OÜ KTS Baltic hagi A-Kütte OÜ ja O B e vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
73 368,96 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2014, avalik kohtuistung
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ KTS Baltic apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ KTS Baltic (registrikood 10702683), lepinguline esindaja adv Ksenia Kravtšenko Kostja I: A-Kütte OÜ (registrikood 12185335) Kostja II: O B (isikukood XXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja adv Tarmo Friedenthal
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11. novembri 2013 otsus tühistada osas, millega jäeti täies ulatuses rahuldamata hagi O B e vastu, millega jäeti A-Kütte OÜ osas põhivõla ja viivise nõuded osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotamise osas ning osas, millega tühistati hagi tagamise ja jäeti rahuldamata kostja I tasaarvestuse vastuväite. Ringkonnakohus teeb tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse TsMS § 450 lg 2 alusel, millega rahuldab hagi osaliselt.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Osaotsuse resolutsiooniks lugeda:
3.1.Välja mõista A-Kütte OÜ-lt ja O B elt solidaarselt KTS Baltic OÜ kasuks välja põhivõlg 4105,80 eurot, 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 726,27 eurot ja alates 11.04.2013 viivis 0,15% põhivõlast (4105,80 eurot) päevas kuni põhivõla tasumiseni. 3.2.Välja mõista A-Kütte OÜ-lt põhivõlg 30 258,41 eurot, 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1472,46 eurot ja alates 11.04.2013 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt (30 258,41 eurot) kuni põhivõla tasumiseni KTS Baltic OÜ kasuks. 3.3.See otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel (reservatsioon).
4.Menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel maakohtus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ KTS Baltic esitas 11.04.2013 Harju Maakohtule hagi A-Kütte OÜ ja O B e vastu solidaarselt võla 34 364,21 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 19 552,87 euro ja edasiulatuvalt viivise saamiseks 0,25% päevas põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 01.11.2011 müügilepingu nr 011111, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale 1 jahutus- ja kütteseadmeid. Kostja I ei ole vaatamata hageja meeldetuletustele tasunud hagejale saadud kaupade eest ja tema võlgnevus on kokku 34 364,21 eurot.
3.04.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja II käendajana kohustus täitma kõik rahalised kohustused, mis on tekkinud hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust. Käenduslepingu p-s 10 leppisid hageja ja kostja II kokku käenduse piirmääras 40 000 eurot. Kostja II on kostja I juhatuse liige. Seega on ta teadlik nii kohustuste täitmata jätmisest kostja I poolt kui ka hageja pöördumistest võlgnevuse tasumiseks. Täiendavalt teavitas hageja kostjat II käenduslepingu alusel tekkinud nõuetest 03.04.2013. Kumbki kostjatest ei ole asunud müügilepingust tulenevaid kohustusi täitma ka pärast eelnimetatud hageja teavitust.
4.Lepingu p 7.7 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale tasumisega viivitamise korral viivist 0,25% kalendripäevas tähtaegselt tasumata summast. Seisuga 10.04.2013 on sissenõutavaks muutunud viivis suurusega 19 552,87 eurot. TsMS § 367 alusel palus
hageja pärast 10.04.2013 lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 sätestatud protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostjal I hageja vastu müügilepingu rikkumisest tulenev 43 546,98 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mille kostja I tasaarvestab hageja nõudega. Hageja rikkus oluliselt müügilepingut, millega tekitas kostjale I kahju. OÜ Triaad Grupp ja kostja I vahel sõlmiti 21.11.2011 alltöövõtuleping nr 21.11.2011EH, millega kostja I kohustus renoveerima Rakvere linnas asuvat lasteaeda Triin. Renoveerimistööd nägid muuhulgas ette, et lasteaias tehakse täielik remont tualettruumides ning paigaldatakse uued WC-potid. Kostja I ostis selleks hageja käest 28 WC-potti, mis osutusid ebakvaliteetseks. Kostja I käis korduvalt WC-potte reguleerimas, kuid see ei andnud tulemusi ja potid tuli välja vahetada. Hageja müüs kostjale I teadlikult ebakvaliteetset kaupa. WC-potid ei vastanud lepingutingimustele, kuna neil ei olnud vajaminevaid omadusi. Kostja I teatas hagejale asja (WC-pottide) lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seada, kui ta nende mittevastavusest teada sai. Hageja pidi olema teadlik WC-pottide lepingutingimustele mittevastavusest, sest nendel puudus nii vastavusdeklaratsioon kui ka sertifikaat.
