Q Metsakinnistud OÜ hagi OÜ Nordline Holding vastu asendussuhte ja OÜ Nordline Holding poolt Q Metsakinnistud OÜ-le tagasimaksmisele kuuluva summa kindlaksmääramiseks OÜ Q Line Invest hagi OÜ Eesti Metsamaakler vastu 1 388 794 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt OÜ Q Line Invest hagi Metsamaakler OÜ, Nordline Holding OÜ ja Metsakoll OÜ vastu solidaarselt kahju summas 1 388 794 euro hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Q Metsakinnistud OÜ ja Q Line Invest OÜ apellatsioonkaebuse hind 3 515 140,67 eurot OÜ Eesti Metsamaakler, OÜ Nordline Holding ja Metsakoll OÜ apellatsioonkaebuse hind 1 388 794 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q Metsakinnistud OÜ ja Q Line Invest OÜ apellatsioonkaebus ning OÜ Eesti Metsamaakler, OÜ Nordline Holding ja Metsakoll OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. veebruar 2014. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid I (hagejad/vastustajad II): 1.Q Metsakinnistud OÜ (hageja I) (registrikood: 11507721; asukoht: Tallinn Roosikrantsi 11)
2.Q Line Invest OÜ (hageja II) (registrikood: 11542170; asukoht: Tallinn Roosikrantsi 11) Apellantide I esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Vastustajad I (kostjad/apellandid II):
1.OÜ Eesti Metsamaakler (kostja I) (registrikood: 10111367; asukoht: Tartumaa Tartu vald Sojamaa küla)
2.OÜ Nordline Holding (kostja II) (registrikood: 11171087; asukoht: Tartumaa Tartu vald Sojamaa küla)
3.OÜ Metsakoll (kostja III) (registrikood: 11171087; asukoht: Tartumaa Tartu vald Sojamaa küla) Vastustajate I esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Martti Peetsalu
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a otsust OÜ-lt Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ kasuks välja mõistetud viivise suuruse osas. Teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a otsus muutmata.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada Q Line Invest OÜ hagi OÜ Eesti Metsamaakler vastu jagunemiskava alusel võla 1 388 794 euro väljamõistmiseks.
2.2.Välja mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ kasuks 1 388 794 (üks miljon kolmsada kaheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot, 28.03.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 629 180,76 eurot (kuussada kakskümmend üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend eurot, 76 senti) ning viivis alates 29.03.2014. a põhivõlgnevuse 1 388 794 euro tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
2.3.Jätta rahuldamata OÜ Q Metsakinnistud hagi OÜ Nordline Holding vastu asendussuhte ja OÜ Nordline Holding poolt Q Metsakinnistud OÜ-le tagasimaksmisele kuuluva summa kindlaksmääramiseks.
3.Q Metsakinnistud OÜ (hageja I) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Q Line Invest OÜ (hageja II) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.OÜ Eesti Metsamaakler apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.OÜ Nordline Holding ja OÜ Metsakoll apellatsioonkaebused jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.AS Gild Arbitrage menetluskulud jäävad tema enda kanda.
2.20.12.2010 ringkonnakohtu otsusele eelnenud apellatsioonimenetluse ja Riigikohtu menetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Q Line Invest OÜ (hageja II) menetluskulud maakohtus ja seoses 4. juulil 2013 menetlusse võetud apellatsioonkaebustega kantud menetluskulud 1 388 794 euro
nõudes OÜ Eesti Metsamaakler vastu jäävad OÜ Eesti Metsamaakler kanda.
4.OÜ Q Metsakinnistud (hageja I) ja OÜ Q Line Invest (hageja II) kannavad kostjate IIII menetluskulud maakohtus ja käesolevas ringkonnakohtu menetluses solidaarselt jagunemiskavaga seotud nõuete osas.
5.OÜ Q Metsakinnistud (hageja I) kannab OÜ Nordline Holding (kostja II) menetluskulud tagasimakse nõude osas maakohtus ja käesolevas ringkonnakohtu menetluses.
6.OÜ Nordline Holding (kostja II) ja OÜ Metsakoll (kostja III) menetluskulud maakohtus ja 4. juulil 2013 menetlusse võetud apellatsioonkaebustega seotud menetluskulud kannab OÜ Q Line Invest (hageja II).
7.Ülejäänud osas jäävad menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Q Metsakinnistud OÜ, Q Line Invest OÜ ja AS GILD Arbitrage esitasid Tartu Maakohtule 31.12.2008 hagi OÜ Eesti Metsamaakler, OÜ Nordline Holding ja Metsakoll OÜ vastu OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja jagunemiseelse olukorra taastamiseks koos alternatiivnõudega jagunemiskava alusel tagasimakse kindlaksmääramiseks, viivise välja mõistmiseks; 1 388 794 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2010 otsusega jäeti läbi vaatamata: 1) AS GILD Arbitrage hagi; 2) Q Metsakinnistud OÜ nõue mõista välja OÜ-lt Eesti Metsamaakler võlg Q Line Invest OÜ kasuks; 3) Q Line Invest OÜ haginõue määrata Q Metsakinnistud OÜ-le väljamõistmisele kuuluv summa asendussuhte alusel. Sama lahendiga jäeti rahuldamata Q Metsakinnistud OÜ haginõue tunnustada OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisust ja taastada jagunemiseelne olukord. Tartu Maakohtule saadeti uueks läbivaatamiseks: 1) Q Metsakinnistud OÜ (hageja I) haginõue määrata kindlaks asendussuhe ja OÜ Nordline Holding (kostja II) poolt Q Metsakinnistud OÜ-le tagasimaksmisele kuuluv summa ja viivised; 2) Q Line Invest OÜ (hageja II) haginõue mõista välja OÜ-lt Eesti Metsamaakler (kostja I) jagunemislepingu alusel tekkinud võlg 1 388 794 eurot ja viivised või alternatiivselt Metsamaakler OÜ-lt Nordline Holding OÜ-lt ja Metsakoll OÜ-lt (kostja III) solidaarselt kahju 1 388 794 eurot (kd III, tl 93-102). Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2010 otsus jõustus 18.04.2011.
