioonitrasside rajamise osas on alanud. Järelikult võis ja pidi kostja nii VO kui ka teiste liitujate liitumistasu esimest ettemakset kasutama ÜVK väljaehitamiseks vastavalt eespoolloetletud arengukavale, detailplaneeringutele, ÜVK projektidele ja AS-i Elveso väljastatud tehnilistele tingimustele ilma VOga teostatavaid töid kooskõlastamata. Seega ei saa arvestamata jätta kulutusi, mida kostja kandis reoveepumpla väljaehitamiseks, kuna ehitustegevus selleks toimus enne kanalisatsiooni-trasside rajamist. Kuna Pilliroo kinnistu detailplaneeringu seletuskiri koostati VO esindaja RR tellimusel 2007. a., siis olid hagejad teadlikud sellest, et naaberkinnistul, s. o. Aaviku kinnistul asuvat puurkaev-pumplat ja reoveepumplat hakatakse kasutama Pilliroo kinnistu tarbeks. VO viited ehitusseadusele (EhS) ja Pilliroo kinnistu detailplaneeringule ei ole asjakohased, kuna vaidluse all ei ole Pilliroo kinnistu siseste ÜVK trasside ehitus. ÜVK arendamine ja rajamine toimub vastavalt ÜVK arengukavale. Puurkaev-pumpla, kanalisatsioonitorustiku ja reoveepumpla kasutuslubadega, Rae valla
5.augusti 2008. a. korraldusega nr. 988, 8. juuli 2008. a. korraldusega nr. 872 ja 5. augusti 2008. a. korraldusega nr. 991 ning 31. augusti 2008. a. torustike üleandmise–vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et puurkaev-pumpla, reoveepumpla ja Aaviku detailplaneeringu torustikud on rajatud ning Rae valla veeettevõtjaks olevale AS-ile Elveso üle antud järgmiselt: veetrass maksumusega 791.606 krooni, kanalisatsioonitrass maksumusega 1.573.793 krooni, puurkaev-pumpla maksumusega 1.270.806 krooni, puurkaevpumpla filtriveekanalisatsiooni maksumusega 100.000 krooni ja reoveepumpla maksumusega 350.000 krooni. Seega on Karla külas kostja rajatud ÜVK maksumuseks kokku ilma käibemaksuta 4.086.205 krooni (261.156, 09 eurot). Eelnevate tõenditega on tõendatud ka asjaolu, et liitumislepingu nr. 5/2 täitmiseks tehtud kulutused on tehtud enne lepingu ülesütlemist. RR ja kostja 2009. a. esimese poolaasta kirjavahetusega on tõendatud, et Pilliroo kinnistu detailplaneeringu torustikud ja Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud jäid välja ehitamata, kuna VO ei tasunud liitumistasu teist osamakset seoses kruntide ostjatega tekkinud rahaliste probleemidega ning ütles liitumislepingu nr. 5/2 üles. Asjaolu, et puurkaev-pumplat on hilisemalt lammutatud või ümberehitatud või reoveepumpla kasutust on uue arengukava kinnitamisega muudetud, ei ole oluline VO rahaliste kohustuste määramisel kostja ees. ÜVK eeskirja § 6 lg. 3 punktis 1 on sätestatud, et ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga katmata alal, mis ei ole vana elamupiirkond, on liitumistasu arvutamise alusteks pärast
22.märtsi 1999. a. alal arendamise kava kohaselt ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ostmiseks tehtud või tehtavate kulutuste summa, kõigi alal 8(14)
ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituvate kinnistute (kruntide) pindala ja vastava liituva kinnistu (krundi) pindala. Eeskirja § 7 lg. 8 punktis 2 on sätestatud, et kui arendamise kava või detailplaneeringute kohaselt kasutatakse mingit ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooni ehitist mitme ala vajadusteks, jaotatakse nimetatud ehitisele tehtud kulutused nende alade vahel proportsionaalselt vastavalt nendel aladel paiknevate kinnistute (kruntide) pindalade summale. Kostja esitatud kulude jaotusest nähtuvalt jagati projekteerimis- ja ehituskulud kolme liituja vahel proportsionaalselt, vastavalt nende kinnistute pindalade summadele. Kuna puurkaevpumpla, reoveepumpla ning Aaviku detailplaneeringuala torustike kasutamine oli ette nähtud Aaviku ja Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala ning Tammede kinnistu ÜVK vajaduste rahuldamiseks, siis jagati põhjendatult nende rajatiste ehitamise maksumus kolme ala vahel. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja kandis liitumislepingu nr. 5/2 täitmisega seoses kulusid kokku vähemalt 470.602 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebus VO palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega tema hagi jäeti rahuldamata ning uue otsusega hagi rahuldada täielikult. Alternatiivselt palub apellant otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja ei vaidlusta otsust osas, millega kohus tuvastas, et 19. aprilli 2006. a. liitumisleping nr. 5/2 on sõlmitud AS-i Vensen ja VO vahel. Asudes seisukohale, et hageja algatusel 28. augustil 2009. a. liitumislepingust taganemine on tühine, on maakohus jätnud üldse käsitlemata ühe taganemise aluse. Nimelt teavitas kostja hagejat vahetult enne taganemisavalduse esitamist asjaolust, et kostja ei kavatse kohaselt täita liitumislepingu punktides 5. 2 ja 7. 1. 1 toodud kohustust luua liitumispunktis võimalus kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni hiljemalt 2009. a. lõpuks, soovides nimetatud tähtaega pikendada kuni 2011. a. kevadeni, sellele rikkumisele tugines hageja liitumislepingust taganemisel samuti, teavitades sellest kostjat oma 5. oktoobri 2009. a. teatisega. Asudes ebaõigele seisukohale, et pooltel ei ole vaidlust selles, et Karla külas oli vaid kolm ÜVK-ga liitujat – Aaviku talu, Pilliroo talu ja Tammede kinnistu, mistõttu tuli kulud jagada vaid kolme ala vahel, on kohus jätnud täielikult käsitlemata kõik hageja väited ja tõendid, millest nähtub, et kostja poolt ehitatud rajatised ei olnud ette nähtud vaid kolme ala tarbeks. Kostja näol oli tegemist Rae valla (kuhu kuulub ka Pilliroo kinnistu) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendajaga, kelle kohustuseks oligi rajada terve piirkonna teenindamiseks vajalikud puurkaev ja reoveepumpla, mis olid kostja poolt rajatud juba enne Pilliroo kinnistu osas projekteerimise lõpetamist, seega nende rajamiseks tehtud kulutusi ei saa käsitleda liitumislepingu alusel tehtud kulutustena, mida hageja oleks kohustatud hüvitama. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nn. reservi loomise vajaduse tõttu (Pilliroo kinnistu liitumiseks) on puurkaevu ja reoveepumpla ehitus ning reaalsed kulutused suuremad kui vastavat reservi loomata. Arusaamatuks jääb puurkaevu rajamise kulude jagamine vaid 21 kinnistu vahel, samal ajal kui kostja poolt koostatud veehaarde puurkaevu projekteerimise taotlusest nähtuvalt on puurkaev projekteeritud vähemalt 210-le kinnistule. Väär on kostja väide, et puurkaev-pumpla ja reoveepumpla olid ette nähtud vaid kolme ala vajadusteks. Kostja seisukoht, nagu peaks rajatise, mida kasutatakse mitme ala vajadusteks, rajamise kulud jagama vaid ÜVK-ga reaalselt liitunud isikute vahel, on väär. ÜVK eeskirja § 7 lg. 8 punktist 2 nähtub üheselt, et sellise rajatise ehitamise kulude jagamisel tuleb lähtuda sellest, mitme ala vajaduseks nimetatud rajatis arendamise kava kohaselt ette on nähtud, s. t., et selliste kulutuste jagamisel ei tuleks lähtuda sellest, kui mitu isikut on ÜVK-ga reaalselt liitunud. Rajatud puurkaev-pumpla osas nähtub sellise algse ala suurus kostja poolt koostatud veehaarde puurkaevu projekteerimise taotlusest, 9(14)