6.Tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkeks tuleb lugeda hetk, mil hageja müüs kostjale I ebakvaliteetsed WC-potid, sest just toote lepingutingimustele mittevastavus põhjustas kogu kahju tekkimise. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ka hageja viivisenõue. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka intressi – ja viivisearvestus.
7.Kostja II ei käendanud hageja ja kostja I vahel 01.11.2011 sõlmitud müügilepingust nr 011111 tulenevaid kostja I kohustusi, mistõttu hageja nõue kostja II vastu on alusetu. 04.11.2011 käenduslepinguga käendas kostja II hageja ja kostja I vahel 04.11.2011 sõlmitud kaubamüügilepingu nr 041111 täitmist.
8.Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et kostja II vastutab käenduslepingu alusel kostja I kohustuste eest, mis tulenevad 01.11.2011 sõlmitud müügilepingust nr 011111, siis nimetatud müügilepingu alusel müüs hageja kostjale I üksnes jahutus- ja kütteseadmeid. Antud juhul on hageja aga esitanud kostja II vastu nõude, milles ta leiab, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I ka nende tasumata kaupade eest, mis ei ole jahutus- ja kütteseadmed (nt valamud, WC-potid, jms muu kaup). Kostja II ei ole võtnud kohustust vastutada nende kostja I kohustuste eest, mis viimasel on hageja ees tekkinud mingil muul lepingulisel alusel, kui seda on müügileping nr 011111.
9.Hageja viivisenõue on alusetu. Poolte vahel oli kokkulepe, et müügileping nr 011111 sõlmitakse üheks aastaks ja kehtib kuni 31.12.2012. Seega kaubale, mille kostja I ostis hageja käest 2013. a 8018,10 euro eest, nimetatud müügilepingu regulatsioon ei kohaldu ning hagejal ei ole õigust kauba eest tasumisega viivitamise tõttu küsida viivist müügilepingu punktis 7.3 kokkulepitud määras. Kostja I sõlmis müügilepingu nr 011111 teadmisega, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivitanud poolelt viivist 0,15% protsenti kalendripäevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Miks hageja leiab, et see on 0,25%, hagiavalduses põhjendatud ei ole.
10.Müügilepingust nr 011111 tulenevad tingimused kehtisid ainult kaubale, mille puhul oli tegemist kas jahutusseadmetega või kütteseadmetega. Arvetel näidatud kaup seda ei olnud. Ainukeseks kütteseadmeks võib lugeda boileri väärtusega 234 eurot. Seega on alusetu ülejäänud arvete osas viivise küsimine müügilepingus nr 011111 kokkulepitud määras. Nende osas on hagejal õigus nõuda viivist üksnes seaduses sätestatud määras.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja võla 11 905,76 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 1865,44 eurot ja alates 11.04.2013 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja II vastu jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka kostja I tasaarvestuse vastuväite. Hageja ja kostja I menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, kostja II menetluskulud hageja kanda.
12.Hageja ja kostja I vahel sõlmiti 01.11.2011 kaubamüügileping nr 011111, mille alusel müüja müüs ja ostja ostis jahutus- ja kütteseadmeid ning mis kehtis kuni 31.12.2012. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 2 ei saa lugeda lepingu tähtajaks lepingu p-s 9.1 märgitud tähtaega 31.12.2010, kuna leping sõlmiti 01.11.2011, mis viitab ilmselgele eksimusele lepingu tähtajas.
13.Kuna lepingu sõnastusest ei ole kokkulepitud viivisemäär üheselt arusaadav, tuleb lugeda põhjendatud viivisemääraks seadusejärgse viivisemäär VÕS § 113 järgi.
14.Hageja ja kostja II vahel 04.11.2011 sõlmitud käenduslepinguga on kostja II käendanud hageja ja kostja I vahel sõlmitud kaubamüügilepingut nr 041111, mitte kaubamüügilepingut nr 011111. Kuna kostja II ei ole käendanud lepingu nr 011111 alusel sissenõutavaid nõudeid, tuleb hagi tema osas jätta rahuldamata.
15.Kaubamüügilepingu nr 011111 objektiks on jahutus- ja kütteseadmed. See hõlmab ka jahutus- ja kütteseadmete koostisosade ja paigalduse elemente, vastavat materjali ning seonduvaid töövahendeid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I on arvetel märgitud kauba kätte saanud ja et ei ole arveid tasunud.
