Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(8)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud XXXOÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ (kostja) vastu põhinõudena 4250 euro ja kõrvalnõudena 1787,81 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele XXXOÜ esitas vastuväite. 29.08.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.09.2012 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 8500 eurot, kahjuhüvitise 1935,12 eurot, viivise 221,70 eurot ja viivise 8% põhivõlalt aastas alates 15.09.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kohaselt tellis 2011 XXXAS XXXOÜ-lt jäätisekoorma transpordi marsruudil Mazekiai – Tallinn. Alltöövõtjana teostas selle veo kostja. Veo käigus riknes koorem kostja süül. Kuna vedu oli kindlustatud, hüvitas kindlustusandja kostja poolt tekitatud kahju (riknenud jäätisekoorma maksumuse). Kindlustushüvitis kanti kostja lepingupartnerile, kes kandis selle edasi kostjale. Osapooled leppisid kokku, et XXXAS esitab hüvitusnõude arvena XXXOÜ-le, kes omakorda esitab arve kostjale. Kostja tasus XXXOÜ-le arve nr 0652 alusel kokku 11 133,29 eurot, viimase makse teostas kostja 27.02.2012. XXXOÜ loovutas tasumata osa summas 8500 eurot koos viivistega ja kahjunõude summas 1935,12 eurot hagejale, kes teavitas kostjat nõude loovutamisest. Nõue on kehtivalt loovutatud. Hageja nõudele vaatamata, kostja võlgnetavaid summasid ei tasunud. Kostja on arve osalise tasumisega ja 05.02.2012 e-kirjaga, milles pakkus välja, et tasub veel tasumata osa osamaksetena, tunnistanud oma kohustust. Kostja on andnud XXXOÜ-le võlatunnistuse ja peab tõendama, et tal puudub kohustust tasuda arve nr 0652 tasumata osa. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. Juhul, kui kostja oleks arve nr 0652 tähtaegselt või enda poolt pakutud maksegraafikut järgides tasunud, ei oleks XXXOÜ-l tõusetunud vajadus nõude loovutamiseks hagejale. Seoses nõude loovutamisega tekkis XXXOÜ-l kohustus maksta hagejale sissenõudmistasu summas 1935,12 eurot. Tegemist on võlgniku kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuga, mille hüvitamist on XXXOÜ-l õigus kostjalt nõuda. XXXOÜ loovutas kahju hüvitamise nõude kostja vastu hagejale. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 28.10.2011, mil saabus arve tasumise tähtaeg. Lähtuvalt hea usu põhimõttest, ei nõua hageja kostjalt viivist aja eest, mil kostja on kogu arve tasumisega viivituses, vaid alates 18.05.2012, s.o 119 päeva eest summas 221,70 eurot.

2(8)