mille kohaselt oli puurkaev algselt projekteeritud vähemalt 210-le kinnistule (s. o. 60 Atleet kinnistut, kes käesoleval hetkel puurkaevu ka reaalselt kasutavad ja 150 planeeritavat kinnistut). Arvestades, et Pilliroo kinnistu koosneb neljast kinnistust, kujuneb sel juhul puurkaev-pumpla väidetud maksumust arvestades (kokku 1.275.040 krooni) Pilliroo kinnistu proportsionaalseks kuluosaks 24.286, 48 krooni (1552, 19 eurot), mitte 281.511 krooni (17.991, 83 eurot), nagu väidab kostja. Kostja poolt rajatud puurkaev-pumpla on täielikult lammutatud ning seda ei ole kasutatud ega saa lammutamise tõttu ka enam kasutada Pilliroo kinnistu huvides, mistõttu ÜVK eeskirja § 5 lg. 12, § 6 lg. 3 p. 3 ja § 7 lg. 8 p. 2 kohaselt ei ole hagejal kohustust selle rajatise ehitamise kulu hüvitada. Rae valla ÜVK arengukava järgi hakkab lammutatud puurkaev-pumpla asemele AS-i Elveso poolt Euroopa abirahade arvelt rajatud uus puurkaev-pumpla töötama Kopli-TööstuseR survetsoonis ning peamiselt läheb R pumpla vesi Karla, Tuulevälja ja Vaskjala küla ühisveevärki. Karla küla hõlmab 534 ha, Vaskjala küla 813 ha ja Tuulevälja küla 301 ha, mistõttu kui eeldada, et hageja peaks hüvitama puurkaev-pumpla rajamise kulutusi, on kostja poolt ilmselgelt ebaõigesti jagatud puurkaev-pumpla kulud – ÜVK eeskirja § 6 lg. 3 p. 1 ja § 7 lg. 8 p. 2 kohaselt tuleb ehitise puhul, mida kasutatakse mitme ala vajaduseks, ehitisele tehtud kulutused jaotada nende alade vahel proportsionaalselt vastavalt nendel aladel paiknevate kinnistute (kruntide) pindalade summale (käesoleval juhul hõlmab ala kokku 1648 ha, mitte 21 kinnistut). Kuna Pilliroo 4 kinnistu suurus on kokku ca 2 ha (täpsemalt 19.800 m2), uus rajatud puurkaevpumpla hõlmab kokku ala suurusega 1648 ha, siis eespool toodut silmas pidades kujuneks Pilliroo kinnistu osas proportsionaalseks puurkaev-pumpla kuluks ilma käibemaksuta kokku 1547, 38 krooni (98, 90 eurot), mitte 281.511 krooni (17.991, 83 eurot), nagu väidab kostja. Kostja poolt Aaviku kinnistule rajatud reoveepumplat ei hakata Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ja Rae valla ÜVK arengukava (mis kehtestati enne Pilliroo detailplaneeringu kehtestamist) kohaselt kasutama Pilliroo kinnistu liitumise tarbeks ning hagejal ei ole seaduse ega liitumislepingu alusel kohustust kanda kulutusi rajatise osas, mida Pilliroo kinnistu kanalisatsiooni osas ei ole kasutatud ega kasutata ka tulevikus. Kostja on matemaatiliselt valesti arvutanud reoveepumpla kulude jaotuse – reoveepumpla kogukuludeks (koos käibemaksuga) on kostja välja toonud kokku 362.513 krooni, samas on kostja Pilliroo kinnistu osas proportsionaalse kuluna välja toonud 81.479 krooni. Kasutades kostja esitatud valemit (362.513 / 21 * 4) on summaks hoopis 69.050 krooni ehk 12.429 krooni (794, 36 eurot) võrra väiksem summa. Kostja oli teadlik, et projekteerimisega ja reaalsete ehitustöödega saab alustada alles peale Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamist (millest selgub, millised rajatised on üldse vajalik ehitada Pilliroo kinnistu liitumiseks ÜVK-ga) ning et hagejal oli ÜVK eeskirja § 5 lg. 12 kohaselt õigus igal ajahetkel liitumisleping üles öelda liitumislepingust tuleneva eeldusega, et kulutusi reaalsetele ehitustöödele saab hagejal liitumislepingu alusel tekkida alles peale Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamist ja liitumislepingu kohase liitumistasu teise osamakse hagejalt nõudmist. Kui kostja ehitas enne Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamist valmis mingeid rajatisi, siis ei ole hagejal kohustust nende kulutuste hüvitamiseks ka vastavalt VÕS § 139 lõikele 1, sest pooled said ja pidid eeldama, et reaalsed kulutused ehitustöödele saavad kostjal tekkida pärast Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamist. Kostja esitatud seisukohad ÜVK tehnilise lahenduse muutumise kohta ei ole asjakohased. ÜVK eeskirja § 5 lg. 12, § 6 lg. 3 p. 3 ja § 7 lg. 8 p. 2 kohaselt on liitujal kohustus liitumislepingu ülesütlemisel hüvitada kulud vaid nende rajatiste osas, milliseid kas on kasutatud või hakatakse kasutama konkreetse liituja liitumise tagamiseks – Aaviku kinnistule rajatud reoveepumplat ega puurkaevpumplat (viimane on lammutatud) ei ole kasutatud ega
10(14)
hakata ka tulevikus kasutama Pilliroo kinnistu liitumise huvides, seega ei ole hagejal kohustustust nende rajamiseks kantud kulusid kostjale hüvitada. Kostja väide, nagu oleksid hagejad olnud teadlikud sellest, et väidetavalt hakatakse Aaviku kinnistule rajatud reoveepumplat ja puurkaev-pumplat kasutama Pilliroo kinnistu tarbeks, on väär, sest kuni Pilliroo kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseni (11. novembril 2008. a.), Pilliroo kinnistu detailplaneeringule vastavate projekteerimistingimuste kinnitamiseni (10. veebruaril 2009. a.), Pilliroo kinnistu detailplaneeringule ja kehtivale Rae valla ÜVK arengukavale vastava ehitusprojekti koostamiseni ja projekti alusel ehitusloa väljastamiseni ei saanud ei kostjale ega hagejale olla teada, millised rajatised tuleb üldse Pilliroo kinnistu liitumiseks ehitada. Kostja teavitas hagejat 7. märtsi 2007. a. kirjas, et lepingu punktis
10.2. 1 on vääramatuks jõuks tänase päeva seisuga Rae valla volikogu otsuse puudumine Pilliroo detailplaneeringu kehtestamise kohta. Järelikult puudub alus projekteerimiseks ning ehitusloa taotlemiseks ja ehituseks. Tulenevalt sellest pole võimalik täita lepingu punkti 5. Kostja poolt ei ole esitatud tõendeid nn. arenduskulude ja ehitusjärelevalvekulude kohta, s. h. ka kostja väidetava reoveepumpla projekti otsekulu 22.000 krooni kohta, mille hüvitamist kostja hagejalt nõuab. Kostja poolt esitatud Pipelife Eesti AS-i (arve nr. 3174945 summas 198.000 krooni), Eltel Networks AS-i (arve nr. CD970001372 summas 46.000 krooni ja arve nr. CD97000897 summas 37.570 krooni), AS-i TVK (arve nr 70 summas 1.088.995 krooni) ja Fagel OÜ (arve nr. 190720228 summas 46.029, 06 krooni) arvetelt ei nähtu seost Aaviku või Pilliroo projektiga ja selgusetu on, kas väidetavad kulud on tehtud Aaviku, Pilliroo või mõne muu kinnistu liitumiseks. Liitumislepingu punktide 6. 2. 1 ja 6. 2. 2 kohaselt kohustus hageja peale ettemaksu tasumist järgmised maksed tasuma siis, kui algavad reaalsed ehitustööd. Reaalseid ehitustöid Pilliroo kinnistu liitmiseks ühisvee- ja kanalisatsioonitrassidega ei ole kostja alustanud, samuti ei ole kostja sel põhjusel enne liitumislepingust taganemist nõudnud hagejalt teise osamakse tasumist. Seega hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse (VÕS § 7) põhimõttest lähtuvalt sai ja pidi hageja eeldama, et reaalseid ehitustöid koos nendega kaasnevate kulutustega ei alusta kostja enne, kui hagejale on esitatud nõue teise osamakse tasumiseks, taolist nõuet kostja enne liitumislepingust taganemist aga ei esitanud. Liitumislepingu alusel 460.000 krooni tasumisel eeldas hageja, et tegemist on ettemaksega, millest ei tehta reaalseid kulutusi enne, kui kostja on liitumislepingu p. 6. 