lk 1
Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
31. märts 2014
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-41388
Hagi ese
Osaühing Aktiva Finants hagi I T’ult 719,93 euro nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Hageja esindaja: Uljana Feldman (Julianus Inkasso OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected] ) Kostja: I T ***
Asja läbivaatamise kuupäev
Õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus
Resolutsioon
lk 2
Hageja taotlus ja põhjendused Osaühing Aktiva Finants esitas 05. 09. 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 719,93 euro saamiseks. Kohus tegi 30. 09. 2013 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 24. 10. 2013 vastuväite.
lk 3 Vastavalt maksegraafiku(te)le kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Elisa Eesti AS-le. Kostja nimetatud osamaksete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja arvestab viiviseid alates järelmaksuga müügilepingu viimase osamakse järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise päevani valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x 0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Summa
Maksetähtaeg Viivitatud päevade arv 19.8.13
Viivis
Tasumata 359,99 99,36 osamaksed Viivis on kokku summas 99,36 eurot. Elisa Eesti AS poolt kostjale osutatud teenuste näol oli tegemist poolte vahelise võlaõigussuhtega, millest tulenevalt kohustus Elisa Eesti AS osutama kostjale teenuseid ning Elisa Eesti AS-1 oli õigus nõuda teenuste osutamise eest tasu. TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemise või hagi läbivaatamisega ilma hageja osavõtuta. Hageja palub kohtul TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 3 lg 1; 144 p 7; 146; 162 lg 1, 2, 3; 177 lg 2; 317 lg 1; 363 lg 1 p 4 ja 407 lg 1 palub hageja.
lk 4 Kostja oma kirjalikus vastuses ei esitanud nõude suurusele vastuväidet, võttes selle sisuliselt õigeks. Kostja väitel ei suuda ta võlga tasuda, kuna peab maksma täiturite poolt sissenõutavaid võlgasid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja nõudele vastuväidet ei esitanud, võttes selle sisuliselt õigeks. Kostja väide nõude rahuldamise võimatuse kohta seoses paljude võlanõuete täitmisega täitemenetlustes, on pigem täitemenetluse teema ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.