2-14-3134/11 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud ettevõtte varasid kokku hinnanguliselt summas 398,83 eurot. Kohustusi on ajutine pankrotihaldur tuvastanud kokku summas 4143,15 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustused võlausaldajate ees. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on ettevõte maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole võlgniku tegevusest nähtuvalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile kasumiaruanded perioodist 01.07.2013 – 31.12.2013 ning kasumiaruannetest nähtuvalt on äriühing tegutsenud peamiselt kahjumlikult kogu tegevusperioodi jooksul. Ekobutiik OÜ tegevuskohaks olid äriruumid, mille kasutamiseks oli Ekobutiik OÜ ja Elva Tarbijate Ühistu vahel 31.05.2013 sõlmitud äriruumi üürileping nr 4/2013. Võlgniku juhatuse liikme sõnul lõpetati üürileping 03.12.2013. Samuti on lõpetatud tööleping töötajaga ning välja makstud saadaolevad töötasud ja hüvitised. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on ettevõte maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. V MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTEST JA JUHATUSE LIIKME VASTUTUSEST Võlgniku majandustegevus jaekaubandusvaldkonnas on ajutise pankrotihalduri andmetel toimunud alates 01.07.2013, mil asuti tegutsema äriruumides aadressil Valga mnt 11c Elva. Majandustegevus lõppes võlgniku kinnitusel 2013 detsembri alguses. Seega on võlgniku reaalne majandustegevus toimunud sisuliselt viie kuu jooksul. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud ajutisele pankrotihaldurile nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgniku tegevusega seonduvaid asjaolusid. Võlgniku juhatuse liige ei ole varasemalt tegelenud kaubanduse valdkonnas. Võlgniku juhatuse liige Tanel Uibo on mõlema äriühingu juhatuse liige. Võlgniku selgituse kohaselt on mõte tegeleda kaubandusega ning eesmärgiga müüa kohalike väiketootjate toodangut olnud juhatuse liikmel juba pikemat aega ning 2013 tundus õige aeg sellega alustada. Üheks kaupluse avamise ajendiks oli ka asjaolu, et tekkis võimalus saada kasutusse üüripind ühes sisustusega ning üürileandjal oli välja pakkuda ka kaupluse töötaja. Juhatuse liige on selgitanud, et kaupluse avamise eesmärgiks oli turustada eelkõige kohalike (st Eesti ja kitsamalt Lõuna-Eesti väike- ja mahetootjad) väiketootjate toodangut ning eelistuseks oli talutoodang. Äriplaani kohaselt oli plaanis lisaks esimesena Elvas avatud kauplusele avada poed ka teistes ümberkaudsetes linnades, eelkõige Tartus, kus on eeldatavalt piirkonna suurim klientuur ja ostujõud. Juhatuse liikme hinnangul oli makseraskuste põhjuseks klientide vähene huvi müüdavate kaupade vastu, samuti kauba suhteliselt kõrge hind, kaubavaliku uudsus ja osade tootjate vähene tuntus. Kuigi juhatuse liikme selgituste kohaselt oli enne äritegevusega alustamist selgitatud välja tarbijate soov antud tüüpi kaupluse vastu, on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku hinnang antud liiki kaubandustegevuse jätkusuutlikkuse osas Elva ja Lõuna-Eesti piirkonnas olnud liialt optimistlik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Elva suuruses linnas eraldi mahetoodete müügiga tegeleva poe avamine riskantne põhjusel, et väikelinnas elavate isikute ostujõud on ilmselt madalam võrreldes suuremates linnades, sh Tartus, elavate isikutega. Lisaks hindab ajutine pankrotihaldur väiketootjate toodangu müügile spetsialiseeruva poe avamise täiendavalt ka Tartus riskantseks põhjusel, et Tartus on juba aastaid tegutsenud talutoodangut ja mahetoodangut müüvad kauplused, millel on kujunenud oma klientuur ning koht Lõuna-Eesti kliendi jaoks. Arvestades Lõuna-Eesti (samuti üldiselt Eesti) mahetootjate arvu ning nende poolt toodetavate kaupade valikut, on ilmselge, et nii n-ö taluturgudel kui ka kaubanduskeskustes on juba aastaid müügil samad (sama liiki) tooted, mille müügiga on tegelenud ka võlgnik. Kuivõrd enamus võlgniku poolt pakutavaid tooted on müügil ka suuremates

tulemuslik ning sellega seonduvalt kulutuste tegemine ei oleks mõttekas. Seega tuleb OÜ Ekobutiik pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Ekobutiik kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast ettevõtte registrist kustutamist tuleb Karin Antsov vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. OÜ Ekobutiik dokumendid tuleb jätta hoiule Tanel Uibo kätte. PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda brutotasu suuruseks 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 211,20 eurot ja kulutuste suuruseks 94,51. Kulud ja hüvitis kokku 945,71 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Praegusel juhul on ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara kokku 265,73 eurot, millest ei piisa ajutise halduri tasu ja kulutuste katmiseks. 11.03.2014 kohtuistungil nõustus T. Uibo hüvitama pankrotihalduri tasu ja kulud osas, mis ületavad summat 397 eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). T. Uibo taotluse alusel tuleb OÜ-le Ekobutiik anda menetlusabi ja ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131,01 eurot katta riigi vahenditest. Arvestades, et T. Uibo on 11.03.2014 kohtistungil andnud nõusoleku pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks ülejäänud osas, tuleb ajutise halduri tasu ja kulud jätta riigipoolset menetlusabi ületavas osas solidaarselt OÜ Ekobutiik ja T. Uibo kanda. Seega tuleb T. Uibol hüvitada ajutise halduri tasu summas 243 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 80,19 eurot ja ajutise halduri kulud 94,51 eurot (koos käibemaksuga).