14.11.2012 teatas hageja, et kostja aegumise vastuväide on alusetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja nõue ei tulene veolepingust, vaid asjaolust, et kostja on jätnud XXXOÜ-le hüvitamata summa, mille viimane hüvitas kokkuleppel XXXAS-ile. Kehtib üldine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. Isegi kui kohalduks VÕS § 802 lg 1 esimene lause, ei oleks nõue aegunud, sest nõude aegumistähtaeg alanuks 01.08.2011 ja oleks lõppenud 01.08.2012. Hageja pöördus juba 03.07.2012 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Lisaks oleks aegumine TsÜS § 158 lg 1 ja 2 alusel katkenud ja alanud iga kord, kui kostja teostas osalisi makseid. Viimase makse tegi kostja 27.02.2012, seega ei saaks kostja käsitluse õigusust eeldades hageja nõue aeguda enne kui 27.02.2013. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 27.07.2011 tellis OÜ XXX kostjalt tellimuse nr 11725 alusel transporditeenuse marsruudil Mazeikiai - Tallinn. Ekslik ja tõendamata on hageja väide, et jäätisekoorma transpordi teostas lõpliku alltöövõtjana kostja ning koorem riknes kostja süül. XXXOÜ väljastas 25.10.2011 kostjale arve nr 0652 summas 19 633,29 eurot, maksetähtajaga 28.10.2011, nõuti riknenud jäätisekoorma maksumuse hüvitamist. Poolte vahel ei eksisteeri kokkulepet kahjuhüvitise suuruse ja tasumise viisi osas. Kostja rahalise vastutuse ulatus (XXXOÜ võimaliku kahjunõude suurus) saab tuleneda seaduses sätestatud kahju hüvitamise alustest ehk tõendatud reaalse kahju suurusest. 14.05.2012 nõudekirjas nõudis hageja XXXOÜ esitatud arve alusel tekkinud nõude tasumist hageja arveldusarvele. 18.05.2012 vastuses teatas kostja, et ei tunnista XXXOÜ nõuet ning palus esitada nõuet (kahju ulatust) põhistavad dokumendid. Hageja dokumente ei esitanud. Hageja nõude puhul ei ole tegemist kostja majandus- ja kutsetegevuses tekkinud võlgnevusega, vaid kahjunõudega, mille suuruse tõendamiseks ei ole kostjale esitatud dokumente. XXXe-postilt saadetud e-kirja näol ei ole tegemist kostja poolt VÕS § 30 tähenduses antud võlatunnistusega ning hagejal tuleb tõendada kahjunõude olemasolu ning suurust kostja vastu. Hageja on põhistanud kahjunõude suurust XXXAS poolt esitatud arvega nr A021477 summas 19 533,29 eurot, jättes esitamata tõendid nimetatud nõude hüvitamise kohta XXXAS-ile. Kahjusumma 19 533,29 euro näol on tegemist kogu vaidluse aluseks oleva kaubakoorma rahalise maksumusega. Sellises ulatuses kahjunõude esitamine eeldaks, et transporditud koorem hävines või muutus täielikult kasutuskõlbmatuks. VÕS § 794 lg 2 kohaselt peab veose kahjustumise korral vedaja hüvitama kahjustamata veose ja kahjustatud veose väärtuste vahe. Kahjustamata veose väärtuseks loetakse selle väärtus vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Kahjustatud veose väärtuseks loetakse väärtus, mis sellisel veosel oleks olnud vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Vastavaid XXXOÜ kahjunõude suurust tõendavaid dokumente hageja esitanud ei ole. Kahjunõude suurus on tõendamata ja sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. VÕS § 788 lg 4 sätestab, et veose kahjustumise, hilinenult kohaletoimetamise või kaotsimineku korral võib saaja oma nimel esitada vedaja vastu veolepingust tulenevad nõuded, kusjuures ka saatjal säilib nende nõuete esitamise õigus. Kauba saaja XXXAS, kauba saatja XXX(Leedu) ja kostjalt veo tellinud OÜ XXX ei ole kostja vastu veolepingust tulenevat kahjunõuet esitanud. VÕS § 802 lg 1 ja 2 tuginedes leidis kostja alternatiivselt, et OÜ XXX ja kostja vahel sõlmitud veolepingust nr 11725 tulenev võimalik vedaja vastutus, st

3(8)