16.Kaubamüügilepingu nr 011111 alusel ei ole müüdud 2013.a arvetel märgitud tooteid kogusummas 8147,60 eurot. Jahutus- ja kütteseadmete müügiga ei ole seotud arved kogusummas 14 310,85 eurot.
17.Kaubamüügilepingus nr 011111 märgitud jahutus- ja kütteseadmete müügiga on seotud arved kogusummas 11 905,76 eurot, millega tasumisega viivitamise tõttu on hagejal õigus nõuda ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist 1865,44 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et nendel arvetel märgitud kaubad on kostjale I üle antud ning et kostja I ei ole arveid tasunud. Hageja on kohustuse täitnud vastavalt 01.11.2011 lepingule nr 011111 ning VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 kohaselt, so kostjale I õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja I on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, hageja poolt müüdud kaup oli töökorras ja on kasutuses, seega oli vastavalt VÕS § 76 lg-le 4 hageja poolt kohustuse täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja poolt müüdud kaubad vastavad lepingutingimustele. Kostja I on rikkunud omapoolset, so raha maksmise kohustust ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist kostjalt I.
18.Kuivõrd arve nr 515 alusel müüdud kaup ei kuulu 01.11.2011 lepingu nr 011111 p-s 1.1 märgitud jahutus- ja kütteseadmete, samuti mitte jahutus- ja kütteseadmete teenindamiseks vajamineva kauba hulka, siis ei ole kostja I nõue tasaarvestav hageja poolt 01.11.2011 lepingu nr 011111 alusel esitatud nõudega ja kostja I tasaarvestuse vastuväide tuleb jätta rahuldamata.
19.Kuivõrd pooled ei ole lepingus märgitud viivisemäärast üheselt aru saanud ja poolte tegelikku ühist tahet ei õnnestunud kohtumenetluses välja selgitada, tuleb kohaldada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära. Hageja on palunud viivise välja mõista välja ka kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Kohus mõistis kostjalt I välja viivise hagi esitamise seisuga 1865,44 eurot ja alates 11.04.2013 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (11 905,76 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, arvestades hagi rahuldamise ulatuse osas apellatsioonkaebuses märgitud alternatiive või saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiividena palus hageja juhul, 1) kui ringkonnakohus leiab, et leping nr 011111 kohaldub lisaks jahutus-ja kütteseadmete tellimisele ka muude kaupade tellimisele ning lepingus lepiti kokku viivisemääras 0,25% tasumisele kuuluvalt summal ühes kalendripäevas, siis mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 26 216,61 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 18 685,51 eurot, kostjalt I põhivõlg 8147,60 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 69,39 eurot, kostjatelt solidaarselt alates 11.04.2013 viivis 0,25% lepingu nr 011111 alusel nõutavalt põhinõudelt (26 216,61 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ja kostjalt I alates 11.04.2013 viivist seadusjärgses viivisemääras VÕS § 208 lg 1 alusel nõutavalt põhinõudelt (8 147,60 eurot) kuni põhinõude täitmiseni; 2) kui ringkonnakohus leiab, et leping nr 011111 kohaldub lisaks jahutus- ja kütteseadmete tellimisele ka muude kaupade tellimisele ning lepingus lepiti kokku viivisemääras 0,15% tasumisele kuuluvalt summal ühes kalendripäevas, siis mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 26 216,61 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 11 212,63 eurot, kostjalt I põhivõlg 8147,60 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 69,39 eurot, alates 11.04.2013 kostjatelt solidaarselt viivist 0,15% lepingu nr 011111 alusel nõutavalt põhinõudelt (26 216,61 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ja alates 11.04.2013 kostjalt I viivist seadusjärgses viivisemääras VÕS § 208 lg 1 alusel nõutavalt põhinõudelt (8147,60 eurot) kuni põhinõude täitmiseni; 3) juhul kui ringkonnakohus leiab, et leping nr 011111 kohaldub üksnes jahutus- ja kütteseadmete tellimisele ning lepingus lepiti kokku viivisemääras 0,25% tasumisele kuuluvalt summal ühes kalendripäevas, siis mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlg 11 905,76 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6498,49 eurot, kostjalt I põhivõlg 22 458,45 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1044,35 