Korteriühistu Vipstar avaldus N. S.i pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks
Menetlustoiming
Pärandvara määramine
Menetlusosalised esindajad
ja
hoiumeetmete
rakendamine
ja
hooldaja
nende Avaldaja: Korteriühistu Vipstar (registrikood: xxx, aadress: Õpetajate 4-1, 31021 Kohtla-Järve) Puudutatud isik: Kohtla-Järve Linn Linnavalitsuse kaudu (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve)
2.Rakendada pärandvara hoiumeetmena 31.12.2004 surnud N. S.i (isikukood xxx) pärandvara valitsemise korraldamist ja määrata N. S.i pärandvara hooldajaks Korteriühistu Vipstar (registrikood xxx) kuni N. S.i pärandi vastuvõtmiseni pärija (te) poolt.
korraldama heaperemehelikult N. S.i pärandvara valitsemist ning tagama selle säilimine;
3.2.korraldama N. S.i pärandavaraga seotud maksude ja võlgade tasumist;
3.3.esitama vajadusel pärimismenetluse algatamise avaldus notarile;
4.Otsustada pärandi hooldajale loa andmine pärandvarasse kuuluva korteriomandi Õpetajate 4-9 Kohtla-Järve, müügiks peale pärandvara inventuuri tegemist.
5.Korteriühistu Vipstar ei või ilma kohtu loata N. S.i kinnisasja käsutada.
6.Määrata N. S.i pärandvara inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (e-post: [email protected]) ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja PärS § 141 kohaselt pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg kolm kuud alates kohtumääruse
8.Määrus edastada avaldajale ja pärandavara hooldajale Korteriühistule Vipstar, kohtutäiturile Natalja Malahhova ning pärimisregistrile. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Korteriühistu Vipstar esitas avalduse, milles taotleb N. S.i (isikukood xxx) pärandvara (kinnisasi xxx) suhtes hoiumeetmete rakendamist, pärandvarale hooldaja määramist ja pärandvara võõrandamist. Avalduse kohaselt tunnistati Viru Maakohtu 28.11.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-45968 N. S. surnuks. Eeldatav surma kuupäev on 31.12.2004. Korteriomand xxx kuulub N. S.ile. N. S.i pärandit keegi vastu võtnud ei ole, võimalikud pärija (-d) ei asu pärandvara asukohas, KÜ-le ei ole pärijad teada.
2.Korteriomandil lasub võlgnevus KÜ-le Vipstar ees. Seisuga 20.12.2013 on korteril võlgnevus 3986, 31 eurot ning võlgnevus kasvab viiviste ja tasumata majandamiskulude näol. Võlgnevuse ületab pärandvara maksumuse. Kasutuseta seisvast korteris ei ole kellelgi reaalselt kasu ning sellega kaasnevad kulutused, mis on ebamõistlikult koormavad teiste kaasomanike suhtes. Korter on halvas seisundis ja elamiskõlbulik. Avaldaja taotleb nimetatud pärandvarale hoiumeetmeid, et korteriomand xxx võõrandada kohtu loal. Müügitulude eest on võimalik likvideerida korteril lasuv võlgnevus KÜ ees. Avaldaja tugineb Pärimisseaduse (PärS) §-le 110 lg 1 p 2, PärS § 111 lg 1 ja 112 lg 4.
3.Puudutatud isiku, Kohtla-Järve linna arvamuse kohaselt suri korteriomandi xxx omanik N. S. 31.12.2004 ning seega rakendatakse kuni 2009 kehtinud pärimisseadust. Pärimisseaduse § 118 järgi pärandi vastuvõtmise ja loobumise tähtaeg on 10 aastat. Rahvastikuregistri andmete kohaselt N. S.il puuduvad seadusjärgsed pärijad. Tulenevalt PärS § 166 lg 1 on võlausaldajal (sh. korteriühistul Vipstar) õigus saada notarilt infot selle kohta, kes on pärandi vastu võtnud ja kes on pärandist loobunud ning võlausaldajal on õigus esitada notarile avaldus pärimismenetluse algatamiseks.
4.Tuginedes asjaolule, et korteriomandil, mis kuulub N. S. ́i pärandvara hulka lasuvad kommunaalvõlgnevused, mis suurenevad iga kuuga, leiame, et on otstarbekas määrata N. S. ́i pärandvarale hooldaja. Otstarbekas oleks korteriühistul (hooldajana ja võlausaldajana) algatada N. S.i pärimismenetlus. Kohtla-Järve linn on nõus N. S. pärandvarale juriidilise isiku, Korteriühistu Vipstar hooldajaks määramisega.
2-13-61369
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada pärandavara hoiumeetmete rakendamise ja pärandvarale hooldaja määramise osas ning jätta rahuldamata pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 9 kohaselt on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. TsMS 586 lg 1 kohaselt otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pärandi hoiumeetmete rakendamisele kohaldub kehtiva pärimisseaduse regulatsioon. Pärimisseaduse (PärS) § 111 lg 3 kohaselt võib kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. PärS § 110 lg 2 p 1 kohaselt on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine.
6.Avalduse kohaselt tunnistati N. S. surnuks ja eeldatav surma kuupäev on 31.12.2004 (Viru Maakohtu 28.11.2013 määrus tsiviilasjas 2-13-45968). Pärandit keegi vastu võtnud ei ole, võimalikud pärija (d) ei asu pärandvara asukohas ja avaldajale ei ole pärijad teada. Avaldajal on nõue N. S.i vastu seisuga 20.12.2013 summas 3986, 31 eurot ning võlgnevus kasvab viiviste ja majandamiskulude näol. Avaldaja taotleb nimetatud pärandvarale hoiumeetmeid, et pärandiks olev korteriomand võõrandada.
7.Kohus leiab, et kuivõrd kohaliku omavalitsuse andmetel N. S.il ei ole seadusjärgseid pärijaid, on vara pärijaks eeldatavalt kohalik omavalitsus, kes ei oma aga hetkel ülevaadet pärandvarast ega hoolda seda, millest saab teha järelduse, et käesoleval ajal pärandvara ei valitseta. Seega on põhjendatud rakendada N. S.i pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks selle säilimise eesmärgil ja kohustuste täitmiseks. Seadusjärgse pärimise korral on alati olemas pärija (nii enne 1. jaanuari 2009 kehtinud, kui ka kehtiva PärS § 18 kohaselt muude pärijate puudumisel kohalik omavalitsusüksus). Pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus või riik (PärS § 136 lg 1). Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 4 järgi peab pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. Kohus määrab N. S.i pärandvara hooldamise kuni N. S.i pärandi vastuvõtmiseni pärija (te) poolt, pärast mida asub pärija ise eelduslikult pärandvara valitsema. PärS § 112 lg 7 järgi, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et avaldus pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise osas on ennatlik ja tuleb jätta rahuldamata. Pärandvara müümine on võimalik otsustada pärast hooldaja määramist ja inventuuri tegemist, mitte enne seda. Samuti ei ole kohalik omavalitsus oma arvamuses andnud nõusolekut pärandi võõrandamiseks.
8.PärS § 112 lg 1 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 3 pide 1-6 järgi on hooldaja kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui
2-13-61369 see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast, esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. PärS § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist.
9.Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku Korteriühistu Vipstar. Seega leiab kohus, et N. S.i pärandvara hooldajaks tuleb määrata Korteriühistu Vipstar, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Korteriühistu Vipstar on kohustatud valitsema N. S.i pärandvara heaperemehelikult ning tagama selle säilimine, lisaks korraldama N. S.i pärandvaraga seotud maksude ja võlgade tasumist. Korteriühistu Vipstar ei või käsutada N. S.i pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
10.PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. PärS § 138 kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada.
11.Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate. PärS § 141 lg 2 järgi esitatakse pärandvara nimekiri notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks.
12.Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Natalja Malahhova, kellele tuleb anda tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur, kuivõrd kohtule teadaolev pärandvara asub Ida-Virumaal, mis kuulub kohtutäituri Natalja Malahhova tööpiirkonda. PärS
2-13-61369 § 142 lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja, pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. TsMS § 586 lg 6 kohaselt saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale.
13.Menetluskulud TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastatavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.