2.Hagejad esitasid hagiavalduse tervikteksti 08.08.2011 (kd III, tl 136-154). Hagiavalduse tervikteksti kohaselt koostas OÜ Eesti Metsamaakler juhatus 05.08.2008 jagunemiskava (kd I,
tl 17-23), millega otsustati OÜ Eesti Metsamaakler jagunemine eraldumise teel. Jaguneva ühingu osanikeks olid Q Metsakinnistud OÜ ning Metsakoll OÜ võrdsetes osades, Q Metsakinnistud OÜ-le kuuluv osa oli panditud AS GILD Arbitrage kasuks. OÜ Eesti Metsamaakler osanikud kiitsid 05.08.2008 jagunemiskava heaks, vähendasid jagunemiskavas toodud tingimustel jagunemise läbiviimiseks lihtsustatud korras osakapitali, tühistades Q Metsakinnistud OÜ-le kuuluva osa selliselt, et pärast osakapitali vähendamist jäi OÜ Eesti Metsamaakler ainuosanikuks Metsakoll OÜ, ning kinnitasid jagunemise käigus asutatavate ühingute põhikirjad. Q Metsakinnistud (hageja I) oli seisukohal, et jagunemiskava alusel sai kahest võrdse osalusega OÜ Eesti Metsamaakler osanikust üks ligikaudu 110 miljoni krooni väärtuses vara ning teine osanik 0 krooni. Kuna Q Metsakinnistud OÜ ei saanud jagunemise tulemusel samaväärset osalust, kui temale kuulus enne jagunemise läbiviimist OÜ-s Eesti Metsamaakler, on tema osade asendussuhe määratud liiga madalaks. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Nordline Holding omandava ühinguna kohustatud teostama Q Metsakinnistud OÜ-le tagasimakse, et kompenseerida Q Metsakinnistud OÜ-le kuulunud OÜ Eesti Metsamaakler osaluse väärtuse vähenemine. Q Line Invest OÜ (hageja II) haginõue mõista välja 1 388 794 eurot ja viivised põhineb jagunemislepingu alusel üleandmata rahalise kohustuse täitmise nõudel. Hageja II väidete kohaselt on kostja vastuväited alusetud, kuna kostja poolt esile toodud käenduslepingud, samuti kolmepoolne kokkulepe OÜ Eesti Metsamaakler, Q Line Invest OÜ ja OÜ Limestone Partners vahel on tühised ja kui nad ei ole tühised, siis on nad Q Line Invest OÜ poolt 17.04.2009 tühistamisavaldusega tühistatud (kd I, tl 205-208). Tühistamisavalduse kättesaamise üle puudub poolte vahel vaidlus. Q Line Invest OÜ (hageja II) ei nõustu kostjate tasaarvestuse avaldusega, kuna leiavad, et tühistest tehingutest ei tulenenud kohustusi, mida oleks kostjad saanud tasaarvestada. Q Line Invest OÜ (hageja II) leidis, et selliseid leppetrahvi maksmise kohustusi, mille täitmist oleks Q Line Invest OÜ saanud käendada ja milliseid nõudeid oleks OÜ Eesti Metsamaakler saanud omandada, ei ole. Tegemist on kunstlikult konstrueeritud nõuetega, et vältida OÜ Eesti Metsamaakler poolt Q Line Invest OÜ-le jagunemiskava alusel raha maksmist. Juhul, kui kohus leiab, et kostjate poolt esiletoodud asjaolud ei võimalda rahuldada Q Line Invest OÜ nõuet jagunemiskava alusel 1 388 794 euro väljamõistmiseks OÜ-lt Eesti Metsamaakler, siis palub Q Line Invest OÜ vastava summa välja mõista kahjuhüvitisena kostjatelt solidaarselt.
3.Kostja II esitas vastuväited hageja I nõuetele (kd III, tl 220-231). Kostja leidis, et asendussuhte kindlaksmääramist ja tagasimakse tegemist ei saa taotleda pool, kes on oma tahet väljendanud jagunemiskavas. Jagunemiskava pooled on teinud TsÜS § 69 lg 1 kohaselt teatavaks oma tahte tehingu teisele poolele, mida ei saa TsÜS § 72 kohaselt enam tagasi võtta. Kostja II ei kanna ka seda riski, et Q Metsakinnistud OÜ-l ei ole võimalik tagasi saada laenu summas 2 500 000 eurot Q Vara OÜ-lt viimase maksejõuetuse tõttu. Pärast jagunemiskava sõlmimist kandis Q Line Invest OÜ laenulepingu täitmisest tulenevat riisikot. Hagejate nõuded jagunemise tühistamiseks jäeti läbi vaatamata või rahuldamata, seega on jagunemine ja jagunemiskava kehtivad. Kostja II vastuväidete kohaselt ei ole jagunemine toimunud ebavõrdselt, sest omandavatele ühingutele üleantud vara turuväärtus oli võrdne.
Kostjad vaidlesid vastu ka hageja II rahalise kohustuse täitmise nõudele. OÜ Eesti Metsamaakler ja OÜ Q Line Invest vahel 20.10.2008 sõlmitud lepingud on kehtivad. Hageja II väited esindusõiguse puudumise või rikkumise kohta on põhjendamatud, samuti ei ole tehingud heade kommete ega avaliku korraga vastuolus ega muul põhjusel tühised. Isegi kui 20.10.2008 sõlmitud lepingud olid Q Line Invest OÜ-le kahjulikud või sõlmitud esindusõiguse aluseks olevat õigussuhet rikkudes, siis ei mõjuta äriühingu sisesuhte rikkumine äriühingu poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kehtivust. Hagejate tuginemine tehingute näilikkusele ei ole õige, hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tehingute näilisust või asjaolu, et käendatavaid kohustusi tegelikult ei eksisteeri. OÜ Eesti Metsamaakler on Q Line Invest OÜ juhatuse liikmele sularaha üle andnud. OÜ Eesti Metsamaakler tasus sularaha summas 5 000 000 krooni 01.10.2008, mille kohta vormistati OÜ Eesti Metsamaakleri kassa väljamineku order (kd I, tl 129). Leppetrahvinõuded on esitatud tähtaegselt ja puudub alus leppetrahvi vähendamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 31.05.2013. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis OÜ-lt Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ (hageja II) kasuks välja jagunemiskava alusel 1 388 794 eurot; seisuga 31.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivise 531,556,15 eurot ning viivise 1 388 794 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2013 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kohus jättis rahuldamata OÜ Q Metsakinnistud (hageja I) hagi OÜ Nordline Holding (kostja II) vastu asendussuhte ja OÜ Nordline Holding poolt Q Metsakinnistud OÜ-le tagasimaksmisele kuuluva summa kindlaksmääramiseks. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Pooled on selgitanud, et sisuliste asjaolude üle poolte vahel vaidlus puudub (kd III, tl 235). Vaidlusi on tekitanud see, kas Q Metsakinnistud OÜ saab nõuda tagasimakse suuruse kindlaksmääramist ning kas nimetatud nõue võib olla aegunud. Samuti on vaidlusi tekitanud see, kas hagejad on saanud jagunemiskava alusel ettenähtud rahasumma. Hagejad esitasid nõude OÜ Nordline Holding poolt Q Metsakinnistud OÜ-le maksmisele kuuluva tagasimakse suuruse summas 3 515 140,67 eurot kindlaksmääramiseks ning viivise maksmise kohustamiseks.
4.1.Maakohus ei nõustunud kostjatega, et hageja I nõue asendussuhte kindlaksmääramiseks on aegunud. Hageja esitas 2008. a esitatud hagiavalduses nõude määrata kindlaks tagasimakse suurus. Asjaolu, et hageja on konkreetse summa kohtu nõudel hagiavalduse resolutsioonis välja toonud hiljem, ei anna alust lugeda hageja vastav nõue aegunuks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
4.2.Maakohus oli seisukohal, et hageja I nõue tagasimakse suuruse kindlaksmääramiseks ning viivise maksmise kohustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 20.12.2010 otsusega rahuldamata hagi jagunemisotsuse tühisuse tuvastamiseks ja jagunemiseelse olukorra taastamiseks. Otsus on jõustunud. Seega on 05.08.2008 koostatud jagunemiskava kehtiv. Jagunemiskava aluseks oleva jagunemisotsuse on sõlminud Q Metsakinnistud OÜ ja Metsakoll OÜ. Jagunemiskava kohaselt jaguneb OÜ Eesti Metsamaakler, omandavateks ühinguteks on Nordline Holding OÜ ja Q Line Invest OÜ. Jagunemiskavas on kindlaks määratud ning välja toodud omandavate ühingute osakapitali
suurus (mõlemal 40 000 krooni) ning omandavale ühingule üleantav vara. Jagunemiskava kohaselt ei soovinud kava osalised audiitorkontrolli läbiviimist. Kohus nõustus kostjatega, et asendussuhte kindlaksmääramist ja tagasimakset ei saa nõuda enamusosanik, kes on sõlminud jagunemiskava ja hääletanud jagunemisotsuse poolt, sest tahteavaldused on tagasivõetamatud (TsÜS § 69 lg 1 ja § 72). Kuna Q Metsakinnistud OÜ-d esindas osanike koosolekul, kus kiideti OÜ Eesti Metsamaakler jagunemine heaks, volikirja alusel Alo L. , oli Q Metsakinnistud OÜ-le teada jagunemisotsuse sisu, osakapitali vähendamine ning varade jaotamine. Lisaks märkis kohus, et asendussuhe tuleb ÄS § 441 lg 3 kohaselt kindlaks määrata siis, kui osade asendussuhe määrati liiga madalaks. Hageja on seostanud osade väärtuse ühingule üleantava vara väärtusega. Kohus sellise käsitlusega ei nõustunud. Käesoleval juhul määrati osade asendussuhe mõlemale omandavale ühingule ühesugune (42:40). Kohus oli seisukohal, et osalust äriühingus ei saa samastada äriühingu materiaalse varaga. ÄS § 441 lg 3 peab silmas osaluse kindlaksmääramist. Osad jaotati omandavate äriühingute vahel jagunemiskava kohaselt võrdselt. Varade väärtuse, mis kummalegi omandavale ühingule üle anti, on pooled jagunemiskavas ise kokku leppinud.