eurot, alates 11.04.2013 kostjatelt solidaarselt viivis 0,25% lepingu nr 011111 alusel nõutavalt põhinõudelt (11 905,76 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ja alates 11.04.2013 kostjalt I viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 208 lg 1 alusel nõutavalt põhinõudelt (22 458,45 eurot) kuni põhinõude täitmiseni; 4) juhul kui ringkonnakohus leiab, et leping nr 011111 kohaldub üksnes jahutus- ja kütteseadmete tellimisele ning lepingus lepiti kokku viivisemääras 0,15% tasumisele kuuluvalt summal ühes kalendripäevas, siis mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 11 905,76 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3900,40 eurot, kostjalt I põhivõlg 22 458,45 eurot ja 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1044,35 eurot, alates 11.04.2013 kostjatelt solidaarselt viivist 0,15% lepingu nr 011111 alusel nõutavalt põhinõudelt (11 905,76 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ja kostjalt I viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 208 lg 1 alusel nõutavalt põhinõudelt (22 458,45 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
21.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ja kostja II vahel 04.11.2011 käendusleping ei ole tagatiseks hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingule nr 011111. Hageja ja kostja I ei ole sõlminud peale 01.11.2011 sõlmitud lepingu nr 011111 muid kirjalikke müügilepinguid. Käenduslepingu sõlmimisel oli kostja II tegelikuks tahteks käendada lepingust nr 011111 tulenevaid kohustusi. Kostja II ei esitanud kohtule oma väidete tõendamiseks kaubamüügilepingut nr 041111, mida ta väidetavalt käendas, ega muid konkreetseid andmeid selgitamaks, milline siis ikkagi oli leping nr 041111. Kostja II ei ole oma
tõendamiskoormust selles osas täitnud. Maakohus juhindus käenduslepingu tõlgendamisel ühekülgselt kostjate poolt esitatud asjaoludest, hindamata hageja poolt esitatud tõendeid, millega rikkus TsMS § 442 lg 8. Kuna müügileping kehtis kuni 31.12.2012, vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I kõikide kostja I kohustuste eest, mis tekkisid hageja poolt kaupade tarnimisest kuni 31.12.2012 kogusummas 26 216,61 eurot.
23.Maakohus leidis ebaõigesti, et leping nr 011111 kohaldub pooltevahelistele suhetele üksnes jahutus- ja kütteseadmete võõrandamise osas. Lepingu p-st 1.3 tuleneb, et hageja ja kostja I soovisid nii kauba hinna kui ka sortimendi jätta edasiste kokkulepete esemeks. Seega oli hageja ja kostja I tahteks leppida kokku tulevikus sõlmitavatest müügilepingutest tulenevate kohustuste täitmise korras ja kõrvalkohustustes, mida võib nimetada ka raamlepinguks. Selline praktika on majandus- ja kutsetegevuses üldlevinud ja kostja I oleks pidanud sellega ettevõtjana arvestama.
24.Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et hageja ja kostja I leppisid lepingus nr 011111 kokku üksnes jahutus- ja kütteseadmete müümises, siis jääb arusaamatuks, miks hageja nõustus müüma kostjale I ilma kirjaliku lepinguta ja tagatist nõudmata kaupu kokku 22 458,45 euro eest, kui kirjaliku lepingu alusel, mis oli tagatud ka käenduslepinguga, müüs hageja kostjale I kaupu kõigest 11 905,76 euro eest. Hageja arvestas, et kõikide kaupade ostmisele kohalduvad lepingu nr 011111 tingimused ja seda pidi ka kostja I keskmise mõistliku isikuna arvestama. Kostja I edastas hagejale tellimuskirju ilma, et oleks kordagi avaldanud tahet mitte kohaldada lepingust nr 011111 tulenevaid tingimusi ka muudele tema poolt tellitud kaupadele. Isegi siis, kui pooled leppisid 01.11.2011 kokku, et lepingu nr 011111 alusel ostetakse üksnes soojus- ja jahutusseadmeid, lugeda vastav leping lugeda muudetuks ulatuses, mis võimaldab konkreetse lepingu alusel osta ka muid kaupu peale soojus- ja kütteseadmete. Leping nr 011111 sõlmiti kehtivusajaga kuni 31.12.2012. Kuna lepingu eesmärgiks oli sätestada hiljem sõlmitavate müügilepingute täitmise tingimused ja kõrvalkohustused, tuleb lepingu nr 011111 alusel sõlmitud müügitehinguteks lugeda kõik tellimused, mis on esitatud ajavahemikus 01.11.2011-31.12.2012. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite alusel jõudis kohus järelduseni, et müügileping nr 011111 kohaldub üksnes jahutus- ja kütteseadmete müügile. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 8.
