Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-36624 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid P. . O. I. T. ) 18.05.2012 kiirlaenulepingu, kusjuures kostja esitas laenutaotluse 17.05.2012 P. . O. www.smsmoney.ee ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. Kiirlaenulepingu alusel andis P. . O. laenu 200 eurot AS Eesti Posti vahendusel sularahas ning kostja kohustus tagastama hageja laenusumma 200 eurot ja tasuma intressi 6 eurot hiljemalt 02.06.2012. Laenusumma ettenähtud tähtpäevaks tagastamata jätmisel kohustus kostja tasuma ettenähtud tähtajaks tasumata summalt viivist ja hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulutused. 20.07.2012 teatas P. . O. , et on loovutanud nõude kostja vastu ITM I. O. -le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 287,66 euro väljamõistmist, millest 200 eurot on põhivõlg, 6 eurot intressid, 4 eurot lepingutasu, 47,50 eurot võla sissenõudmisega seotud kulutused, 9,60 eurot laenu sularahas väljamaksmisega seotud kulud ja 20,56 eurot viivis seisuga 30.10.2013. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 31.10.2013 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 15 eurot ning õigusabikulude – 15 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 06.03.2014 (tl 55), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 40).

Kohtu põhjendused

2-12-36624

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja vennale – Ivor Turbale 06.03.2014 (tl 55), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 53). TsMS § 315 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 315 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-12-36624 VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega P. OÜ-lt ja P. . O. 20.07.2012 kostjale nõude loovutamisest hagejale (tl 32 pöördel). VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatisest nõude loovutamise kohta (tl 32 pöördel) nähtub, et 20.07.2014 saatis P. . O. kirjaliku teatise, milles teatas, et loovutas nõude kostja vastu ITM I. O. -le (hageja) P. . O. I. T. M. I. O. ) vahel 18.05.2012 sõlmitud koostöölepingu alusel. Kuna senine võlausaldaja teatas kostjale, et on nõude tema vastu loovutanud uuele võlausaldajale, saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes VÕS § 170 alusel. Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja I. T. M. I. O. ) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja P. . O. VÕS § 164 lg 2 alusel. Hagi on tõendanud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 24-33) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1, 415 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 teise lause alusel põhinõude, intressi, lepingutasu ja viivise osas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 200 eurot – VÕS §-de 396 lg 1, 402, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, intress – 6 eurot – VÕS §-de 397 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, lepingutasu – 4 eurot – VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis - 20,56 eurot (seisuga 30.10.2013) – VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, 415 lg 1 ja 113 lg 1 teise lause alusel. Hageja on nõudnud ka võla sissenõudmise kulude 47,50 euro ja laenu sularahas väljamaksmise kulude 9,60 euro väljamõistmist. Võla sissenõudmise kulude nõue on sisuliselt kahju hüvitamise nõue. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist, kui ta on tõendanud, et tal on tekkinud seoses võla sissenõudmisega kulusid. P. . O. 01.01.2012 kinnitatud lisateenuste hinnakirjast (tl 33) nähtub, et meeldetuletuskirja eest tuleb maksta 12 eurot, kirja eest, mis sisaldab infot seoses võlgnevuse edastamisega maksehäireregistrisse, 7 eurot ning SMS-i või interneti teel väljastatava kiirlaenu meeldetuletuskirja eest 1,50 eurot. Võla sissenõudmiseks tehtud toimingute väljavõttest (tl 30) nähtub, et hageja nõuab kostjalt 1,50 eurot 17.06.2012 saadetud SMS-i

2-12-36624 eest, 1,50 eurot 20.06.2012 saadetud e-maili eest, 12 eurot 26.06.2012 saadetud I meeldetuletuse eest, 1,50 eurot 27.06.2012 saadetud SMS-i eest, 12 eurot 03.07.2012 saadetud II meeldetuletuse eest, 12 eurot 20.07.2012 saadetud III meeldetuletuse eest ja 7 eurot 20.07.2012 saadetud krediidiinfo tasulise kirja eest. Tõendatud on e-maili saatmine 20.06.2012, I meeldetuletuse saatmine 26.06.2012, II meeldetuletuse saatmine 03.07.2012 ja III meeldetuletuse saatmine 20.07.2012, kuid tõendamata on SMS-i saatmine 17.06.2012 ja 27.06.2012 ning krediidiinfo tasulise kirja saatmine 20.07.2012. Seega on võimalik kostjalt välja mõista tasu e-maili, I meeldetuletuse, II meeldetuletuse ja III meeldetuletuse eest so kokku 37,50 eurot (1,50 + 12 + 12 + 12). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulude katteks 37,50 eurot - VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel. Hageja on nõudnud kostjalt ka sularaha väljastamisega seotud kulude 9,60 euro väljamõistmist. Kuna hageja pole märkinud, milles seisnevad sularaha väljastamisega seotud kulud 9,60 eurot, ja hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitab, et ta on kandnud seoses sularaha väljastamisega kostjale kulutusi, tuleb jätta hageja taotlus kostjalt sularaha väljastamisega seotud kulud 9,60 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kiirlaenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 264,06 eurot (200 + 6 + 20,56 + 37,50). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on nõudnud kostjalt ka viivise väljamõistmist põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 31.10.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (hetkel 200 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 31.10.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 304,66 (200 + 6 + 61,10 +

20,56 + 17) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt 92% ulatuses (264,06 : 287,66), siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hagi rahuldamisega võrdelises ulatuses kostja ja hageja kanda. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta 92% ulatuses kostja kanda ja 8% hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 20 pöördel), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud

2-12-36624 riigilõiv – 15 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot ning õigusabikulu – 15 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (maksekorraldus tl 23). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (maksekorraldus tl 38). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 60 eurot riigilõivu. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagiesitamisel tasunud hagihinnalt riigilõivu soodusmääras, siis on TsMS § 162 lg 5 alusel hageja õigustatud nõudma kostjalt riigilõivu 60 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud A. T. P. . O. arvest lähtuvalt peab hageja maksma P. OÜ-le 15 eurot tasu hagi koostamise eest I. T. . Kuna antud hagi hind on 304,66 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas põhjendatud, sest hageja nõutud lepingulise esindaja kulu vastab hageja lepingulise esindaja tehtud töö mahule hagiavaldusele koostamisel antud tsiviilasjas. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 75 eurot (60 + 15). Kuna hagi rahuldatakse osaliselt 92% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda samuti 92% ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 69 eurot (92% 75st). Kostja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-12-36624

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.