Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-13-61708

ASAJOLUD

30.12.2013 esitas osaühing XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 30.01.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 19.02.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 20.02.2014 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.02.2014. Seisuga 11.03.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgniku majandusliku seisundi kindlaks tegemiseks saatis ajutine pankrotihaldur 04.02.2014 küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku lepingulise esindaja elektronposti aadressile XXX. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 07.02.2014. Võlgniku lepinguline esindaja on ajutisele pankrotihakdurile esitatud kirjaliku vastuse. Ajutine haldur on saatnud järelepärimised ka krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksuja tolliametile ning kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Samuti kasutas ajutine pankrotihaldur aruande koostamisel avalikult kättesaadavat informatsiooni. Toetudes tema käsutuses olevatele andmetele on ajutine haldur seisukohal, et osaühing XXX OÜ on püsivalt maksejõuetu, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.

2-13-61708

Osaühing XXX on 06.03.2009 asutatud äriühing, mille peamiseks tegevusalaks oli transporditeenuse osutamine ja ekspedeerimine. 2012 aastal moodsutas osaühingu müügitulu 560 637 eurot. Materiaalsesse põhivarasse investeeris osaühing 2012. aasta jooksul 44 450 eurot ning ettevõttes töötas üks töötaja. Juhatuse liige sai enda kohustuste täitmise eest tasu 4 400 eurot kuus. Võlgniku väidetel oli ettevõtte tegevus algusaastatel olnud edukas, probleemid tekkisid suures osas majandussurutise tõttu. Viimaste aastate majandussurutise käigus äriühingu likviidsus vähenes, mistõttu tekkisid viivitused kohustuste täitmisel. Äriühingu tegevust püüti optimeerida ning muuta kasumilikuks, kuid see ei toonud loodetud kasu, tekkisid maksuvõlad ja võlad tarnijatele. Oluliseks põhjuseks võlgnevuste kogunemisel oli asjaolu, et ostjad viivitasid arvete tasumisega või jätsid need tasumata. Võlgade kättesaamine Venemaalt osutus võimatuks või väheperspektiivseks ning selleks ei olnud ka vabu rahalisi vahendeid. Võlgniku esindaja avaldas, et 2013. aasta sügise vältel püüdis juhatus leida võimalust ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks ning võlgnevuste/ kulude katmiseks, kuid 2013. aasta lõpuks selgus, et tulutult, mistõtu pöördus pankrotiavaldusega kohtusse. Aruande esitamise ajaks kättesaadavale infole tuginedes ning lähtudes eelkõige informatsiooni mahukusest, ei ole halduril võimalik anda lõplikku hinnangut maksejõuetuse põhjuste kohta. Olemasoelva informatsiooni baasil on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaudse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole kindel, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg-le 1, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning kohustusi on vähemalt 100 987, 79 eurot. Ajutise halduri tasu taotlus Terje Eipre on kohtule esitanud võlgniku ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 96 eurot). Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, avalikult kättesaadavate, jt võlgnikuga seonduvate dokumentidega. Võlgniku vara ja võlgade ning majandustegevuse kohta andmete saamiseks koostanud järelepärimisi. Analüüsinud võlgniku vara, võlgade ning maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, tagasivõidetavate tehingute ja vara sissenõudmise võimalusi. Ajutine haldur on teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 1787, 52 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 300 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata Terje Eipre’le ja ajutise halduri kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, a/a XXXXXXXXXXXXX). Ajutine haldur palub 397 eurot välja mõista riigi arvelt.

2-13-61708

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt osaühingul XXX vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt summas 100 987, 79 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt ei esine kuriteo tunnustega tegusid ning ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et osaühing XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud.

2-13-61708 Kohus leiab, et osaühingu XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 1787, 52 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 300 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu palub haldur määrata Terje Eipre’le ja ajutise halduri kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, a/a XXXXXXXXXXXXX). Ajutine haldur palub 397 eurot välja mõista riigi arvelt. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu on ajutisele haldurile põhjendatud välja mõista 1787, 52 eurot tasu katteks ja 300 eurot kulude katteks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud kulu büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, sisaldab kulu 300 eurot käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus hüvitatavad kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Eipre & Partnerid. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihaldurile hüvitatavad kulud, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 18.02.2014 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta osaühingu XXX kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et osaühingu XXX dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX ).

2-13-61708

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.