Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. aprill 2014 kell 16.00 Tsiviilasja number
2-13-31798
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi S K vastu võla nõudes
Hagi hind
918.33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht: Munga 18, 50088 Tartu), lepinguline esindaja Hardi Rikand (e-post: [email protected]); Kostja: S K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr. xxxx).
Istungi toimumise aeg
03. aprill 2014.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Hardi Rikand; Kostja S K.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja S K’elt hageja Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks (Rahandusministeeriumi arveldusarve IBAN nr EE091010220002255018 AS-is SEB Pank) 918 (üheksasada kaheksateist) eurot 33 senti, s.h põhivõlgnevus 845.11 eurot ja intress 73.22 eurot. 1 (5)
2-13-31798
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja S K’e kanda.
4.Välja mõista S K’elt riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas IBAN: EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, IBAN: nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või IBAN: EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, Viru Maakohtu viitenumbriga 2700000052) riigilõiv summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
6.Saata kohtuotsus otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisel Riigi Tungiteenuste Keskusele kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3. osas täitmise tagamiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas 28.06.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnike K H, S K ja J M vastu 918.22 euro saamiseks. Kohus tegi 07.08.2013 võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnik S K esitas vastuväite. Teised võlgnikud vastuväidet ei esitanud ning nende suhtes koostas kohus määrusena maksekäsu vastavalt TsMS § 489 lg-le 1. Seoses võlgniku S K’e vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis S K’e suhtes nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 15.11.2013 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale määrati tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.
3.29. novembril 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt K H sõlmis 07.09.2005 AS-iga Hansapank õppelaenulepingu nr 05-187656-OL. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 17 500 krooni, mis kanti üle 01.10.2005. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas.
4.Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab käendusega vastavalt ÕÕS § 19 lg 1 ning kostja ja panga vahel sõlmitud käenduslepingule ka kostja S K. S K sõlmis 21.09.2005 limiteeritud käenduslepingu summas 24 500 krooni.
5.Laenusaaja ei täitnud oma kohustust nõutaval viisil. 05.12.2010 edastas pank laenusaajale ja käendajatele teatise palvega tasuda võlgnevus. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud oma 2 (5)
2-13-31798 lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 21.01.2011.
6.Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma kirjas 01.02.2011 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut. 15.04.2011 esitas laenusaaja avalduse maksegraafiku sõlmimiseks. Võlgnik kokkulepet ei täitnud.
7.Ajavahemikus 01.03.2011 kuni 27.06.2013 on kogunenud intress summas 73.22 eurot. Seisuga 28.11.2013 on hageja nõude suuruseks 918.33 eurot, mis tuleneb põhivõlast 845.11 eurot ja intressist 73.22 eurot.
8.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 918.33 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.30. detsembril 2013 esitatud vastuses kostja tunnistas, et on õppelaenu käendaja, kuid teatas, et tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Kostja ei oma kinnisvara ning tema igakuiseks sissetulekuks on toimetulekutoetus.
HAGEJA SEIUKOHAD
10.17. jaanuaril 2014 esitatud seisukohas hageja leidis, et kuigi kostja majanduslik olukord on kehv, siis ainuüksi sellepärast hageja hagist ei loobu. Hageja pakkus kostjale kompromissi võimalust, mille kohaselt kostja tunnistab ja kohustatud tasuma võlgnevuse siis, kui õppelaenulepingu nr 05-187656-OL teised võlgnikud võlgnevust ei tasu.
KOSTJA SEISUKOHT
11.20. veebruaril 2014 esitatud vastuses kostja teatas, et K H on soetanud endale sõiduauto, mis tõendab, et perekonnas on rahalisi vahendeid. Seoses sellega ei nõustu kostja hageja pakutud kompromissiga.
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja teatas, et nõuab võlgnevuse sisse laenusaajalt ja kui laenusaaja kohustust ei täida, siis minnakse käendajate vastu.
13.Kostja teatas, et on hagiga nõus, kuid ta ei ole võimeline seda nõuet täitma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud hagiavalduse, kosta vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
15.Hagiavalduse juurde lisatud õppelaenulepingu nr 05-187656-OL kohaselt 07.09.2005 sõlmisid AS Hansapank ja K H õppelaenulepingu, mille alusel laenas pank laenusaajale laenu 17 500 krooni (1 118.45 eurot) intressimääraga 5% aastas (t. lk. 42, 43). Laen kanti laenusaaja kontole 01.10.2005 (t. lk. 44). 21.09.2005 sõlmis kostja S K pangaga käenduslepingu, mille kohaselt vastutab ta laenusaaja ja panga vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr 05-187656-OL 3 (5)
2-13-31798 ning lepingu lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse piiriks oli 17 500 krooni (t. lk. 45).
16.Hagiavalduse kohaselt laenusaaja ja käendajad ei täitnud laenu- ja käenduslepingutega võetud kohustusi, mistõttu nõudis Swedbank AS (AS-i Hansapank õigusjärglane) hagejalt riigitagatise rakendamist ja riik on 11.01.2011 pangale üle kandnud 967.72 eurot (t. lk. 44). Pärast seda hageja ja K H sõlmisid kokkuleppe võlgnevuse 967.72 eurot ja intressi 18.30 eurot maksegraafiku alusel tasumiseks, kuid hagiavalduse kohaselt ei ole laenusaaja seda kohustust nõuetekohaselt täitnud ja hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata 918 .33 eurot. Kostja S K’el ei ole vaidlust selle üle. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 21 lg 2 järgi, kui riik on sama paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
18.Käenduslepingu mõiste on sätestatud VÕS § 142, mille 1. lõike kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 tulenevalt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja vastuväited temal sissetulekute puudumise kohta ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Olukorras kus laenusaaja ja käendaja (kostja) kohustuse panga eest on täitnud hageja ja seadusest tulenevalt on hagejal tekkinud nõudeõigus kostja vastu, tuleb hagi kostja kui solidaarvõlgniku vastu rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses.
19.Kohus selgitab kostjale, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel kuuluvad täitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kuna hageja nõue laenusaaja K H ja kaaskäendaja J M suhtes rahuldatud maksekäsu kiirmenetluses ja käesoleva lahendiga rahuldatakse hagi käendaja S K’e suhtes, siis tehakse ühes ja samas tsiviilasjas mitu kohtulahendit, millised TMS § 2 lg 1 p 1 alusel kuuluvad üheaegselt täitmisele. Kohus teeb hagejale ettepaneku mitte pöörata kohtuotsust S K’e suhtes täitmisele, kui laenusaaja K H ja kaaskäendaja J M maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsud nõuetekohaselt täidavad. Kui hageja pöörab ka käesoleva otsuse täitmisele, peab hageja vältima 918.33 eurost suuremas ulatuses võlgnevuse sissenõudmist. Kostjal S K’il on õigus nõuda hagejalt informatsiooni hageja nõude rahuldamiseks laenusaaja ja käendaja J M poolt tasutud 4 (5)
2-13-31798 summade kohta. Kohus selgitab kostjale, et tal tekib nõudeõigus K H vastu kostja poolt laenusaaja eest tasutud summade ulatuses. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastu rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
21.Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 alusel tuleks haginõudelt 918.33 eurolt tasuda riigilõivu 125 eurot. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 125 eurot.
22.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.