veose kahjustumisest tekkinud kahjunõue on VÕS § 788 lg 4 ja VÕS § 802 lg 1 alusel aegunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • XXXAS tellis 2011 XXXOÜ-lt jäätisekoorma transpordi marsruudil Mazekiai – Tallinn; • XXXOÜ tellis alltöövõtuna kauba veo OÜ-lt XXX, kes omakorda tellis veo XXXOÜlt. Veo teostas lõplikult XXXOÜ lepingupartner AS XXX(t.lk 127-128); • veo käigus koorem riknes (t.lk 141); • kindlustusandja hüvitas tekkinud kahju (riknenud jäätisekoorma maksumuse) XXXAS-ile summas 16 251,59 eurot (t.lk 167). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ja XXXOÜ vahel oli kokkulepe kogu jäätisekoorma maksumuse täies ulatuses hüvitamiseks. Aegumise vastuväide Kostja on seisukohal, et OÜ XXX ja kostja vahel sõlmitud veolepingust nr 11725 tulenev võimalik vedaja vastutus, st. veose kahjustumisest tekkinud kahjunõue on VÕS § 788 lg 4 ja VÕS § 802 lg 1 alusel aegunud. VÕS § 788 lg 4 sätestab, et veose kahjustumise, hilinenult kohaletoimetamise või kaotsimineku korral võib saaja oma nimel esitada vedaja vastu veolepingust tulenevad nõuded, kusjuures ka saatjal säilib nende nõuete esitamise õigus. Kauba saaja XXXAS, kauba saatja XXX( Leedu ) ja kostjalt veo tellinud OÜ XXX ei ole kostja vastu veolepingust tulenevat kahjunõuet esitanud. VÕS § 802 lg 1 sätestab, et vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Sama § lg 2 kohaselt algab nimetatud nõuete aegumistähtaeg veose üleandmisest. Kui veost ei ole üle antud, algab aegumistähtaeg päevast, mil veos oleks tulnud üle anda. Hageja on seisukohal (t.lk 98), et hageja nõue ei tulene veolepingust, vaid asjaolust, et kostja on jätnud XXXOÜ-le hüvitamata summa, mille viimane hüvitas kokkuleppel XXXAS-ile. Kehtib üldine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. Isegi kui kohalduks VÕS § 802 lg 1 esimene lause, ei oleks nõue aegunud, sest nõude aegumistähtaeg alanuks 01.08.2011 ja oleks lõppenud 01.08.2012. Hageja pöördus juba 03.07.2012 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Lisaks oleks aegumine TsÜS § 158 lg 1 ja 2 alusel katkenud ja alanud iga kord, kui kostja teostas osalisi makseid. Viimase makse tegi kostja 27.02.2012, seega ei saaks kostja käsitluse õigusust eeldades hageja nõue aeguda enne kui 27.02.2013. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul tuleb kohaldada aegumise üldsätteid TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1, mitte VÕS § 802 lg-s 1 nimetatud veoselepingu sõlmimisest tulenevat aegumistähtaega. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna väidetav kokkulepe poolte vahel sõlmiti 2011 oktoobris (t.lk 194). TsÜS § 146 lg-st 1 tuleneva kolme aastase aegumistähtaja kohaldamisel oleks nõue aegunud oktoobris 2014.

4(8)

Kohus nõustub hagejaga ka selles, et isegi, kui kohalduks VÕS § 802 lg 1 esimene lause, ei oleks nõue aegunud, sest nõude aegumistähtaeg alanuks 01.08.2011 ja oleks lõppenud 01.08.2012. Vaidlus puudub selles, et hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 03.07.2012 (t.lk 4). Võlatunnistusest tulenev nõue Hageja leidis 23.04.2013 kohtuistungil (t.lk 196), et hageja nõue kostja vastu tuleneb eelkõige võlatunnistusest, mis omakorda põhineb arvel, mis on tasumata ja mille kohta anti võlatunnistus. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja on arve osalise tasumisega ja 05.02.2012 e-kirjaga, milles pakkus välja, et tasub veel tasumata osa osamaksetena, tunnistanud oma kohustust. Hageja on seisukohal, et kostja on andnud XXXOÜ-le võlatunnistuse ja peab tõendama, et tal puudub kohustust tasuda arve nr 0652 tasumata osa. Kostja on seiskohal, et XXX e-postilt saadetud e-kirja näol ei ole tegemist kostja poolt VÕS § 30 tähenduses antud võlatunnistusega ning hagejal tuleb tõendada kahjunõude olemasolu ning suurust kostja vastu. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 78 lõikele 1 kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et 05.02.2012 kostja saadetud e-kirja ei saa lugeda võlatunnistuseks, kuna tegemist ei ole mingilgi moel (digitaalselt või omakäeliselt) allkirjastatud dokumendiga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et e-kirjadena antud võlakirjad oleks XXXOÜ ja kostja vahelises praktikas olnud tavalised (TsÜS § 78 lg 2). Seetõttu tuleb hageja nõue võlatunnistuse alusel raha kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Lepingust tulenev kahjuhüvitamise nõue Hageja väidab (t.lk 128), et osapooled leppisid kokku, et XXXAS esitab hüvitusnõude arvena XXXOÜ-le, kes omakorda esitab arve kostjale. Hageja hinnangul tõendab XXXOÜ ja kostja vahelist kokkulepet XXXOÜ-lt kostjale esitatud arve nr 0652 (t.lk 126) ja asjaolu, et kostja on osaliselt nimetatud arvet tasunud (t.lk 33) ning kostja juhatuse liikme e-kiri XXXOÜ juhatuse liikmele (t.lk 34), kus kostja pakub välja maksegraafiku. Samuti tõendab kaudselt kokkulepet XXXAS-i arve (t.lk 32) XXXOÜ-le. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimist tõendavad ka XXXOÜ seadusliku esindaja 23.04.2013 antud ütlused. Kostja on seisukohal, et XXXOÜ ja kostja vahel ei eksisteeri kokkulepet kahjuhüvitise suuruse ja tasumise viisi osas. Kostja rahalise vastutuse ulatus saab tuleneda seaduses sätestatud kahju hüvitamise alustest ehk tõendatud reaalse kahju suurusest. Kostja leiab (t.lk 129), et kuna vaidlusalune kaup ei muutunud kasutuskõlbmatuks, vaid sai kahjustada, siis oli poolte vahel esialgne kokkulepe, et tehakse ekspertiis, selgitamaks, millises osas on kaup kahjustunud ja kui suures osas on võimalik kaupa käidelda. Kuivõrd XXXOÜ ja kostja olid head lepingupartnerid, siis asus kostja kaupa kinni maksma. Kaubale ekspertiisi ei tehtud ning ühel hetkel oli kaup laost ära viidud. Kostja ja XXXOÜ vahelise kokkuleppe kohaselt pidi kostja kauba kinni maksma ja saama kauba endale, et vähendada veo ja kindlustusjuhtumiga

