Kohtulahend

kanda. Riigikohus jättis 17.02.2014 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 19.03.2014 esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuludeks on menetluses tasutud riigilõivud summas 1150 eurot, sh maksekäsu menetluses tasutud lõiv 181,13 eurot, hagilt tasutud lõiv 418,87 eurot, hagi tagamiselt tasutud lõiv 50 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud lõiv 500 eurot, ning õigusabikulud summas 4420 eurot (summa on käibemaksuta). Kuivõrd kostja kanda jäid 80% kuludest, tuleb hagejale hüvitada 4456 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 34 tundi, hinnaga 130 eurot/tund. Hagihind antud asjas oli 11 336,82 eurot ja hüvitamisele kuuluv summa ei ületa VV 04.09.2008 määrusega kehtestatud piirmäära. Samuti palus hageja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. 25.03.2014 esitas hageja õigusteenuste aruande, milles on kirjeldatud õigusabitoiminguid ja nendeks kulunud aega. Vastuväited avaldusele Kostja ei esitanud avaldusele vastuväited. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Tallinna Ringkonnakohus 03.10.2013 otsusega tühistas maakohtu 13.05.2013 otsuse osaliselt ja jättis maakohtus ja ringkonnakohtus kantud kulud 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja kanda. Riigikohus jättis 17.02.2014 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule 19.03.2014. Seega on hageja avaldus esitatud tähtaegselt. Maakohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt. Kohus tuvastas, et hageja tasus lõivu maksekäsu kiirmenetluses 181,13 eurot (makseettepanek I kd lk 10), täiendavalt hagi esitamisel 418,87 eurot (I kd lk 49), hagi tagamiselt 50 eurot (I kd lk 60) ja apellatsioonkaebuselt 500 (II kd lk 9), kokku seega 1150 eurot. Arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ja asjaolu, et riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõivust 920 eurot. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Maakohtu hinnangul on aruandes kirjeldatud õigusabitoimingud vajalikud ja põhjendatud osaliselt ja toiminguteks kulutatud aeg on olnud osaliselt ülemäärane.

Esitatud aruande kohaselt on kostjale osutatud kohtumenetluses õigusabi kokku 34 tundi, tunnihinnaga 130 eurot tund (ilma käibemaksuta). Aruande kohaselt on hageja esindaja kulutanud hagiavalduse esitamise teemal kliendiga nõudpidamisele (sh asjaolude ja materjaliga tutvumisele) 2 tundi ja 30 minutit, hagi koostamisele ja kohtusse esitamisele 4 tundi ja hagi puuduste kõrvaldamisele ja kohtusse esitamisele 12 minutit, kokku 6 tundi ja 42 minutit. Hagi tagamise taotluse koostamisele ja kohtusse esitamisele 1 tund ja 24 minutit ja hagi tagatise ja täiendavate selgitustele 18 minutit, kokku 1 tund ja 42 minutit. Aegumise vastuväitele seisukoha koostamisele 54 minutit. Kliendiga nõupidamisele ja kohtule kirjaliku seisukoha esitamisele 2 tundi ja 30 minutit. Kohtuistungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele 4 tundi. Nõupidamisele kliendiga täiendavate tõendite osas 1 tundi ja 36 minutit. Täiendavate tõendite ja tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamisele 2 tundi ja 18 minutit ja veelkordselt täiendavate tõendite koostamisele ja esitamisele 12 minutit. Kohtuistungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele 3 tundi ja 30 minutit. Maakohtu otsusega tutvumisele, info ja kommentaarid kliendile 30 minutit, apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele 6 tundi. Kostja vastusega tutvumisele ja kliendile teabe edastamisele 30 minutit. Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele ja osalemisele 1 tund ja 30 minutit. Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele, info ja kommentaarid kliendile 30 minutit. Kostja kassatsioonkaebusega tutvumisele ja info kliendile 30 minutit ja kliendiga nõupidamisele kassatsioonkaebuse vastamise otstarbekuse üle 1 tund ja 6 minutit. Maakohus leiab, et kuna kohus ei ole kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtnud ja hagejat vastama kohustanud, ei pea kostja hagejale 1 tunni ja 36 minuti osas vastavat kulu hüvitama. Käesolevas menetluses toimus kokku 3 kohtuistungit, neist 2 maakohtus. Istungite kestus nähtub protokollidest. 22.01.2013 istung kestis 1 tund ja 31 minutit, 23.04.2013 istung 1 tund ja 45 minutit, ringkonnakohtu istung 18 minutit. Hageja esindaja on istungiteks ettevalmistamisele ja nendel osalemisele kulutanud kokku 9 tundi, mis on maakohtu hinnangul ülemäärane. Istungite aeg kokku tsiviilasja menetluses oli 3 tundi ja 34 minutit. Maakohus nõustub, et esindajal on vajalik enne istungi toimumist teha selleks ettevalmistusi, kuid ettevalmistuseks kulunud aeg kokku ei saa maakohtu hinnangul ületada 2 tundi. Põhjendatud ja vajalik kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja nendel osalemise kulunud aeg on seega 5 tundi ja 34 minutit. Ülejäänud hageja esindaja poolt kirjeldatud õigusabitoimingud vastavad toimikumaterjalile ja on olnud menetluses vajalikud ning nendeks kulutatud aeg on maakohtu hinnangul põhjendatud.

Maakohus leiab, et hageja esindaja poolt osutati hagejale põhjendatud ja vajalikku õigusabi 29 tunni ulatuses. Hageja põhjendatud õigusabikulud on seega 3770 eurot. Tsiviilasja hind käesolevas asjas oli 11 336,82 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas, tsiviilasja hinna kuni 12 800 eurot puhul, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 4470 eurot. Vastavalt ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 80% menetluskuludest, seega õigusabikulude osas 3016 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Kokku tuleb kostjal hüvitad hagejale menetluskulu summas 3936 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.