2 kohaselt teavitanud hagejat reaalsete ehitustööde algusest, nõudes ühtlasi teise osamakse tasumist. Teise osamakse tasumist asus kostja nõudma alles peale liitumislepingu taganemisavalduse esitamist. Hageja oli nõus kulutuste tegemisega projekteerimisele, mistõttu on selles osas hageja oma nõuet ka vähendanud. Et liitumislepingu alusel tasutud 460.000 krooni (29.399, 36 eurot) näol oli tegemist ettemaksega, teenust selles summas ei osutatud ja toimub vaid liitumislepingu lõppemise tõttu reaalsete kostja kulutuste hüvitamine (käibemaks ei ole kulu), siis ei oma tähtsust asjaolu, et algselt esitatud arvetes oli ära märgitud käibemaks. Tegemist ei ole teenuse osutamise või kauba müügiga liitujale – tegemist on ÜVK eeskirja § 5 lg. 12 kohase kulutuste hüvitamisega. Käibemaksu näol ei ole tegemist kostja kuluga, mistõttu ei saa kostja nõuda liitujalt liitumislepingu lõppemise tõttu käibemaksu hüvitamist, sest vastasel juhul rikastuks ta liituja arvel alusetult. Kostja on arvetel toodud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestanud ja selle näol ei ole tegemist kostja kuluga, sest kostja saab enda poolt makstud käibemaksu tagasi. Sel põhjusel tuleb lähtuda hageja poolt kostjale reaalselt tasutud summast (29.399, 36 eurot), millest tuleb maha arvestada kostja kulutused (ilma käibemaksuta) ning ülejäänud summa tuleb hagejale liitumislepingu lõppemise tõttu tagastada. Kohus ei ole hageja selle väite osas seisukohta võtnud. Kohus on otsuses esile toonud nimekirja kostja poolt esitatud arvetest, märkides seejärel, et eelviidatud tõenditega on tõendatud, et kostja kandis liitumislepingu täitmisega 11(14)
kulusid kokku vähemalt 470.602 krooni ulatuses. Samas ei nähtu otsusest põhjendusi, mille põhjal kohus viidatud seisukohale jõudis, samuti puudub arvutuskäik. Arvestades asjaolu, et hageja tugines liitumislepingust taganemisel veel ka teisele kostja rikkumisele, mis VÕS § 101 lg. 1 p. 4 ja § 116 lg. 1 kohaselt andis hagejale aluse lepingust taganeda ja millest hageja sai teada vahetult enne taganemisavalduse esitamist, siis tuleb liitumisleping lugeda lõppenuks hageja 28. augusti 2009. a. taganemisavalduse alusel. Kuna liitumisleping on lõppenud taganemisega, on kostja VÕS § 189 lg. 1 kohaselt kohustatud hagejale tagastama liitumislepingu alusel kõik kostjale tasutud summad (hagis on põhinõue 24.717, 83 eurot). Kostja on hagi vastuses märkinud, et ei ole hagejale liitumislepingu alusel midagi üle andnud, seega ei ole tal hageja vastu liitumislepingu lõppemisest tulenevaid nõudeid. Väär on kohtu seisukoht, et kostja ei andnud hagejale põhjust tuvastushagi esitamiseks. Nimelt võttis kostja tsiviilasja 2-10-7826 menetluses maakohtus omaks, et liitumislepingu pooleks on hoopis RR, mistõttu on tuvastushagi esitamise põhjustanud just kostja käitumine. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RR toetab apellatsioonkaebust ja palub selle rahuldada. Tsiviilkolleegiumi seisukoht TsMS § 651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Et otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus lahendas VO tuvastusnõuded ja RR haginõuded, siis ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust nimetatud osas. Apellatsioonimenetluses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega on jäetud rahuldamata VO hagi AS-i Vensen vastu raha tagastamiseks. Selles osas otsuse tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Maakohtu otsus on õige ja piisavalt põhjendatud ning tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 jätta rahuldamata. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ega pea vastavalt TsMS § 654 lõikele 6 vajalikuks seda üle korrata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et apellatsioonkaebusest ei nähtu, millist tähtsust omistab apellant vaidluse tulemust silmas pidades sellele, kas leping lõppes 28. augustil või 5. oktoobril 2009. a. Ka apellatsioonikohtu istungil ei täpsustanud apellant seda seost ega selgitanud, millise oma väidetava konkreetse õiguse ta selle asjaoluga seob. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaoludest lähtudes ei mõjuta vaidluse lahendamise tulemust see, kummal eespoolmärgitud päevadest leping lõppes. Ka lepingust taganemine ei vabasta pooli juba tekkinud kohustustest, selle tulemusena kujundatakse võlasuhe ümber tagastusvõlasuhteks ning kohaldamisele kuuluvad VÕS §-d 189 – 191. Apellant ei ole selgitanud, milline oleks erisus vaidlusalust õigussuhet ja vaidluse asjaolusid silmas pidades. Vastuoluline on hageja seisukoht, nagu ei oleks kostja talle midagi üle andnud ja peaks seega tagastama kogu hagejalt saadu midagi vastu saamata, sest samas on hageja tunnistanud oma kohustust hüvitada kostjale vähemalt projekteerimisele kulutatu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kinnisasja liitumiseks piirkonnas rajatava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga tuli kostjal teha rida töid, sealhulgas projekteerimis- ja ehitustöid. Asjaolu, et lepingu ennetähtaegse lõppemise tõttu jäid tööd lõpetamata, ei anna alust järeldusele, nagu ei oleks kostja hagejale VÕS § 189 lg. 1 tähenduses liitumislepingu järgi midagi üle andnud. Kui lepingu alusel loodut ei ole võimalik kostjale tagastada, tuleb hagejal hüvitada selle väärtus (VÕS § 189 lg. 2), selle suuruse üle pooled vaidlevadki. Siiski nõustub kolleegium ka maakohtu käsitlusega pooltevahelise liitumislepingu lõppemise kohta. Pooltel ei ole olnud vaidlust selle üle, et hageja kinnisasja liitumiseks vajalikud tööd tegi kostja 2007. a., hageja poolt kostjale tehtud lepingu lõpetamisele suunatud tahteavalduste vahelisel ajal ei ole aga taolisi töid tehtud. Vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas kostja oli 12(14)
õigustatud hagejat eraldi teavitamata tegema hageja poolt liitumislepingu alusel tasutud esimese osamakse arvel kogusummas 460.000 krooni muid kulutusi peale projekteerimistöödele kulutuste tegemise. Seega on vaidluse lahendamiseks ennekõike oluline tõlgendada liitumislepingu punkte 6. 2. 1 ja 6. 2. 2, millele hageja on rajanud oma väite, nagu ei oleks kostja võinud esimese osamakse arvel teha muud kui projekteerimistöid. Vaidlusalune liitumisleping sisaldab punkti 6. 2 „Maksegraafik“, mille alapunkt
2.1 on sõnastatud järgnevalt: „Vesi. Klient kohustub 45-ne päeva jooksul lepingu sõlmimise kuupäevast alates maksma summa 200.000.- EEK. Liitumisleping jõustub pärast käesolevas punktis nimetatud esimese makse laekumist arendajale. Teise makse summas 100.000.- EEK kohustub klient maksma siis, kui algavad reaalsed ehitustööd ning kolmas makse summas 100.000.- EEK 14-ne päeva jooksul siis, kui liitumispunktid on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.“ Lepingu p. 6. 2. 2 on sõnastatud järgmiselt: „Kanalisatsioon. Klient kohustub maksma kanalisatsiooniga liitumistasu 600.000.