5(8)

(kindlustuse omavastutus, kindlustusmakse tõus) kostjale tekkinud kulusid. Kostja on seisukohal, et XXXOÜ ja kostja vahel ei olnud sellist kokkulepet, et kostja hüvitab XXXOÜle kogu kauba maksumuse ja ei saa kaupa vastu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-5-12 punktis 27 leidnud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et enne väidetava kahju tekkimist oleks XXXOÜ ja kostja vahel olnud lepingulised suhted. XXXOÜ-l olid lepingulised suhted OÜ-ga XXX ning OÜ-l XXX olid omakorda lepingulised suhted kostjaga (t.lk 94; 127-128). Hageja ei ole asjas väitnud, et OÜ XXX oleks hagejale loovutanud lepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja märkis 23.04.2013 kohtuistungil, et esitas XXX OÜ-le küll reklamatsiooni, kuid XXX OÜ ja kostja leppisid hiljem kokku, et XXX OÜ jäetakse välja. Hageja sellist XXX OÜ ja kostja vahelist kokkulepet tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei omaks kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe ka käesoleva tsiviilasja lahendamisel mingit tähtsust. Samuti ei ole hageja tõendanud, et XXXOÜ-l ja kostjal oleks olnud mingid lepingulised suhted peale vaidlusaluse kahju tekkimist. Juhul, kui lugeda poolte vaheliseks lepinguks XXXOÜ ja kostja vahel suuliselt kokku lepitud kahju hüvitamise kokkulepe (arve esitamise aluseks olev suuline kokkulepe, mida kostja väidetavalt 05.02.2012 e-kirjas tunnistas), siis leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses kahju hüvitamises pooled kokku leppisid. Vaidlus puudub selles, et XXXOÜ hüvitas XXXAS-ile kahju 7533,29 eurot (t.lk 139) ning kostja hüvitas vabatahtlikult XXXOÜ-le kahju summas 11 133,29 eurot (t.lk 33). XXXOÜ seaduslik esindaja on tunnistajana antud ütlustes rõhutanud, et pooled sõlmisid kokkuleppe kahju hüvitamiseks suuliselt (t.lk 194). Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja hageja vahel oli kokkulepe 19 633,29 euro ulatuses kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et ainuüksi XXXOÜ juhatuse liikme tunnistajana antud ütlused ja arve kostjale esitamine ei tõenda XXXOÜ-l kahju tekkimise ulatust ja kostjal nimetatud summa tasumise kohustust. Samuti on kostja märkinud, et hakkas arvet tasuma heas usus, s.t et tekkinud kahju suurus tehakse kindlaks ning kostja hüvitab XXXOÜ-le vaid XXXOÜ-l tekkinud kahju ulatuse. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust tunnistaja ütlused selle kohta, et kostjaga seotud isik viis vaidlusaluse kauba Saaremaale külmlattu või Aegviidu jahiseltsile metsloomade jaoks (t.lk 194). Samuti esitas hageja e-kirja, millest nähtuvalt viis väidetavalt sama kauba laost ära AS XXX(t.lk 143-146). Kohus leiab, et kui asuda seisukohale, et väidetavalt kostjaga seotud isik sai kahjustunud kauba enda valdusesse, siis ei tõendaks ka see XXXOÜ-l kahjunõude tekkimise ulatust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja väidetavat suulist kokkulepet rikkus, kuna ei ole tõendanud tekkinud kahju ulatus (väidetavalt kokkulepitud summa suurus). Samuti leiab