25.Maakohus oleks pidanud kõigi kostja I poolt tellitud kaupade osas kohaldama lepingu nr 011111 kehtivusajal selles sätestatud tingimusi, mh viivisemäära. Tellimused, mis esitati peale lepingu nr 011111 kehtivuse lõppu, so pärast 31.12.2012, tulnuks lahendada VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu normistiku kohaselt.
26.2012.a jooksul tarnis hageja kostjale I kaupu 26 216,61 euro eest ja 2013.a jaanuaris 8147,60 euro eest. Eeltoodust lähtuvalt oleks maakohus pidanud mõistma hagejal kasuks kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 26 216,61 eurot ja kostjalt I põhivõla 8147,60 eurot (VÕS § 208 lg 1 alusel 2013.a tarnitud kaupade eest).
27.Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtumenetluse käigus ei õnnestunud välja selgitada hageja ja kostja I ühist tahet lepingus kokkulepitud viivisemäära osas, mistõttu kuulub kohaldamisele seadusest tulenev viivisemäär. Hageja ja kostja I ühine tahe lepingus nr 011111 viivise ulatuse määratlemisel sai olla üksnes kas 0,25% kalendripäevas, nagu leidis hageja, või 0,15% kalendripäevas, nagu leidis kostja I. Kuna mõlemal juhul on lepingus sätestatud seaduses sätestatust (0,023% päevas) kõrgem viivisemäär, siis kohaldub tulenevalt VÕS § 113 lg 1 lausest 3 apellandi ja vastustajate vahelisele õigussuhtele viivisemäär, mis saab olla kas 0,25% kalendripäevas või 0,15% kalendripäevas, mitte seadusjärgne viivisemäär.
28.Kostja I teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel 0,25%-lisest viivisemäärast. Kostja I oli nõus 01.11.2011 lepingu sõlmima ilma muudatusettepanekuteta ja märkusteta. Kostjad ei vaielnud vastu hageja poolt 03.04.2013 esitatud viivisenõudele määras 0,25% kalendripäevas. Juhul, kui kostjad oleks pidanud õigeks viivist 0,15% päevas, oleks nad
pidanud hageja nõude kättesaamisel juhtima hageja tähelepanu sellele, et lepingus lepiti kokku väiksemas viivisemääras. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kostja I soovis tasaarvestada oma kahjuhüvitusnõuet hageja põhinõude ja viivisenõudega, mille arvutamise aluseks oli viivisemäär 0,25% võlgnetavalt summalt ühes kalendripäevas.
29.Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna kostja I poolt tellitud ja kättesaadud muude kaupade kui jahutus- ja kütteseadmete osas ei kohaldu leping nr 011111, siis tuleb hageja nõue vastavas osas jätta rahuldamata. TsMS § 231 lg-st 2 tulenevalt ei ole tarvis tõendada asjaolu, et hageja on kostjale I müünud kaupu hagiavalduses märgitud ulatuses ja kostja I ei ole nende eest tasunud, sest pooled selle üle ei vaidle. Hageja põhinõue hõlmas kõikidest hagiavalduse lisaks olevatest arvetest tulenevad summad. Hageja ei rajanud oma nõuet üksnes müügilepingule nr 011111, vaid rajas oma nõude ka VÕS §-le 208. Maakohus leidis, et lepingu nr 011111 objektiks on jahutus- ja kütteseadmed ning muudele kaupadele vastavasisuline leping ei kohaldu. Samas ei võtnud kohus seisukohta selles, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel. Seega ei ole maakohus lahendanud asja täies ulatuses sisuliselt. Hageja palus 24.09.2013 hagiavalduse täpsustuses kohaldada pooltevahelisele suhtele seaduses sätestatut, kui kohus leiab, et lepingu nr 011111 tingimused ei kohaldu muude kaupade müümisele peale jahutus- ja kütteseadmete.
30.Esitatud tõenditest on ilmne, et hageja ja kostja I saavutasid kokkuleppe müüdavate kaupade hinna osas, hageja on kokkulepetest tulenevad kohustused täitnud ja kostja I on täitmise vastu võtnud VÕS § 76 lg 4 alusel. Ka juhul, kui kaupade osas, mis ei ole jahutus- ja kütteseadmed, ei ole sõlmitud eraldi kirjalikku müügilepingut, on need kaubad siiski müüdud kostjale, st poolte vahel on sõlmitud suuline müügileping, mille tingimused nähtuvad üheselt hageja poolt kostjale I väljastatud arvetest.