- EEK kolmes osas: esimene makse 260.000.EEK hiljemalt 31. 11. 2006. a. Teine makse 260.000.- EEK siis, kui reaalsed ehitustööd kanalisatsioonitrasside rajamise osas on alanud. Kolmas makse 80.000.- EEK peale kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimist 14-ne päeva jooksul.“ Seega lepiti lepingus kokku liitumistasu maksmine kokku kuue osamaksega (kolmega vee ja kolmega kanalisatsiooni osas) ning lepingus on märgitud, et liitumisleping jõustub pärast esimese osamakse tasumist. Kolleegium leiab, et maakohus on osundatud lepingutingimusi õigesti tõlgendanud, apellandi tõlgendusega ei saa aga nõustuda. Osundatud lepingupunktides on kokku lepitud tähtajad, millal hageja on kohustatud liitumistasu osamaksed tasuma, need lepingutingimused ei sisalda aga kokkuleppeid kostja poolt hageja kinnisasja liitumiseks vajalike tööde tegemise tähtaegade kohta. Taolisi tähtaegu sisaldavad lepingupunktid 5. 1 ja 5.
2.Hageja kohustusest tasuda ehitustööde algamisel teine osamakse ei saa iseenesest järeldada kostjale keeldu alustada liitumiseks vajalike töödega enne hageja poolt teise osamakse tasumist. Kui lepingu sõlmimisel nõutakse tasumist osamaksetega, siis ei saa eeldada, et osamakse saanud pool ei tohi seda lepingu täitmiseks kasutada, sest taolisel juhul kaotaks maksmine osamaksetega igasuguse mõtte. Mingitele asjaoludele või tõenditele, mille alusel võiks järeldada, et kostja ei tohtinud esimest osamakset lepingu täitmiseks kasutada, ei ole hageja tuginenud. Taoline tõlgendus ei oleks kooskõlas ka lepingu olemusega (liitumisleping) ja eesmärgiga, milleks oli võimaluse loomine hageja kinnisasja liitumiseks kostja poolt rajatava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga lepingus kokkulepitud tähtajal. Hagejal on kohustus hüvitada kostjale kulutused, mis kostja on liitumislepingu kestuse ajal teinud selleks, et hageja kinnisasja oleks võimalik liita kostja rajatava ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et hageja kinnisasi paikneb alal, mis liitumislepingu sõlmimise ajal oli ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga katmata. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kinnistusiseseid trasse ei ole kostja rajanud, vaid ehitatud on kinnistuvälised rajatised. Taoliste rajatiste rajamise aluseks on piirkonna arengukava ja vaidlust ei ole, et kostja poolt ehitatud rajatised vastasid rajamise ajal kehtinud arengukavale. Maakohus on otsuses osundanud ÜVK eeskirja § 6 lg. 3 punktile 3, milles sätestatud põhimõtte kohaselt võib taolisel alal asuva kinnistu omanik soovi korral liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, sõlmides vastava liitumislepingu, taolisel juhul tasub liituja aga kõik kulutused, mis tehakse tema kinnisasja liitumiseks vajalike trasside ja muude rajatiste ehitamiseks. Karla külas, mis oli ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga katmata, oli vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimise ajal kolm liitujat: hageja, RR ja Tammede kinnisasja omanik, kusjuures esimesed kaks olid ühtlasi kinnisvaraarendajad ning kokku moodustati nimetatud kinnisasjadest 21 kinnisasja, mis liitumist vajasid. Selle üle, nagu oleks vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal vaidlusalusel maa-alal olnud liitujaid rohkem kui kolm, ei ole vaidlust tõstatatud. Kolleegium leiab, et maakohus on osundatud eeskirja normi õigesti kohaldanud, kui järgmistes etappides perspektiivselt süsteemiga liituvaid kinnisasju ei ole esialgsete kulude jaotamisel arvestatud. 13(14)
Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka osas, mis puudutab puurkaev-pumpla hilisemat lammutamist või piirkonna arengukava ja rajatava ühisveevärgi- ning kanalisatsioonisüsteemi tehniliste parameetrite hilisemat muutmist. Et hageja kostjaga sõlmitud liitumislepingu lõpetas, siis vabanesid pooled ka lepinguliste kohustuste täitmisest, ilma et saavutatud oleks lepinguga algselt taotletud eesmärki. See, kes või mis asjaoludel vaidlusaluse piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi edasi arendab, milliseid rajatisi ehitab või milliste vahendite arvel seda teeb, ei oma tähtsust vaidlusaluse asja lahendamisel, kus vaieldakse üksnes kostja poolt lepingu alusel tehtud kulutuste üle. Mis puudutab kulutustest hagejale langevat osa, siis on kostja selgitanud, et üksnes projekteerimisele ja puurkaev-pumpla ning reoveepumpla rajamisele kulutatust moodustab hagejale langev osa 470.602 krooni. Oma 25. novembri 2009. a. aruandes hagejale on kostja kulud selles ulatuses ka põhjalikult lahti kirjutanud, märkides, kellele alltöövõtjatest ja milliste rajatiste ehitamise eest on tasutud (kd. I, tl. 44 – 49). Kulutuste tegemist on kostja tõendanud kohtule esitatud maksedokumentidega, millele maakohus on ka otsuses osundanud. Nõustuda saab apellatsioonkaebuse väitega, et reoveepumpla rajamiseks tehtud kulutuste jaotamisel on kostja teinud arvutusvea, võttes hageja osana arvesse 81.479 krooni tegeliku 69.050 krooni asemel ning selliselt kujuneks kostja poolt arvesse võetud kulutuste suuruseks 458.173 krooni 470.602 asemel. Samas leiab kolleegium, et see arvutusviga ei mõjuta asja lõpptulemust. Nii on kostja kogu menetluse kestel läbivalt väitnud, et tema tegelikud kulutused vaidlusaluse süsteemi rajamiseks olid oluliselt suuremad ning kostja tegelike kulutuste suuruse on maakohus otsuses ka tuvastanud. Põhjendades hageja poolt tehtud makse kulutamist lepingujärgsete tööde tegemisele, ei ole kostja, näiteks, arvesse võtnud kulutusi reale rajatistele, mis Karla külla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ehitamiseks on tehtud, millele on kasutusload väljastatud ja mis on AS-ile Elveso üle antud. Arvutusveast tulenev ebaoluline vahe hageja poolt tasutud rahasumma 460.000 krooni ja eespoolosundatud arvessevõetavate kulutuste 458.173 krooni vahel summas 1827 krooni (116, 77 eurot) neid kulutusi ei kata. Nõustuda ei saa apellandi väidetega ka käibemaksu puudutavas osas. Käibemaks on tarbimismaks, mida tasub lõpptarbija. Esile ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaksid hageja kui isiku, kelle tarbeks on ehitised rajatud, käibemaksu tasumisest vabastada. Pärast apellatsioonikohtu istungit, kui kohus oli läinud nõu pidama ja otsust tegema ning teavitanud pooli otsuse avalikult teatavaks tegemist ajast, esitas hageja kolleegiumile taotluse asja arutamise uuendamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks. Kolleegium leiab, et niisugune taotlus ei põhine seadusel, ühelegi TsMS-i sättele, mis võimaldaks apellandil peale asja sisulise läbivaatamise lõppu taotleda uue istungi pidamist ja uute tõendite vastuvõtmist, ei ole ka taotluses osundatud. Tegemist on menetlusvälise taotlusega, mida ei saa rahuldada. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 jätta apellandi kanda.
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Malle Seppik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.