6(8)

kohus, et hageja ei ole tõendanud 12 000 euro ulatuses XXXOÜ-le kahju tekkimist. 18.05.2012 esitas kostja hagejale vastuse, milles nõudis kahju nõude tõendamist (t.lk 37-38). Kohus on seisukohal, et XXXAS-i 31.12.2011 tasaarveldusettepanek (t.lk 140), 25.10.2011 XXXAS-i arve A021477 XXXOÜ-le (t.lk 32), XXXAS-i 14.01.2012 kinnitus (t.lk 115), XXXOÜ arve-saateleht nr 139102011 (t.lk 116) ja XXXAS-i 26.10.2011 maksekorraldused ei tõenda XXXOÜ-l kokku 19 633,29 euro ulatuses kahju tekkimist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kahjunõue rahuldamata. Nõude loovutamisest tulenev kahjunõue Hageja märgib hagiavalduses, et juhul, kui kostja oleks arve nr 0652 tähtaegselt või enda poolt pakutud maksegraafikut järgides tasunud, ei oleks XXXOÜ-l tõusetunud vajadus nõude loovutamiseks hagejale. Seoses nõude loovutamisega tekkis XXXOÜ-l kohustus maksta hagejale sissenõudmistasu summas 1935,12 eurot. Tegemist on võlgniku kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuga, mille hüvitamist on XXXOÜ-l õigus kostjalt nõuda. XXXOÜ loovutas kahju hüvitamise nõude kostja vastu hagejale. VÕS § 167 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus leiab, et XXXOÜ-l nõude loovutamisest (t.lk 178) tulenev kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 mõistes, kuna sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse „kuuluvust“ (3-2-1-35-05). Juhul kui XXXOÜ loovutas hageja poolt märgitud viisil nõude, siis tekitas XXXOÜ ise endale kahju s.o maksis nõude (kostja poolt võlgu oleva summa) loovutamisel lisaks hagejale 1935,12 eurot (t.lk 177). Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks võlgniku kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuga. Samuti ei saanud kostja ette näha hageja poolt märgitud kahju tekkimist. Seetõttu tuleb hageja nõude loovutamisest tulenev kahjunõue jätta rahuldamata. Viivisenõue Hageja taotles kostjalt hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 221,70 euro ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutumata viivise 8% aastas (0,022%) võlgnevuse põhisummast (8500 eurot) alates 15.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus jättis hageja põhinõude rahuldamata, siis jääb hageja viivisenõue rahuldamata.

Tõenditest Käesoleva tsiviilasjas lahendamisel ei oma tähtsust XXXarve nr IL02403 (t.lk 93), kuna pooled ei vaidle kauba maksumuse üle ja rahvusvahelise kaubaveo saateleht (t.lk 142), kuna hageja ei ole esitanud hagi veolepingust tuleneva kahjuna. Hagi tagamise tühistamine

7(8)

Harju Maakohtu 10.10.2012 määrusega tagas kohus hagi ning seadis hagi tagamiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX XXXOÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX XXXOÜ kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 14 500 eurot. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 esimesele lausele tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. XXXOÜ hagi jäi rahuldamata, seega tuleb 10.10.2012 Harju Maakohtu määrusega hagi tagamisena Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX XXXOÜ-le (registrikood 11390234) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX XXXOÜ kasuks seatud kohtulik hüpoteek tühistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.