31.Kohtuotsus ei vasta ka menetluskulude jaotuse osas TsMS nõuetele ning tuleb muuta ka juhul, kui resolutsiooni osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus jättis menetluskulude jaotuse sisuliselt põhjendamata. Kohus rahuldas hagi ligikaudu 30% ulatuses kostja I osas. Sellises olukorras on ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ulatuses, milles hagi rahuldati. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, kuid samas ei nõustu nad mitmete maakohtu otsuse põhjendustega ja sellega, et kostja I tasaarvestuse vastuväide jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, so osas, millega jäeti täies ulatuses rahuldamata hagi kostja II vastu, kostja I osas põhivõla ja viivise nõuded osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotamise osas ning osas, millega kohus tühistas hagi tagamise. Samuti tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse osas, millega kohus jättis otsuse resolutsioonis rahuldamata kostja I tasaarvestuse vastuväite. Ringkonnakohus teeb hageja nõuete lahendamise osas tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse TsMS § 450 lg 2 alusel, millega rahuldab hagi osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
34.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et leping 011111 kehtis kuni 31.12.2012. Selle asjaolu võtsid kostjad omaks ka vastuses hagiavaldusele (II kd lk-d 2 ja 9) ning soovisid seda vajaduse korral tõendada kostja II vande all antava seletusega. Veenev ei ole kostjate kohtuistungil avaldatud seisukoht, et tegelikult kehtis leping kuni 30.12.2011 (II kd lk 100). Kostjad oma seisukoha muutmist ei põhistanud ning ringkonnakohtu arvates on see ilmselt kantud soovist maksta lepingus kokkulepitust
vähem viivist ja vältida kostja II vastutust kostja I kohustuste täitmise eest, kuna vaidlusalused müügitehingud hõlmavad perioodi 20.02.2012 – 31.01.2013 (I kd lk 11-94).
35.Lepingu nr 011111 p 1.1 järgi oli lepingu järgi ostetavateks kaupadeks jahutus- ja kütteseadmed, kaup müüakse lepingu p 1.2 järgi tellimuse alusel, milles peab olema näidatud kauba kogus, sortiment ja kvaliteedi erinõuded ning ostetavate kaupade sortiment, kogus ja hind fikseeritakse lepingu p 1.3 järgi ostjale esitatavatel arvesaatelehtedel (I kd lk 7). Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tegemist oli raamlepinguga, mis hõlmas ka muid kaupu, mida hageja kostja I soovil tarnis ja kostjale I müüs. Lepingu p-de 1.1, 1.2 ja 1.3 sõnastusest nähtuvalt oli tegemist raamlepinguga jahutus- ja kütteseadmete müügiks, mille konkreetsed kogused, sortiment ja muud tingimused määratletakse hiljem. See, et leping ei hõlma muid kaupu, järeldub ka hageja 05.07.2013 menetlusdokumendist, kus hageja selgitab, et sanitaartehnikat tellis hageja kostja eritellimuse alusel (II kd 87). Ka ringkonnakohtu 25.03.2014 istungil selgitas hageja, et ta müüs sanitaartehnikat eraldi kokkulepete alusel, see väljus hageja tavalise müügitegevuse raamidest ja vastav kaup telliti eraldi kostja I jaoks. Nimetatud selgitustest järeldub, et muude kaupade müümiseks sõlmiti eraldi müügilepingud ja need kaubad ei ole hõlmatud lepinguga nr 011111.
36.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs kostjale I kaupu hagiavalduses märgitud ulatuses ja kostja I ei ole nende eest tasunud. Hageja tugines nõuet esitades nii lepingule nr 011111 kui ka VÕS-s sätestatud müügilepingu regulatsioonile. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna kõik kostja I poolt tellitud ja kättesaadud kaubad ei ole jahutus- ja kütteseadmed ning muude kaupade osas ei kohaldu leping nr 011111, siis tuleb jätta hageja põhinõue osaliselt rahuldamata. Põhinõude põhjendatuse üle vaidlust ei olnud ja kostja I tegi selles osas tasaarvestuse avalduse. Seega juhul, kui kohus leidis, et kostjal I puudub tasaarvestav nõue, oleks kohus pidanud põhivõla kohtuotsuses märgitud põhjendustel vähemalt kostjalt I täies ulatuses välja mõistma.