4.3.Järgmisena käsitles maakohus Q Line Invest nõuet 1 388 794 euro saamiseks, sest raha ei ole Q Line Invest OÜ-le tegelikult üle antud. Maakohus hindas kostjate vastuväiteid hageja II nõudele. Kostjad tuginesid OÜ Metsakoll ja OÜ Q Vara vahel 17.01.2006 sõlmitud osanike lepingu rikkumisest tulenevatele leppetrahvi nõuetele summas 15 000 000 krooni. Kohus märkis, et jagunemiskava punkti 6.1.2.2. alusel tasus OÜ Eesti Metsamaakler 5 000 000 krooni Alo L. le, selle kohta on esitatud kassa väljamineku order (kd I, tl 129) ning kohtul puudub alus kahelda nimetatud dokumendi õigsuses. Kohus nõustus kostjatega, et kui Alo L. ei ole raha Q Line Invest OÜ arveldusarvele kandnud, ei saa kostjad selle eest vastutada. Kohus ei nõustunud väitega, et A. L. l puudus esindusõigus. Kohus leidis, et jagunemisel kohaldatakse uue äriühingu asutamise suhtes valdavalt samu põhimõtteid, mis on ette nähtud seaduses ühingu tavalises korras asutamise kohta. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriühingu organid tekivad alates äriühingu seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Enne äriühingu registrisse kandmist saab rääkida asutajate vahel kehtivatest lepingulistest suhetest ning peale äriühingu registrisse kandmist osanike vahelistest ühinguõiguslikest suhetest. Hagejate poolt Alo L. Q Line Invest OÜ juhatusest tagasikutsumine toimus 29.09.2008 osaniku koosolekul. 29.09.2008 oli OÜ Q Line Invest näol tegemist asutamisel oleva ühinguga ning otsuse vastuvõtmise hetkel puudus Q Line Invest OÜ-l selline organ nagu osanike koosolek. Kuna asutamisel oleval Q Line Invest OÜ-l puudus osanike koosolek ning juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise õigust ei või seadusest tulenevalt anda teiste organite pädevusse, siis oleks saanud asutamisel oleva Q Line Invest OÜ juhatuse liiget muuta vaid ühingu asutaja (st OÜ Eesti Metsamaakler), muutes selleks vastavalt notariaalselt tõestatud vormis ja Eesti Metsamaakler osanike heakskiitmisel jagunemiskava. Seega oli kolmandate isikute jaoks Alo L. l esindusõigus, sest ta oli registrisse kantud juhatuse liikmena.
4.4.Kohus ei nõustunud hageja II väitega, et kostja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmise üheks aluseks olnud käenduslepingud on tühised ning kui nad ei ole tühised, siis on nad Q Line Invest OÜ poolt 17.04.2009 tühistamisavaldusega tühistatud, sest lepingud on sõlminud Q Line Invest OÜ nimel esindusõiguseta isik. Kohus märkis, et kuna Alo L. oli äriregistri andmetel Q Line Invest OÜ juhatuse liige perioodil 24.09.2008–21.10.2008, oli Alo L. l 20.10.2008 Q Line Invest OÜ esindusõigus. Kohus nõustus kostjatega, et juhatuse liikme tagasikutsumine on äriühingu sisesuhe ja sellel
on kolmandate isikute suhtes õiguslik tähendus alles siis, kui tehakse vastav kanne äriregistrisse. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole hagejate väited esindusõiguse rikkumise kohta käenduslepingute sõlmimisel. Tõendamata on ka hagejate väited käenduslepingute näilisuse või heade kommete vastasuse osas. Seega on käenduslepingud kohtu hinnangul kehtivad. 4..5. Kohus leidis, et 17.01.2006 OÜ Q Vara ja OÜ Metsakoll vahel sõlmitud osanike leping OÜ Eesti Metsamaakler osaluse kohta on kehtiv, kuna selle kehtivust ei ole vaidlustatud. Seetõttu puudub alus leppetrahvi nõude tühistamiseks. Hageja viide leppetrahvinõuete kunstlikule konstrueerimisele on paljasõnaline, arvestades, et kohtule on esitatud käenduslepingud, mis on kehtivad, ning nõude loovutamise teatis. Kohus märkis, et tasaarvestusavaldus on teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Õiguslikku tähendust omavad vaid kehtivad tahteavaldused. Toimiku materjalidest nähtub, et leppetrahviteated kannavad kuupäevi 27.12.2006 (Q Vara OÜ-le suunatud teade) ning 17.07.2008 (Q Capital OÜ-le suunatud teade). Mõlemad leppetrahviteated on üle antud Alo L. le. Äriregistri andmetel oli Alo L. Q Vara OÜ juhatuse liige perioodidel 30.06.200330.03.2005 ja 07.05.2008-04.05.2010. OÜ Q Capital nõukogu liige oli Alo L. perioodil 01.06.2006-04.12.2006. Seega ei olnud Alo L. l kummagi leppetrahviteate vastuvõtmise ajal seaduslikku alust äriühingute esindamiseks. Kuivõrd leppetrahviteated ei ole kohtu hinnangul edastatud nende tegelikule adressaadile, oli kohus seisukohal, et OÜ Eesti Metsamaakler poolt leppetrahviga omapoolse kohustuse tasaarvestamine on tühine. Seega oli kohus seisukohal, et tasaarvestust ei ole toimunud 06.11.2008, nagu kostjad väidavad.
4.6.Menetluses esitasid kostjad tasaarvestuse vastuväite 17.02.2009 menetlusdokumendis. Samas aga toimusid tehingud, mille eest leppetrahvi tasumist OÜ Eesti Metsamaakler nõudis, 27.12.2006 (OÜ Q Vara müüs enda osaluse OÜ-s Eesti Metsamaakler Q Capital OÜ-le) ning 1.08.2008 (OÜ Q Capital tasus temale kuuluva OÜ Eesti Metsamaakler osa mitterahalise sissemaksena AWD Impex OÜ (hiljem OÜ Q Metsakinnistud) osakapitali. Eeltoodust lähtuvalt oli kohus seisukohal, et ka VÕS § 159 lg-s 1 märgitud mõistlik tähtaeg leppetrahvinõude esitamiseks on möödunud. Tasaarvestusavalduse tegemise ajaks kohtumenetluses on OÜ Q Vara poolt osaluse müümisest möödunud enam kui kaks aastat, OÜ Q Capital poolt mitterahalise sissemakse tegemisest oli möödunud kuus kuud. Kuna VÕS § 159 lg-s 1 sisalduv tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, ei ole OÜ-l Eesti Metsamaakler enam õigust leppetrahvi tasumist nõuda. Lisaks märkis kohus, et kostjad ei ole tõendanud seda, et alus leppetrahvi tasumiseks oli olemas. Hagejad on selgitanud, et 27.12.2006 osa ostu-müügilepingu pooleks on ka Metsakoll OÜ kõrvuti AS-iga Q Vara ja Q Capital OÜ-ga. Vaidlus selles osas puudub. Kohus nõustus hagejatega, et osa võõrandamine ei saa olla toimunud Metsakoll OÜ nõusolekuta. Samuti on Alo L. tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et õigus tehingute tegemiseks oli tegelikult olemas, kuivõrd selles oli kokku lepitud. Kohus rahuldas hageja II nõude jagunemiskava alusel 1 388 794 euro väljamõistmiseks, ning jättis seetõttu hageja II alternatiivnõude tähelepanuta.
4.7.Tulenevalt TsMS §-st 163 jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Arvestades menetluskulude jaotust käesolevas asjas, oli kohus seisukohal, et kostjate poolt kohtule 28.05.2013 esitatud taotlus menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. GILD Arbitrage AS-i poolt esitatud nõude jättis Tartu Ringkonnakohus 20.12.2010 kohtuotsusega läbi vaatamata. Vastavalt nimetatud kohtuotsusele tuleb käesolevas
lahendis märkida ka menetluskulude jaotus GILD Arbitrage AS-i osas. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb kõik GILD Arbitrage AS-i kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Q Metsakinnistud OÜ (hageja I) ja Q Line Invest OÜ (hageja II) esitasid 02.07.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada Q Metsakinnistud OÜ nõue OÜ Nordline Holding vastu Q Metsakinnistud OÜ-le maksmisele kuuluva tagasimakse suuruse kindlaksmääramiseks ja viivise maksmisele kohustamiseks ning määrata OÜ Nordline Holding poolt Q Metsakinnistud OÜ-le maksmisele kuuluva tagasimakse suurus summas 3 515 140,67 eurot ja kohustada OÜ-d Nordline Holding maksma tasumata tagasimakselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja II palub muuta maakohtu otsust OÜ-lt Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ kasuks seisuga 31.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas ning mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ kasuks välja seisuga 31.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivisena täiendavalt 1 455,38 eurot. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata Q Metsakinnistud OÜ nõude tagasimakse suuruse kindlaksmääramiseks; 2) viitas maakohus asjakohatult TsÜS § 69 lg-le 1 ja §-le 72, mis ei ole antud juhul kohaldatavad. ÄS § 441 lg-st 3 tuleneva õiguse teostamine ei ole tahteavalduse tagasivõtmine; 3) jättis maakohus arvestamata jagunemisotsuse poolt hääletamise asjaolud. Maakohus jättis käsitlemata hagejate poolt esiletoodud asjaolud selle kohta, miks Q Metsakinnistud OÜ volitatud esindaja Alo L. hääletas jagunemisotsuse poolt; 4) jättis maakohus vaatamata ringkonnakohtu juhistele arvestamata hea usu põhimõtte, rikkudes sellega TsMS § 658 lg-t 2. Kui kohus ei pea võimalikuks rahuldada Q Metsakinnistud OÜ nõuet ÄS § 441 lg 3 alusel, peaks kohus mõistma Q Metsakinnistud OÜ poolt taotletud tagasimakse välja hüvitisena tahtlikult heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest. Tegemist on hagejate poolt esiletoodud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisega, mida kohus saab teha ise (TsMS § 436 lg 7); 5) leidis maakohus ebaõigesti, et osade asendussuhe määrati antud juhul mõlemale omandavale ühingule ühesugune (42:40) ning et osade väärtus ei seostuvat ühingule üleantava vara väärtusega; 6) jääb maakohtu järeldustega seostamatuks kohtu märkus, et hageja on seostanud osade väärtuse ühingule üleantava vara väärtusega, millise käsitlusega kohus ei nõustuvat, 7) eksis maakohus Q Line Invest OÜ kasuks väljamõistetud viivise arvutamisel. Kohus eksis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaldamisel, võttes viivise arvestamisel perioodi eest 01.01.2013 - 31.05.2013 seadusjärgse viivisemäärana aluseks 7,75% aastas, samas kui alates 15.04.2013 on seadusjärgseks viivisemääraks 8,75% aastas. VÕS § 113 lg 1 teise lause õigel kohaldamisel pidanuks kohus OÜ-lt Eesti Metsamaakler välja mõistma seisuga 31.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivisena 533 011,53 eurot (hagi esitamise seisuga sissenõutavaks
muutunud viivis 31 809,09 eurot + pärast hagi esitamist kuni 31.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 501 202,44 eurot); 8) oleks maakohus pidanud rahuldama Q Line Invest OÜ nõude ka põhjusel, et OÜ Eesti Metsamaakler ei ole tasunud jagunemiskava alusel 5 000 000 krooni sularahas; 9) rikkus kohus materiaalõiguse norme ja hindas vääralt tõendeid, kui pidas kehtivaks Alo L. poolt Q Line Invest OÜ nimel sõlmitud käenduslepinguid; 10) on materiaalõiguse normidega vastuolus kohtu seisukoht, et Alo L. d ei olevat Q Line Invest OÜ juhatusest 29.09.2008 ainuosaniku Q Metsakinnistud OÜ otsusega tagasi kutsutud (I kd, tl 212); 11) jättis kohus tähelepanuta, et käenduslepinguid ei sõlmitud lepingutele märgitud kuupäeval 20.10.2008, vaid hiljem, mil Alo L. volitused olid ka kohtu enda seisukoha järgi lõppenud. Seega kuna käenduslepingud sõlmiti tegelikult kaks, kolm päeva pärast 20.10.2008, on käenduslepingud sõlminud esindusõiguseta isik. Maakohus kohaldas vääralt ÄS § 34 lg-t 2. Esiteks jättis kohus tähelepanuta, et käenduslepingud sõlmiti ajal, mil Alo L. ei olnud enam registrisse kantud (vt täpsemalt eelmine punkt); 12) jättis kohus põhjendamatult käsitlemata hagejate väited käenduslepingute tühisusest näilikkuse ja heade kommete vastasuse tõttu; 13) kui käenduslepingud ei ole tühised, pidanuks kohus leidma, et need on Q Line Invest OÜ poolt 17.04.2009 tühistamisavaldusega tühistatud TsÜS § 131 lg 1 alusel esindaja kohustuste rikkumise tõttu (I kd, tl 205-208). Maakohus pidas hagejate väidet leppetrahvinõuete kunstlikust konstrueerimisest paljasõnaliseks, kuid leidis samas, et kostjad ei ole tõendanud, et alus leppetrahvi tasumiseks oli olemas (otsuse p 123); 14) paluvad hagejad parandada ebatäpsuse maakohtu otsuses. Erinevalt maakohtu otsuses märgitust, sai üks OÜ Eesti Metsamaakler osanik (Q Metsakinnistud OÜ) ainuosanikuks Q Line Invest OÜ-s, kes sai 0 krooni väärtuses OÜ-st Eesti Metsamaakler eraldatud vara ning teine OÜ Eesti Metsamaakler osanik (Metsakoll OÜ) sai ainuosanikuks OÜ-s Nordline Holding, kes sai 110 miljoni krooni väärtuses OÜ-st Eesti Metsamaakler eraldatud vara.
9.OÜ Eesti Metsamaakler, OÜ Nordline Holding ja OÜ Metsakoll vaidlevad hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hagejate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige hagejate väide, et Q Metsakinnistud OÜ ei olnud enamusosanik ega sõlminud jagunemiskava. Kostjate hinnangul olid täidetud jagunemise läbiviimiseks vajalikud materiaalõiguslikud eeldused: jagunemiskava tingimuste kokkuleppimine, osanike koosoleku kokkukutsumine ja otsuse vastuvõtmine; 2) vastab jagunemiskava poolte tahtele ning tahteavaldust ei saa tagasi võtta. Poolte vahel puudub vaidlus ja faktilistest asjaoludest tuleneb, et jagunemiskavas kokkulepitu oli poolte (osanike) ühine tahe ja jagunemisotsus on kehtiv;
3) ei saa tagasimakset nõuda enamusosanik, kes on hääletanud jagunemisotsuse poolt. Asendussuhte kindlaksmääramist ja tagasimakset võib nõuda üksnes väikeosanik, sest ÄS § 441 lõike 3 eesmärk on väikeosanike kaitse; 4) märgivad kostjad alternatiivselt, et asendussuhte kindlaksmääramist ei saa nõuda jagunemisotsuse poolt hääletanud osanik, kes ei ole vastuväidet protokollinud; 5) ei vastuta kostjad hageja II juhatuse liikme võimalike rikkumiste eest; 6) ei saa jagunemine olla heade kommete vastane, kui sellega on nõus kõik osanikud; 7) ei kanna kostjad seda riski, kui jagunemiskavas kokkulepitud vara väärtus on vähenenud pärast jagunemise jõustumist; 8) on OÜ Eesti Metsamaakler ja OÜ Q Line Invest vahel 20.10.2008 sõlmitud lepingud kehtivad. Alo L. on tunnistajana andnud vande all ütlusi selle kohta, et ta oli kuni 21.10.2008 Q Line Invest juhatuse liige (vt 01.03.2010 kohtuistungi protokolli lk 3). Lisaks märgivad kostjad, et maakohus on õigesti leidnud, et asutamisel oleva äriühingu juhatuse liiget ei ole võimalik vahetada osanike otsuse alusel; 11) ei mõjuta Alo L. kui OÜ Q Line Invest juhatuse liikme väidetav esindusõiguse puudumine (sisesuhe) OÜ Q Line Invest sõlmitud lepinguid (välissuhe); 12) ei ole käenduslepingud näilikud üksnes seetõttu, et neid sõlmiti kaks. Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tehingute näilisust või asjaolu, et käendatavaid kohustusi tegelikult ei eksisteeri. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejatel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-02 p 22); 13) on OÜ Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ juhatuse liikmele sularaha üle andnud.
10.OÜ Eesti Metsamaakler, OÜ Nordline Holding ja OÜ Metsakoll esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja leidnud, et leppetrahvinõuded on esitatud esindusõigust mitteomava isiku vastu. Apellandid on seisukohal, et maakohus on rikkunud TsMS § 631 lõikes 2 ja § 633 lõikes 3 sätestatud kohustust. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Alo L. oli leppetrahviteadete esitamise hetkel Q Vara OÜ (pankrotis) nõukogu liige ja Q Capital OÜ (kustutatud) juhatuse liige. Leppetrahviteade toimetati kätte 27.12.2006, s.o ajal, mil Alo L. oli Q Vara OÜ (pankrotis) nõukogu liige (lisa 1). Alo L. oli Q Capital OÜ (11167772) juhatuse liige 08.01.2007–30.04.2010 ja nõukogu liige 01.06.2006–4.12.2006. Leppetrahviteade toimetati kätte 17.07.2008, s.o ajal, mil Alo L. oli Q Capital OÜ (kustutatud) juhatuse liige (lisa 2). Leppetrahviteated on esitatud õigeaegselt esindusõigust omavale isikule; 2) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostjatel puudus õiguslik alus nõuda leppetrahvi tasumist;
3) on leppetrahv mõistlik arvestades tehingu eesmärki ja tehingu summat; 4) puudub leppetrahvi vähendamiseks alus. Leppetrahvi suurus iseenesest ei ole piisav alus, et lugeda leppetrahv tühiseks ja vähendada seda mõistliku suuruseni. Kahju puudumine ei ole leppetrahvi alandamise aluseks, kui selle sissenõudmist õigustab leppetrahvi survefunktsioon. Käesoleval juhul on leppetrahv mõistlik, sest selle eesmärk oli vältida osanike ringi muutumist, kuna OÜ-l Eesti Metsamaakler oli kaks võrdse osalusega osanikku ning osaühingu majandustegevuseks vajalikke otsuseid sai vastu võtta üksnes konsensusel; 5) paluvad kostjad muuta menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Arvestades asjaolu, et enamik hagejate nõuetest on rahuldamata jäetud, siis oleks maakohus pidanud seda arvestama menetluskulude jaotamisel; 6) paluvad kostjad kohtuasja toimiku juurde võtta Q Vara OÜ ja Q Capital OÜ äriregistri ajaloo väljavõtted, sest need on vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud Alo L. esindusõiguse puudumise.
11.Q Metsakinnistud OÜ ja Q Line Invest OÜ vaidlevad kostjate apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostjate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastas kohus õigesti, et alus leppetrahvide nõudmiseks puudub ning leppetrahvide nõudmisest ei ole ka mõistliku aja jooksul teatatud; 2) on ebaõige kostjate apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus tuvastanud aluse puudumise üksnes ühel 5 000 000 krooni suurusel leppetrahvinõudel. Kõigi kolme 5 000 000 krooni suuruse leppetrahvi alusena on kostjad väitnud OÜ Eesti Metsamaakler osaga tehingute tegemist ilma teise osaniku Metsakoll OÜ nõusolekuta. Kohus leidis õigesti, et jagunemiskava punktist 6.1.2.2 tuleneva OÜ Eesti Metsamaakler maksekohustuse tasaarvestus väidetavate leppetrahvidega on tühine ehk seda ei ole toimunud ning OÜ-lt Eesti Metsamaakler tuleb Q Line Invest OÜ kasuks välja mõista jagunemiskava alusel tasumata rahasummad; 3) ei ole OÜ Eesti Metsamaakler tasunud Q Line Invest OÜ-le jagunemiskava alusel 5 000 000 krooni sularahas. Kohus jättis tähelepanuta, et Jürgen Järviku e-kirja kohaselt sai Alo L. kõnealused 5 000 000 krooni mitte jagunemiskava alusel, vaid vastutasuna selle eest, et nõustus kostjate huve teeniva jagunemisega ja allkirjastas Q Line Invest OÜ jaoks kahjulikud käenduslepingud (e-kirja punkt 6) ehk Alo L. sai kõnealused 5 000 000 krooni sisuliselt isiklikuks altkäemaksuks. Seega hindas kohus vääralt eelnimetatud tõendit. Lisaks leidis kohus ebaõigesti, nagu olnuks Alo L. kassaorderi vormistamise kuupäeval 01.10.2008 (I kd, tl 129) Q Line Invest OÜ seaduslik esindaja. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu puuduksid äriühingul enne äriregistrisse kandmist organid, sh osanikud; 4) ei ole OÜ Eesti Metsamaakler tasunud Q Line Invest OÜ-le jagunemiskava alusel 136 711,85 eurot. Kostjad ei ole sellise rahasumma tasumise kohta ühtegi tõendit esitanud. Apellandid ei ole esile toonud ühtegi väidetavat maakohtu poolset rikkumist vastava asjaolu tuvastamata jätmisel;
5) jättis maakohus tähelepanuta, et käenduslepinguid ja kolmepoolset lepingut ei sõlmitudki lepingutele märgitud kuupäeval 20.10.2008, vaid veelgi hiljem, mil Alo L. oli juhatuse liikmena ka äriregistrist kustutatud. Seega kuna lepingud sõlmiti tegelikult kaks, kolm päeva pärast 20.10.2008, pidanuks kohus igal juhul jõudma järeldusele, et lepingud on sõlminud esindusõiguseta isik ning need on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühised. Kohus jättis tähelepanuta, et käenduslepingud sõlmiti ajal, mil Alo L. ei olnud enam isegi registrisse kantud (vt täpsemalt eelmine punkt). Teiseks kohaldas kohus vääralt ÄS § 34 lg-t 2, mis ei ole antud juhul kohaldatav. Kolmandaks ei anna TsÜS § 129 lg 1 õiguslikku tähendust teise poole teadmisele ning tehing on sellest olenematult tühine. Kui lepingud ei ole tühised, pidanuks kohus leidma, et need on Q Line Invest OÜ poolt 17.04.2009 tühistamisavaldusega tühistatud TsÜS § 131 lg 1 alusel esindaja kohustuste rikkumise tõttu (I kd, tl 205-208); 6) tuleb apellatsioonkaebuse punktis 2.3 esitatud väited jätta arvestamata. Apellandid ei ole kaebuse punktis 2.3 käsitletud asjaolusid asja sisulisel arutamisel esimese astme kohtus esitanud ega märkinud apellatsioonkaebuses nende esitamata jätmise põhjust, kohtukõne teesides vastavate asjaolude esitamine oli TsMS § 402 lg 2 järgi lubamatu; 7) tuleb apellatsioonkaebuse punktis 2.4 esitatud väited jätta arvestamata. Apellatsioonkaebuse punktis 2.4 on kostjad käsitlenud nõutavate leppetrahvide suurust ja väitnud, et nende vähendamiseks puuduvat alus. Vastavad väited ei saa olla apellatsiooni aluseks. Kuna kohus leidis, et leppetrahvide nõudmiseks puudus alus ja leppetrahvidest ei ole ka mõistlikul ajal teatatud, siis ei saaks kostjate väited leppetrahvide väidetavast mõistlikust suurusest kaasa tuua teistsugust otsust, sest leppetrahve ei saaks sellele vaatamata nõuda ega nendega tasaarvestust teostada. 9) ei ole AS GILD Arbitrage enam menetlusosaline. Kostjate taotlused seonduvalt menetlusvälise isikuga AS-iga GILD Arbitrage (sh menetluskulude osas) tuleb jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Q Metsakinnistud OÜ (hageja I) apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. OÜ Q Line Invest (hageja II) apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. OÜ Eesti Metsamaakler apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. OÜ Nordline Holding ja OÜ Metsakoll apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a otsust OÜ-lt Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ kasuks välja mõistetud viivise suuruse osas. Ringkonnakohus mõistab välja OÜ-lt Eesti Metsamaakler Q Line Invest OÜ (hageja II) kasuks 28.03.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 629 180,76 eurot ja viivise alates 29.03.2014. a 1 388 794 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse asendussuhte kindlaksmääramise ja sellega seotud nõuete rahuldamata jätmise osas.
13.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hageja I asendussuhte määramise nõude osas, seejärel hageja II jagunemiskava täitmiseks 1 388 794 euro väljamõistmise nõude põhjendatuse osas ja seejärel viivise suuruse osas.
14.Ringkonnakohus täpsustas istungil poolte väiteid ja vastuväiteid ning kostja II kinnitas, et ta ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja I nõue asendusssuhtest tuleneva rahalise kahju (tagasimakse) osas ei ole aegunud. Kostja II märkis, et kuna maakohus jättis muudel põhjustel
asendussuhte osas hagi rahuldamata, siis puudus tal õigus vaidlustada maakohtu motiive, kuid ta jääb aegumise vastuväite juurde. Ringkonnakohus leiab, et nõude aegumise hindamisel ei oma tähtsust, millal hageja nimetas nõude rahalise suuruse. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja I menetluse kestel formuleerinud sooritusnõuet asendussuhtest tuleneva tagasimakse väljamõistmiseks kostjalt II. Hageja I nõue on sõnastatud tuvastusnõudena ja tuvastatavalt suuruselt viivise välja mõistmisena, kuid kuigi tuvastusnõuded on protsessuaalsed ja ei allu aegumisele, siis TsÜS 160 lg-st 1 tuleneb, et ka protsessuaalse tuvastusnõude esitamine peatab nõude (materiaalõigusliku nõude) aegumise. Seega on maakohtu järeldus, et hageja I nõue ei ole aegunud, õige.
15.Käesolevas asjas toimus jagunemine eraldumise teel ÄS ( ringkonnakohus viitab käesolevas otsuses äriseadustiku redaktsioonile, mis kehtis 10.07.2008 - 21.12.2008) § 434 lg 5 järgi. Asja materjalide juures on notariaalselt tõestatud OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava. Nimetatud kavas on notar juhtinud tähelepanu, et „käesoleva jagunemiskava kohaselt jagunemise läbiviimine on raskendatud või võimatu, kui jagunemise protsessi kestel jagunemisel osalevate ühingute osanike ring muutub.“. Äriseadustiku kohaselt on asendussuhte määramise kokkulepped osalust omandavate osanike vahel lubatud ja nendele kokkulepetele kohaldub sisuvabaduse põhimõte. Osade jaotus, asendussuhe ja juurdemaksed on osanike kaitse sätted ning neid saavad osanikud vabalt jagunemislepingus kokku leppida. Kui kõik osanikud on määratud jaotusega nõus ja jagunemine kantakse registrisse, siis saab asendussuhte ebaõige määramise nõude esitada vaid erandlikel asjaoludel. Ringkonnakohus ei nõustu hageja I väitega, et jagunemise protsessis osaniku poolt antud tahteavaldustele ei kohaldu TsÜS § 69 lg 1 ja § 72. Asendussuhe on kokkuleppe küsimus ning ka väärtuste jagunemine määratakse jagunemisel osalevate isikute kokkuleppega. Osalised saavad kokku leppida, et ka juhul, kui kellegi osalus tühistatakse, siis ei tehta talle jagunevast ühingust väljamakseid, vaid tema osaluse kaotuse väärtus kajastub väärtuses, mille ta saab asendussuhte kaudu ning talle kas otse või kaude üleantava varana. Hageja I osales jagunemise protsessis vabal tahtel ja tegi siduvaid tahteavaldusi, hageja I ei ole tuginenud väitele, et teda ei informeeritud jagunemise asjaoludest või, et tema eest varjati olulist teavet või et talle avaldati ebaõigeid andmeid. Hageja I oli jaguneva äriühingu 50 % osanikuna teadlik osade jaotusest, sh sellest, et jaguneva äriühingu osakapitali vähendatakse. Samuti oli ta teadlik omandavatele äriühingutele üleantava vara (mitterahalise sissemakse) koosseisust ja suurusest. Hagejal I oli jagunevas äriühingus teise osanikuga võrdne osalus (50 %), seega ilma tema tahteavalduseta ei oleks jagunemine sellisel viisil ja tingimustel toimunud. Hageja I ei ole asendussuhte määramise nõudes tuginenud väitele, et tema tahteavaldused olid sisult ebaõiged ja tahteavalduste sisupuuduse tõttu ei ole tema poolt kokkulepitud asendussuhe õige. ÄS § 435 lg 1 sätestas, millised andmed tuleb jagunemislepingusse märkida. Nimetatud sätte kohaselt saab eristada 1) jaotumisel ja eraldumisel osade asendamisega jaguneva ühingu osanikele üleantavate osade jaotust ja asendussuhet ning kui juurdemaksu peetakse vajalikuks, siis juurdemaksete suurust; ja 2) igale omandavale ühingule üleantava vara nimekirja ja vara hulka kuuluvate kohustuste jaotust jagunemisel osalevate ühingute vahel. Ringkonnakohus märgib, et jaguneva ühingu varade üleandmine puudutab ka võlausaldajaid ning selles osas on kaitsenormid teised.
Hageja I oli teadlik omandatavatele ühingutele üleantavast varast ning talle oli seadusega tagatud võimalus koostada detailne jagunemisaruanne ÄS § 436 alusel. Jagunemist sai kontrollida audiitor. Selleks, et välistada ÄS § 437 sätestatud audiitori kontroll jagunemislepingu osas, pidi hageja I tegema tahteavalduse. Ringkonnakohus leiab, et asendussuhte õigsuse hindamise eelduseks juhul, kui selle õigsuse vaidlustab 50 % osanik jagunevas ühingus, kes välistas oma tahteavaldustega täiendavad asendussuhte kontrollimise võimalused jagunemise protsessi kestel, on erilised asjaolud. Nendeks saavad olla asjaolud, mis tõid kaasa osaniku eksitamise või tema osaluse õigusliku järjepidevuse rikkumise või muud rikkumised, mis osanikust ei sõltunud. Käesolevas asjas hageja I selliseid asjaolusid esile toonud ja tõendanud ei ole ning seetõttu tuleb jätta hageja I nõue määrata kindlaks asendussuhe ja tagasimakse suurus ning mõista sellelt välja viivis, rahuldamata.
16.Hageja II nõue põhineb jagunemiskava p-le 5, mille järgi annab OÜ Metsamaakler üle OÜ-le Q Line Invest 1 388 794 eurot. Hageja II väitel ei ole kostja I nimetatud raha talle üle andnud. Kostja I vastuväidete kohaselt tasaarvestati 15 000 000 kr leppetrahvi nõuetega OÜ Q Line Invest vastu, 5 000 000 kr on tasutud sularahas ning 136 711,85 eurot ( 2 139 075,63 kr) tasuti OÜ-le Limestone Partners OÜ Q Line Invest kohustuste täitmiseks.
17.Kostja I vastuväide, et 5 000 000 kr osas on nõue täidetud, kuna nimetatud summas anti sularahas üle hageja II esindajale A. L. le, ei ole õige. Asja materjalide on OÜ Eesti Metsamaakler kassa väljamineku order nr 20081001/1, millel puuduvad pearaamatupidaja ja orderi väljaandja rekvisiidid ja allkirjad, kuid mille kohaselt 01.10.2008 on A. L. võtnud vastu 5 miljonit krooni (I kd lk 129). Asutamisel oleva äriühingu Q Line Invest (hageja II) ainuosaniku (Q Metsakinnistud) otsusega kutsuti A. L. juhatuse liikme kohalt tagasi 29.09.2008. (I kd lk 213). A.L. esindusõiguse lõppemisest teatas hageja II e-kirjaga OÜ-le Metsamaakler (kostja I) 29.09.2008 (I kd lk 278). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asutaja ei saanud A. L. d tagasi kutsuda ning tema esindusõiguse lõppemine ei muutnud A. L. d raha vastuvõtmisel mitteõigustatud isikuks. Jagunemisel eraldumisega omandava äriühingu asutamise ajal on asutajad õigustatud asutamiseks vajalikke toiminguid tegema ning vastutavad oma tegevuse eest. Kuna jagunemisel eraldumisega lepiti kokku, et omandava äriühingu Q Line Invest osanikuks saab Q Metsakinnistud, siis oli tema õigustatud ka asutajate esindajad nimetama ja nende volitused lõpetama ning kostja väide, et seda sai teha vaid jagunev äriühing, ei ole õige. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Ringkonnakohus leiab, et A. L. esindusõigus lõppes 29.09.2008 ning kuna kostja II oli sellest asjaolust teadlik, siis toimus kostja II poolt 01.10.2008 täitmine 5 000 000 kr ulatuses teadlikult mitteõigustatud isikule. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Ringkonnakohus leiab, et 5 000 000 kr sularaha osas ei ole kohustus täidetud õigustatud isikule, so hagejale II ning hageja nõue selles osas on põhjendatud. Kostjal II tekkis mittekohasest täitmisest nõudeõigus A. L. vastu.
18.Kostja I vastuväidete kohaselt tasaarvestati hageja II nõue 15 000 000 kr osas leppetrahvi nõuetega hageja II (Q Line Invest OÜ) vastu. Hageja on leppetrahvi nõuded palunud lugeda tühisteks või alternatiivselt, et kui need ei ole tühised, siis on need tühistatud. Maakohus leidis, et kuna leppetrahvi nõudeid ei ole edastatud isikule, kellele need täitmiseks suunati, siis ei saanud kostja I leppetrahvi nõudeid tasaarvestusega maksma panna.
18.1.Kostja I kolme leppetrahvi kokku 15 000 000 kr aluseks on 17.01.2006 „Q Vara ja Metsakoll OÜ vahel sõlmitud Eesti Metsamaakler OÜ osanike leping“ (I kd lk 91-114). Nimetatud lepingu preambula kohaselt on: - Q Varal kavas omandada osalus Metsamaakler OÜ-s; - Q Vara eesmärk hakata arendama Metsamaakler OÜ omanduses olevaid kinnistuid; - Q Vara tagab vajadusel investeeringud 80 – 100 milj krooni; - Q Vara soovib Metsamaakler OÜ-s 50 % osalust 17.01.2006 lepingu p. 10.1. kohaselt „osanikud ei või oma osa ei täielikult ega osaliselt käsutada, sh võõrandada ega koormata 5 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, välja arvatud teise osaniku nõusolekul. Osa võõrandamisel 3. isikule on teisel osanikul ostueesõigus VÕS ja ÄS sätete järgi.“. Sama lepingu p 14.2. kohaselt „lepingu p-s 10.1 sätestatud kohustuse rikkumisel (osa käsutamiskeelu rikkumine) kohustub rikkunud pool teisele poolele tasuma iga rikkumise korral leppetrahvi 5 milj krooni.“
18.2.22.12.2006 lepivad OÜ Q Vara ja OÜ Q Capital koos Metsakoll OÜ-ga kokku , et OÜ Q Capital võtab üle kõik OÜ Q Vara õigused ja kohustused, mis tulenevad Metsakolli Ja OÜ Q Vara vahel 17.01.2006 sõlmitud osanike lepingust (I kd lk 124-129). 27.12.2006 (trükitud tekst 22.detsember 2006, kuid tehtud parandus „27“) sõlmivad Q Vara OÜ ja Q Capital OÜ ning Metsakoll OÜ osa ostu-müügilepingu, mille kohaselt Q Vara OÜ müüb osa OÜ Q Capitalile ning OÜ Metsakoll loobub ostueesõigusest müüdava osa suhtes ( I kd 117- 122). 27.12.2006, s.o samal päeval, kui toimus osa müük, esitas OÜ Metsakoll teate leppetrahvi tasumise kohustuse kohta Q Vara OÜ-le. Teates märgib OÜ Metsakoll, et ta andis nõusoleku mitte teostada ostueesõigust, kuid see ei välista osa käsutamise keelu kokkuleppe rikkumist ja seetõttu teavitab OÜ Metsakoll Q Vara OÜ-d, et esitab lepingu p 14.2 tuleneva leppetrahvi nõude. Nimetatud teatisel on märge „Kätte saanud. Leppetrahviga ei nõustu A. L. “ (I kd lk 123). 17.07.2008 esitas OÜ Metsakoll teise leppetrahvi teate Q Capital OÜ-le. Nimetatud teates on leppetrahvi nõude aluseks OÜ Q Capitali poolt kaks rikkumist – osa pantimine ja võõrandamine. Nimetatud teatel on A. L. signeerin „Kätte saanud. Leppetrahviga nõus pole“ (I kd lk 128). 20.10.2008 loovutas Metsakoll OÜ kolm leppetrahvi nõuet OÜ-le Metsamaakler (I kd lk 131). 29.10.2008 teatab Metsamaakler OÜ Q Line Investile, et Metsamaakler OÜ on omandanud loovutamise teel nõude Q Line vastu summas 15 miljonit krooni ja palub summa üle kanda ( I kd lk 134).
18.3.Ringkonnakohus nõustub hageja II väitega, et leppetrahvide kokkulepped, mis tulenevad 17.01.2006 lepingust on tühised. Tühisuse aluseks on TsÜS § 89. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest
pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Käesoleval juhul soovisid lepinguosalised luua õigusnäivuse, et vajaduse korral tulevikus näidata, et hageja II vastu on nõue, et seda oma reaalse nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ÄS § 149, mis reguleeris 2006 aastal osa võõrandamist ei lubanud samaaegselt kohaldada kahte piirangut - ostueesõigust ja osanike nõusolekut osa võõrandamiseks kolmandale isikule, samuti pidi võõrandamise piirangud olema sätestatud põhikirjas. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võis põhikirjas ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud ostueesõigust.
18.4.Hageja II poolt leppetrahve sisaldava tehingu tühistamine TsÜS § 131 alusel ei ole kehtiv, kuna esindatav ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Tühistamisavalduse tegi OÜ Q Line Invest alles 17.04.2009.
18.5.Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et kui leppetrahvi kokkulepe ei ole tühine, siis on kostja II kaotanud õiguse leppetrahvi tasaarvestamiseks VÕS § 159 lg 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
18.6.Ringkonnakohus leiab, et ka juhul kui leppetrahvi ja tasaarvestamise avaldus oleksid kehtivad ja leppetrahvi nõudeõigus ei oleks lõppenud, siis oleks hagejal II õigus tasaarvestusega mitte nõustuda TsÜS § 138 toodud alustel. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ringkonnakohus leiab, et 17.01.2006 lepingu sõlmimisel leppisid osalised kokku võimalikeks kaitsemeetmeteks lepinguväliste isikute nõuete vastu, sh leppetrahvide osas, et tekitada vajaduse korral võimalus esitada tasaarvestamise avaldust. Seda kinnitavad tunnistajana üle kuulatud A. L. ütlused ja asja materjalide juures olevad e-kirjad (II kd lk 142).
19.Kostja vastuväite kohaselt tasuti 136 711,85 eurot (2 139 075,63 kr) OÜ-le Limestone Partners hageja II (Q Line Invest) kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, et mõlemad käenduslepingud kehtivad.
19.1.20.10.2008 sõlmiti käendusleping OÜ Metsamaakler (võlausaldaja) ja Q Line Invest (esindaja A. L. ) (käendaja) vahel, mille kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate Q Vara ja/või Q Capital OÜ kohustuste eest, mis tuleb täita Metsamaakler OÜ-le. Käendaja vastutab 17.01.2006 osanike lepingust tulenevate kohustuste eest ( I kd lk 132-133) Ringkonnakohus leiab, et TsÜS § 129 lg 1 alusel esindusõiguse puudumise tõttu on tühine 20.10.2008 sõlmitud käendusleping OÜ-ga Metsamaakler. Käendajat esindas 20.10.2008 A. L. , kelle esindusõiguse lõppemisest oli eelnevalt teavitatud võlausaldajat OÜ-d Metsamaakler.
19.2.20.10.2008 sõlmiti käendusleping OÜ Limestone Parters (võlausaldaja) ja Q Line Invest OÜ (käendaja, esindaja A. L. ) vahel, millega käendaja kohustub vastutama võlausaldaja ja Q Capital OÜ vahel 02.04.2008 sõlmitud lepingust tulenevate kõigi nõuete eest. Käendaja vastutuse maksimumsummaks on 140 000 eurot (I kd lk 138).
Asjas ei ole vaidlust, et Q Line Invest OÜ (käendaja, hageja II) esindanud A. L. oli samal ajal ka Q Capital OÜ esindaja (I kd lk 140, 141). 05.11.2008 saatis A. L. e-kirja J. Aasmäele ja T. Vähile, milles märgib „ ma olen selgelt segaduses selle OÜ Q Line Investi käenduse osas. Kui ma midagi sellist alla kirjutasin, siis oli see puhas eksitus ja seletatav vaid minu tervisliku seisundiga. Enda arvates tegin seda Q Capitali nimel. Mul ei ole sellele ühtegi seletust“. Ringkonnakohus leiab, et 20.10.2008 sõlmitud käendusleping on esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 129 alusel tühine. Esindusõiguse puudumist kinnitab maakohtus tunnistajana üle kuulatud A. L. ütlus, milles ta kinnitas, et „käenduslepingutest esimene oli 24.09.2008, teine oli 20.10.2008. Allakirjutamine oli kaks kolm päeva edasi.“ (II kd lk 142). Ringkonnakohtu arvates puuduvad asjaolud, mil lubaksid hagejat II ilmselgelt kahjustavat tehingut lugeda näilikuks või heade kommetega vastuolus olevaks, kuna asjas ei ole andmeid, kas võlausaldajal oli reaalne nõue, mida käendati. Ringkonnakohus nõustub hagejaga II, et esindaja A. L. kahjustas käenduslepinguid sõlmides esindatavat ja tegutses tema huvide vastaselt, samuti esindas ta samal ajal isikut kelle kohustust käendati, kuid tehingu tühistamise avalduse esitamise formaalsed eeldused on täitmata. Hageja II ei esitanud tühistamisavaldust mõistliku aja jooksul ning on selle õiguse TsÜS § 131 lg 2 p 2 alusel kaotanud.
20.OÜ Q Line Invest on palunud mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler OÜ Q Line Invest kasuks välja viivise 1 388 794 eurolt alates 16.10.2008. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (sissenõutavaks muutunud viivise) ja viivise 1 388 794 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. 1 388 794 eurole lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause ja § 94 alusel. Viivis alates 16.10.2008. a kuni 31.12.2008. a (11%) 1 388 794 eurolt 76 viivitatud päeva eest on 31 809,09 eurot (1 388 794x11/100x76/365). Viivis alates 01.01.2009. a kuni 30.06.2009. a (9,5%) 1 388 794 eurolt 180 viivitatud päeva eest on 65 064,05 eurot. Viivis alates 01.07.2009. a kuni 30.06.2011. a (8%) 1 388 794 eurolt 729 viivitatud päeva eest on 221 902,65 eurot. Viivis alates 01.07.2011. a kuni 31.12.2011. a (8,25%) 1 388 794 eurolt on 183 viivitatud päeva eest 57 444,71 eurot. Viivis alates 01.01.2012. a kuni 31.12.2012. a (8%) 1 388 794 eurolt 365 viivitatud päeva eest on 111 103,52 eurot. Viivis alates 01.01.2013. a kuni 14.04.2013. a (7,75%) 1 388 794 eurolt 103 viivitatud päeva eest on 30 372,73 eurot. Viivis alates 15.04.2013. a kuni 30.06.2013. a (8,75%) 1 388 794 eurolt 76 viivitatud päeva eest on 25 302,69 eurot. Viivis alates 01.07.2013. a kuni 31.12.2013. a (8,5%) 1 388 794 eurolt 183 viivitatud päeva eest on 59 185,45 eurot. Viivis alates 01.01.2014. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni 28.03.2014. a (8,25%) 1 388 794 eurolt 86 viivitatud päeva eest on 26 995,87 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.10.2008. a kuni 28.03.2014. a 629 180,76 eurot. OÜ-lt Eesti Metsamaakler tuleb Q Line Invest OÜ kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 629 180,76 eurot ja alates 29.03.2014. a viivised 1 388 794 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni.
21.Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. OÜ Q Metsakinnistud (hageja I), OÜ Q Line Invest (hageja II) ja AS Gild Arbitrage (hageja III) esitasid ühise hagi OÜ Eesti Metsamaakler (kostja I), OÜ Nordline Holding (kostja II) ja OÜ Metsakoll (kostja III) vastu. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2010 otsusega jäeti läbi vaatamata: 1) AS GILD Arbitrage hagi; 2) Q Metsakinnistud OÜ nõue mõista välja OÜ-lt Eesti Metsamaakler võlg Q Line Invest OÜ
kasuks; 3) Q Line Invest OÜ haginõue määrata Q Metsakinnistud OÜ-le väljamõistmisele kuuluv summa asendussuhte alusel. Sama lahendiga jäeti rahuldamata Q Metsakinnistud OÜ haginõue tunnustada OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisust ja taastada jagunemiseelne olukord. Tartu Maakohtule saadeti uueks läbivaatamiseks: 1) Q Metsakinnistud OÜ (hageja I) haginõue määrata kindlaks asendussuhe ja OÜ Nordline Holding (kostja II) poolt Q Metsakinnistud OÜ-le tagasimaksmisele kuuluv summa ja viivised; 2) Q Line Invest OÜ (hageja II) esimene alternatiivnõue mõista välja OÜ-lt Eesti Metsamaakler (kostja I) jagunemislepingu alusel tekkinud võlg 1 388 794 eurot ja viivised või teise alternatiivina mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler (kostja I), