Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused, kostjate vastuväited, menetluse käik Hageja esitas 11.07.2013.a. kohtule hagi kostjatelt solidaarselt 441,85 eurot põhivõla ja 192,02 eurot viiviste väljamõistmiseks hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad XXX Tallinnas asuva elumaja korteriomandi number 38 kaasomanikud. Elamu hooldamist teostab hageja. Hageja esitas kostjatele perioodil 10.03.2013 kuni 08.06.2013 arved summas 542,81 eurot, kostjad tasusid 100,96 eurot. Kostjate põhivõlg on 441,85 eurot. Lisaks on kostjatele arvestatud viivis seisuga 10.07.2013 kokku summas 192,02 eurot, millest 172,97 eurot on eelneva perioodi eest viivis ning 19,05 eurot põhivõlast viivis. Kokku moodustab kostjate võlg 633,87 eurot. 22.08.2013.a. suurendas hageja nõuet 56,44 euro võrra, paludes välja mõista kostjatelt solidaarselt majanduskulude võlg 690,31 eurot, millest 498,29 eurot on põhivõlg ja 192,02 eurot viivis seisuga 10.07.2013.a. hageja kasuks. Kostjad pidevalt ei esita nõuetekohaselt veetarbimise näite. 11.01.2013 akti alusel kostjate külma vee näit oli 572,023 m3 ja sooja vee näit 569,356 m3. Pärast seda kostjad veemõõtjate näite ei esitanud. Hageja arvestas kostjatele märtsis-aprillis veetarbimise eest keskmised näidud 4,0 m3 ja 4,0 m3 kuus. Mais ja juunis arvestas hageja kostjatele maksed arvestatuna korteri üldpinna m2. Kokku arvestati kostjatele veetarbimise eest 127,56 eurot. 30.07.2013 esitasid kostjad juba 07.03.2013 tehtud veemõõtja vahetusakti, mille alusel kostjate külma vee näit oli 580 m3 ja sooja vee näit 578 m3 ning uute veemõõtjate näidud 0. Samuti esitasid kostjad uute veemõõtjate näidud seisuga 30.07.2013, millest nähtub külma vee tarbimine 25 m3 ja sooja vee tarbimine 24 m3 ja mille alusel on tehtud ümberarvestus. Hageja kustutab põhivõlast perioodil märts-juuli veetarbimise arvestused summas 127,56 eurot ning arvestab tegeliku tarbimise eest 184 eurot, so külma vee tarbimine 101,92 eurot ja vee soojendamise eest 82,08 eurot. 16.01.2014 seisuga võlgnesid kostjad hagejale põhivõlana 278,79 eurot ning 59,96 eurot viivisena. Kostjad hagi sellisel kujul ei tunnistanud. Poolte vahel on vana vaidlus nõude suuruse üle ja hageja ei ole kostjate pretensioonidele vastanud. Kui kostjad ka mingi väiksema summa võlgnevad, siis on hageja kohtusse pöördumine enneaegne kuna kostjad ei ole saanud vastuseid juhatusele tehtud järelepärimistele arvete suhtes. Kostjate arvestuste kohaselt võlgu ei tohiks olla ja kui on siis kostjad tasuksid selle. Kuna hageja kostjatele ei vastanud vaid pöördus kohtusse, tuleks jätta menetluskulud kas poolte endi kanda või välja mõista hagejalt. Täiendavalt märkisid kostjad, et ei ole saanud, kust on neile tekkinud veearve ca 200 euro suuruse arusaamatu summaga. Kostjad leidsid, nimetatud summat nõutakse neilt alusetult, kuna nad ei ole oma teada nii palju vett tarbinud. Võib-olla on hagejal õigus, kuid miks hageja seda kostjatele arusaadavalt ei selgita. 02.09.2013 esitasid kostjad kohtule taotluse hageja esindaja esindusõiguse kontrolliks, paludes jätta hagi läbi vaatamata. Harju Maakohus 14.10.2013 määrusega peatas tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-12-51443 tehtava lahendi jõustumiseni. 11.11.2013 määrusega uuendas kohus menetluse.

Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et menetluse käigus on kostjad tasunud 163,46 eurot põhivõla katteks ja 172,97 eurot viivise katteks. 16.01.2014 seisuga moodustab kostjate põhivõlg 278,79 eurot ning viivised 56,96 eurot, millise summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjad olid arvamusel, et kui saavad selgust nõustuvad nad hagiga ja paluvad teha kompromissi. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi esitamiseks hiljemalt 7.02.2014. 10.02.2014 teatas hageja esindaja kohtule kompromissi nurjumisest. Hageja kompromissi tingimustega ei nõustunud kostja, kostja kompromissi tingimustega, eriti järelmaksuga, ei nõustunud hageja. Kostja 2013.a maksete ajaloost on selge, et kostjal ei ole probleemi 200-450 eurot kuus maksta. Peale selle avaldas XXX kohtuistungil, et XXXon äritegevus. Väljaspool hagetavat perioodi kostjatel võlg puudub. Hageja palus lahendada asja edasi kirjalikus menetluses. Kostjate esindaja nõustus kirjaliku menetlusega, kuna kohtuistungid suurendaksid kostjate menetluskulusid. Kostjate sissetulekuallikaks olnud XXXOÜ on 2013.a. kevadest pankrotis, mistõttu kostjat kogu summat ja menetluskulusid korraga tasuda ei suuda. 27.02.2014 määrusega määras kohus jätkata tsiviilasja arutamist kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate arvamuste, avalduste ja dokumentide esitamiseks 17.03.2014.a. Ühtlasi teatas kohus kohtuotsuse kuulutamise aja. Menetlusosalised kohtule täiendavalt midagi ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostjad XXXja XXXon korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXkaasomanikud (tl 4) ja seega ka Korteriühistu XXXliikmed. Elamu hooldamist teostab Korteriühistu XXX(tl 5). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjad ei ole majandamiskulude tasumise kohustust kohaselt täitnud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohtule esitatud arvete kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 441,85 eurot ja viivisvõlgnevusena 192,02 eurot (tl 15-18). Kostjad on esitanud konkreetseid vastuväited hageja poolt esitatud summade suurusele ning arvutuskäigule veearvete osas. Kostjad leidsid, et veearve summas 200 eurot on arusaamatu. Hageja on selgitanud, et kuni 30.05.2013 oli kehtiv korteriühistu XXX, 29.06.2012 üldkoosoleku otsusega kinnitatud eelarve tariifid hooldus – 0,36 eurot/m2, haldus – 0,29 eurot/m2 ja remont– 0,60 eurot/m2 (tl 6-9). Alates 01.06.2013 on kehtiv korteriühistu XXX, 02.05.2013 üldkoosoleku otsusega kinnitatud eelarve tariifid hooldus – 0,35 eurot/m2, haldus – 0,24 eurot/m2, remont – 0,80 eurot/m2, õigusabikulude sihtfond – 0,05 eurot/m2 (tl 10-14).

