Kohtulahend

Harju Maakohtu kohtunikuabi 08.08.2013 kohtumäärusega rahuldati kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks täielikult ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1443,79 eurot. 09.09.2013 esitas hageja määruskaebuse 08.08.2013 kohtumäärusele. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.01.2014 kohtumäärusega Harju Maakohtu 08.08.2013 kohtumääruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 10.01.2013 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 1443,79 eurot km-ga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldus menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas 09.04.2013 kohtunikuabi kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja andis talle aega 10 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. XXXAS avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas 1443,79 eurot km-ga. XXXAS poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude koosseis järgmine: • arve nr 000756 summas 1139,16 EUR, mille kohaselt osutati 29.06.2011-30.06.2011 kostjale õigusabi; • arve nr 000842 summas 64,00 EUR, mille kohaselt osutati kostjale õigusabi 01.07.2011. Kokku: 1203,16 EUR ilma käibemaksuta ja 1443,79 EUR koos käibemaksuga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja menetluskuludele järgmised vastuväited, mille kohaselt: 1) kostja õigusabikulude maht ei ole põhjendatud ega vajalik; 2) kostja lepingulise esindaja poolt käesoleva asja menetluses väidetavalt kulutatud aeg on menetluse sisu arvestades ebaproportsionaalne; 3) menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel tuleb arvestada üksnes summasid ilma käibemaksuta. Kohus selgitab menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 128 eurot km-ta. Harju Maakohus selgitab, et juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o. tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot km-ta (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja tunnitasu rohkem, kui 120 euro ulatuses km-ta. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 160 000 eurot maksimaalne sissenõutav kulu 23 000 eurot. Lisaks tuleb antud asjas arvestada § 1 lg-ga 2, mille kohaselt juhul, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Seega oleks maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 000 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 265 000 eurot (4 840 000 / 3200= 1512,50 X 160= 242 000 + 23 000=265 000). Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1413,12 eurot kmga (1336,32+76,80= 1413,12) s.o 1177,60 eurot km-ta, seega kostja poolt nõutud lepingulise esindaja kulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et XXXAS esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli poolte vahel asjaõiguslik vaidlus, valduse üleandmiseks kohustamise nõudes. Kostja õigusabikulud on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt järgmised: • Arve nr 000756 summas 1139,16 EUR, mille kohaselt osutati 29.06.2011-30.06.2011 kostjale õigusabi järgmiselt: (1)

29.06.2011 toimikuga tutvumine 0,8 tundi P. Keres;

(2) 29.06.2011 määruse põhipositsioonide kujundamine, suhtlus kohtuga 0,4 tundi P. Keres; (3) 29.06.2011 hagi tagamise taotluse koostamine: asjaolude väljatoomine ja põhjendused seoses hagi tagamise avalduse lahendamise lubamatusega enne hagi menetlusse võtmist 1,2 tundi A. Sanglepp; (4) 30.06.2011 hagi tagamise avalduse koostamine: argumendid seoses hagi tagamise avalduse puuduliku põhistusega, kohtuotsuse ebapiisava põhjendatusega ning hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalsusega 2,5 tundi A. Sanglepp;

(5)

30.06.2011 määruskaebuse koostamine, viimistlemine 2,8 tundi P. Keres;

(6)

30.06.2011 suhtlus kliendiga, XXX, vastuse koostamine XXX OÜ-le 1 tundi P.Keres;

(7)

30.06.2011 riigilõiv 25,56 eurot.

Hageja vastuväite kohaselt on arvestades kostja ettevalmistatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ilmne, et 30.06.2011 arve nr TGP 00756 sisaldab ülepaisutatud õigusabikulusid (toimikuga tutvumine 0,8 h; määruskaebuse koostamine, viimistlemine 2,8 h). Hageja on seisukohal, et põhjendatud kuluks võib pidada 1,4h (0,4h + 1h). Seega tuleb 30.06.2011 arvet nr TGP 00756 vähendada 2,2 h võrra. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule 01.07.2011 määruskaebuse sisuliselt 8 lk, kahtlemata on esindajal vaja eelnevalt tutvuda hagimaterjalidega, et kujundada oma seisukohta hagis esitatud nõude ja 22.06.2011 kohtumääruse suhtes. Kohus nõustub kostjaga, et kvaliteetse õigusabi andmiseks on esindajal vaja võtta õiguslik positsioon, asja materjalidega tuleb tutvuda ja seisukohad kujundada, eelnimetatule kulub aega. Kohtule nähtuvalt on menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Kohus on seisukohal, et kohtule 01.07.2011 esitatud määruskaebus on õiguslikult pädevalt koostatud ja põhjendatud menetlusdokument. Kohus tagas eelnimetatud määruskaebuse 01.07.2011 kohtumäärusega ja rahuldas määruskaebuse 23.09.2011 kohtumäärusega. Kohus peab põhjendatuks arves nr 000756 esindaja P. Keres poolt osutatud õigusabi järgmises ulatuses: 29.06.2011 toimikuga tutvumine 0,8 h; 29.06.2011 määruse põhipositsioonide kujundamine, suhtlus kohtuga 0,4 h ja 30.06.2011 määruskaebuse koostamine, viimistlemine 2,8 h s.o kokku 4 h ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja 10.01.2013 avalduse lisaks olevas 30.06.2011 arves nr TGP 00756 ja aruandes TGP 00756 toodud alljärgnevad õigusabikulud ei ole põhjendatud ega vajalikud: - hagi tagamise taotluse koostamine: asjaolude väljatoomine ja põhjendused seoses hagi tagamise avalduse lahendamise lubamatusega enne hagi menetlusse võtmist 1,2 h; - hagi tagamise avalduse koostamine: argumendid seoses hagi tagamise avalduse puuduliku põhistusega, kohtuotsuse ebapiisava põhjendatusega ning hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalsusega 2,5 h ; - suhtlus kliendiga, XXX, vastuse koostamine XXX OÜ-le 1h. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud toimingud ei ole menetluse seisukohast olulised. 2,7 töötunni (1,2 + 2,5) tulemusena ei koostanud arve väljastaja ühtegi menetlusdokumenti. Samuti arve spetsifikatsioonist ei ole võimalik tuvastada, kui palju aega kuulus kostja esindajal erinevate toimingute teostamiseks (nt vastuse koostamiseks). Arve spetsifikatsioonist ei ole võimalik tuvastada, et kostja esindaja suhtles kliendiga ja XXX ́ga ning koostas vastuse seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hagejale jääb arusaamatuks, millist vastust koostas kostja esindaja, seega tuleb 30.06.2011 arvet nr TGP 00756 vähendada 4,7 h. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks olnud kaks lepingulist esindajat arves nr 000756 esitatud järgmiste toimingute teostamisel:

(3) 29.06.2011 hagi tagamise taotluse koostamine: asjaolude väljatoomine ja põhjendused seoses hagi tagamise avalduse lahendamise lubamatusega enne hagi menetlusse võtmist 1,2 tundi A. Sanglepp; (4) 30.06.2011 hagi tagamise avalduse koostamine: argumendid seoses hagi tagamise avalduse puuduliku põhistusega, kohtuotsuse ebapiisava põhjendatusega ning hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalsusega 2,5 tundi A. Sanglepp. Kohus juhib kostja tähelepanu, et TsMS § 394 lg 3 kohaselt juhul, kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui menetlusosalist esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole hagejale kostja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kostja poolt A. Sanglepp väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Toimikust ei nähtu, et A. Sanglepp, oleks menetluses osalenud kostja lepingulise esindajana, seega ei ole arves nr 000756 põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine 3,7h ulatuses. Mis puutub 30.06.2011 suhtlusse kliendiga, XXX-ga ja vastuse koostamisse 1 h ulatuses, siis siinjuures nõustub kohus hagejaga, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu vastuse koostamist, seega ei saa kohus võtta seisukohta menetlustoimingu vajalikkuse kohta ja kohus jätab rahuldamata nimetatud osas taotluse selle põhjendamatuse tõttu 0,5 h ulatuses. Samas on kohus seiskohal, et põhjendatuks tuleb pidada õigusabikulu kliendiga ja XXX esindajatega suhtlemisel 0,5 h ulatuses. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Arvest nr 000756 nähtuvalt on kostja 30.06.2011 tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25,56 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kuluks ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. • Arve nr 000842 summas 64,00 EUR, mille kohaselt osutati kostjale õigusabi järgmiselt: (1)

01.07.2011 suhtlus kliendiga, kohtuga, kohtumääruse edastamine 0,5h P. Keres.

Kohus on seisukohal, et 01.07.2011 õigusabi osutamine 0,5h ulatuses on vajalik ja põhjendatud. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et asjakohase õigusabi osutamiseks on vajalikud nõupidamised, suhtlused kliendiga ja tähtsust ei oma siinjuures asjaolu mil viisil seda tehakse, kas e-kirjaga, telefoni teel või kokkusaamiste kaudu. 01.07.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus määruskaebuse tagamise taotluse, seega oli vajalik kliendiga suhtlemine ja kohtumääruse edastamine, ajakulu on kohtu hinnangul arvestades tehtud toiminguid mõistliku pikkusega. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja selgitanud kohtule, et taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt koos käibemaksuga, kuna kostja eest kandis menetluskulud Danske Bank A/S. Danske Bank A/S kandis menetluskulud seonduvalt oma võlausaldaja staatusega AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses, mis seondub võla sissenõudmisega AS-ilt XXX (pankrotis). Kulude finantseerimisega nõustus Danske Bank A/S seetõttu, et käesoleva

menetluse esemeks oli AS XXX (pankrotis) kuuluv vara (kinnistud ja nendel asuvad rajatised). Kuna kooskõlas käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2l p 2 ei maksustata käibemaksuga laenutehinguid, siis ei arvesta Danske Bank A/S käibemaksuvaba käibe tegemiseks vajalikelt kuludelt (s.h võlgade sissenõudmisega seotud kuludelt) tagasi käibemaksu. Hageja esitas kostja käibemaksunõudele vastuväite, mille kohaselt tuleb antud juhul menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel arvestada summasid ilma käibemaksuta. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, kuivõrd Maksuameti käibemaksukohustuslase registri andmetel oli kostja käibemaksukohustuslane alates 06.09.2010 kuni 29.02.2012, oli kostja arvete esitamise ja tasumise ajal käibemaksukohustuslane ning tal oli õigus õigusabikulude arvetelt maha arvata arvel sisaldunud käibemaksu. Asjaolu, et kostja eest kandis menetluskulud kolmas isik, s.o Danske Bank A/S, ei ole aluseks menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks koos käibemaksuga, kuivõrd see oleks ebaõiglane hageja suhtes. Seega ei pea antud juhul kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus vähendab kostja lepingulise esindaja tasumäära 818,23 euro võrra, kostja taotlus kuulub rahuldamisele summas 600 eurot km-ta. Kohus peab põhjendatuks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 625,56 eurot (riigilõiv 25,56 + õigusabikulud 600= 625,56 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.