37.Hageja täpsustas 25.03.2014 ringkonnakohtu istungil 05.07.2013 menetlusdokumendis esitatud seisukohti selles osas, millistel arvetel märgitud kaubad on jahutus- ja kütteseadmed ning nendega seonduvad tarvikud. Hageja nimetas selliste arvetena nr-d 604, 2298, 2616, 2708, 2713, 2780 ja 2785. Kostjad möönsid vastuses hagiavaldusele, et sellise kaubana võib käsitleda arvel nr 604 näidatud boilerit maksumusega 234 eurot (I kd lk 36). Ka ringkonnakohus leiab, et boiler müüdi müügilepingu nr 011111 alusel. Teistelt eelloetletud arvetelt (I kd lk-d 62, 67, 69, 71, 76, 78) nähtub samuti, et tegemist on kaubaga, mis kuulub jahutus- ja kütteseadmete alla – radiaatorid ja nende paigaldamiseks vajaminevad tarvikud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega on hagetud põhivõlast 34 364,21 eurost lepingu nr 011111 alusel müüdud kaupa 4105,80 euro eest ja eraldi lepingutega on müüdud kaupa 30 258,41 euro eest ning kostja I peab ostetud kauba eest vastavalt lepingu p-le 7.1.1 ning VÕS § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 208 lg-le 1 hagejale tasuma.
38.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja viivisenõuet. Maakohus leidis õigesti, et lepingu nr 011111 p-s 7.3 kokku lepitud viivisemäär 0,25% (null koma viisteist protsenti) kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt on ebaselge. Hageja lähtus hagi esitades numbriga märgitud viivisemäärast 0,25%, kostja viitas vastuväidetes sõnadega märgitud määrale 0,15%. Seega tuli kohtul võtta seisukoht selles osas, kas lepingus kokkulepitud viivisemäär on 0,15% või 0,25% ja otsustada vastavalt viivisenõude rahuldamise ulatus, mitte lähtuda seadusejärgsest viivisemäärast, nagu tegi maakohus.
39.Ringkonnakohus leiab, et viivisearvestuse aluseks tuleb võtta lepingu p-s 7.3 sõnadega märgitud viivisemäär 0,15% tasumata summalt päevas. Tõenäoliselt eksiti lepingu sõlmimisel ühe numbri märkimisel, mitte nelja sõna kirjutamisel ja viivisemäära 0,15% tuleb lugeda lepingupoolte ühiseks tahteks VÕS § 29 lg 1 järgi. Seda ei muuda asjaolu, et
kostja II ei vastanud hageja 03.04.2013 hoiatusele, milles hageja viitas muu hulgas viivisele 0,25% päevas (I kd lk 98), millele hageja tugines.
40.Kostja I oli hagi esitamise päeva seisuga arve nr 604 järgi tasumisele kuuluva 234 euro tasumisega viivituses 340 päeva, seega on viivisevõlg selle arve järgi arvestades viivisemäära 0,15% päevas 119,34 eurot, arve nr 2298 järgi 7,15 euro tasumisega on viivitatud 154 päeva ja viivisevõlg on 1,65 eurot, arve nr 2616 järgi 592,25 euro tasumisega on viivitatud 118 päeva ja viivisevõlg on 104,83 eurot, arve nr 2708 järgi 123,40 euro tasumisega on viivitatud 104 päeva ja viivisevõlg on 19,25 eurot, arve nr 2713 järgi tasumisele kuuluva 2444,50 euro tasumisega on viitatud 104 päeva ja viivisevõlg on 381,34 eurot, arve nr 2780 järgi tasumisele kuuluva 352,35 euro tasumisega on viitatud 95 päeva ja viivisevõlg on 50,21 eurot, arve nr 2785 järgi tasumisele kuuluva 352,15 euro tasumisega on viivitatud 94 päeva ja viivisevõlg on 49,65 eurot – kokku on viivisevõlg lepingu nr 011111 järgi ostetud kaupade eest tasumata jätmise tõttu 726,27 eurot.
41.Muude kaupade eest esitatud ülejäänud 76 arve osas tuleb arvestada viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ringkonnakohus võtab selles osas aluseks hageja viivisearvestuse viimase veeru (II kd lk 105, 106). Kostja ei ole sellele arvestusele vastuväiteid esitanud. Selle arvestuse järgi on muude kaupade osas kostja I viivisevõlg 1472,46 eurot (välja on jäetud käesoleva otsuse eelmises punktis arvestatud lepingujärgne viivis). Kostja I peab hagejale selle viivisevõla tasuma VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel.
42.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja II ei käendanud 04.11.2011 käenduslepinguga lepingut nr 011111, vaid lepingut nr 041111. Käenduslepingu p-des 1 ja 3 on märgitud, et kostja II tagab kostja I 04.11.2011 sõlmitud kaubamüügilepingust nr 041111 tulenevaid nõudeid. Samas kinnitab kostja käenduslepingu p-s 2, et ta on tutvunud lepinguga nr 011111 ja ei vaidlusta seda (I kd lk 96). Puudub mõistlik põhjus, miks peaks käendaja lepingu nr 041111 täitmist tagades tutvuma lepinguga nr 011111. Usutav on hageja põhjendus, et käenduslepingusse märgiti lepingu number 041111 ekslikult, lähtuvalt tavast sõlmida müügilepingud ja käenduslepingud samal päeval, kusjuures müügilepingud kannavad nende sõlmimise kuupäeva numbrit. Antud juhul sõlmiti hageja ja kostja I vaheline müügileping ning hageja ja kostja II vaheline käendusleping erinevatel kuupäevadel.
43.Hageja väitel ei ole kostjaga I kunagi sõlmitud müügilepingut nr 041111, mille täitmist kostja II väidetavalt tagas. Kostjad ei esitanud kohtule müügilepingut nr 041111, mis muudab nende väite sellise lepingu olemasolu kohta ebausutavaks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja II ühine tahe oli tagada käendusega kostja I ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu nr 011111 täitmist.
44.Tähtsust ei oma kostja poolt esile toodud asjaolu, et käendatava lepingu järgi väljastatakse kaupu krediidi 20 000 euro ulatuses, kuid maksimaalne käendatav summa on käenduslepingu p 10 järgi 40 000 eurot. Tavapäraselt tagatakse käendusega lisaks põhivõlale ka kõrvalkohustuste täitmist, mistõttu ringkonnakohus siin vastuolu ei näe. Vaidlusalune käendusleping ei sisalda piirangut võimalike kõrvalkohustuste täitmise tagamise osas.
45.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja II vastutab VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjaga I lepingu nr 011111 täitmata jätmisest tekkinud rahaliste kohustuste eest ja nendelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4105,80 eurot, 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 726,27 eurot ja vastavalt hageja taotlusele alates 11.04.2013 viivis 0,15% põhivõlast (4105,80 eurot) päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostjalt I tuleb välja mõista muude kaupade eest tasumata jätmise tõttu põhivõlg 30 258,41 eurot, 10.04.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1472,46
eurot ja alates 11.04.2013 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt (30 258,41 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
46.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et tasaarvestuse regulatsioon kohaldub mis tahes eraõiguslike nõuete tasaarvestusele, sõltumata nõude tekkimise alusest. VÕS § 197 lg 1 mõtte kohaselt kujutab tasaarvestus endast kujundusõigust, mille kasutamise korral pooltevahelised vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja I ei saa oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada ja kohtu põhjendus jääb selles osas ebaselgeks. Maakohtul tuli asja lõplikuks lahendamiseks kindlaks teha, kas ja kui suures ulatuses on kostjal tasaarvestuse õigus, st rahaline nõue (kahju hüvitamise nõue) hageja vastu. Maakohus jättis selle tegemata.
47.Käesolevas asjas saab ringkonnakohus teha TsMS § 450 lg 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja maakohtul tuleb läbi vaadata kostja I vastunõue, millega kostja I tasaarvestas hageja nõude. Kuna maakohus kostja I vastunõuet ei lahendanud, selle nõude aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastanud ja tõendeid ei hinnanud ning ei käsitlenud hageja sellekohaseid vastuväiteid, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust ise kõrvaldada, sest suuremahuline faktiliste asjaolude esmakordne tuvastamine ja tõendite hindamine teise astme kohtu poolt piiraks ebaproportsionaalselt isikute kaebeõigust.
48.Hagi tagamine jääb kehtima kuni asja lõpliku lahendamiseni. Menetluskulude jaotus otsustatakse samuti asja lõplikul lahendamisel maakohtus.
Tiit Kollom
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.