Kostjad olid seisukohal, et hageja poolt väidetavad hinnaalusteks olevate üldkoosolekute läbiviimised ja kehtivused on kohtus vaidlustatud. Kostjad on arvamusel, et kohus tühistab aluseks olevad praegused hinnamäärad, mis võib samuti muuta hageja nõuete suuruseks. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kohtumenetluses XXXhagi KÜ XXXvastu KÜ XXX29.06.2012 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi 2-12-37271). Kohtumenetluses on ka XXXhagi KÜ XXXvastu KÜ XXX02.05.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi 2-13-32245). Mõlemas tsiviilasjas puudub jõustunud lõpplahend. Asjaolu, et Korteriühistu XXXliikme poolt on vaidlustatud 29.06.2012 ja 02.05.2013 üldkoosolekute otsused, ei ole antud juhul aluseks kostjatele esitatud arvete mittemaksmiseks. Kui kohus peaks leidma, et 29.06.2012 ja 02.05.2013 üldkoosolekutel vastuvõetud otsused ei ole seadusega kooskõlas, on kostjatel võimalik hiljem tasaarvestada viimastele hageja poolt esitatud arved. Hageja selgitas, et kostjad ei esita pidevalt nõuetekohaselt veetarbimise näite. 11.01.2013 akti alusel olid kostjate külmavee näidud 572,023 m3 ja soojavee näidud olid 569,356 m3, pärast seda kostjad veemõõtja näite esitanud ei ole ning hageja arvestas kostjatele märtsis-aprillis vee tarbimise eest kostjatele keskmised näidud 4,0 m3 ja 4,0 m3 kuus (tl 93). Mais ja juunis on arvestanud kostjatele vee tarbimise eest sihtmaksed arvestatuna korteri üldpinnast m2. Kokku oli kostjatele määratud veetarbimise eest 127,56 eurot. 30.07.2013 esitasid kostjad juba 07.03.2013 tehtud veemõõtja vahetuseakti, mille alusel kostjate külmvee näidud oli 580 m3 ja soojavee näidud oli 578 m3 ning uute veemõõtjate näidud oli 0 (tl 94). Samuti esitasid kostjad uute veemõõtjate näidud seisuga 30.07.2013, millest järeldub külmvee tarbimine 25 m3 ja soojaveetarbimine 24 m3 (tl 95). Selle alusel on tehtud ümberarvestused. Hageja kustutab põhivõlast perioodil märts-juuli veetarbimise arvestused summas 127,56 eurot ning arvestab tegeliku tarbimise eest 184 eurot ehk külma vee tarbimine on 25+24=49 m3 x 2,08 eurot= 101,92 eurot ja vee soojendamise eest 24m3 x 3,42=82,08 eurot. Vahe on 56,44 eurot (184-127,56), mille võrra hageja suurendab oma haginõuet. Seega kostjate põhivõlg on 441,85 – 127,56 + 184=498,29 eurot. 16.01.2014 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et 16.01.2014 seisuga on kostjate põhivõlgnevuse suuruseks 278,79 eurot ja viiviste suuruseks 56,96 eurot. Hagetav periood on 01.03.2013 kuni 30.06.2013, tasumata on 4 arvet. Tänase seisuga on tasutud märtsikuu arve (tasuti menetluse jooksul). Aprillikuu 2013 eest on tasumata 46,99 eurot, maikuu 2013 eest on tasumata 124,94 eurot ja juunikuu 2013 eest on tasumata arve täies ulatuses summas 106,86 eurot, kokku 278,79 eurot. Kostjad olid samal kohtuistungil seisukohal, et kostjad on saanud selgituse veetarbimise eest määratud arvete osas. Samuti on kostjad 10.02.2014 kohtule esitatud seisukohas kinnitanud, et kohtuistungil said kostjad hagejalt kohtule esitatud alusdokumentidega lõpuks tutvuda ja nüüd on neil ülevaade summa tekkimise põhjustest olemas. KÜS § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui sellist juriidilise isiku organi sh ka üldkoosoleku otsust ei ole tühistatud või tuvastatud otsuse tühisust on tegemist kehtiva otsustusega. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et kostjatel puuduvad alused neile määratud maksete mittetasumiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on nõudnud majandamiskulude tasumist mõlemalt kostjalt. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele majandamiskulude võlgnevus summas 278,79 eurot. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist kokku 56,96 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjad on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest. Kostjad jättes oma kohustused täitmata, olid teadlikud, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kokkulepitud viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele viivis summas 56,96 eurot. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et Korteriühistu XXXnõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.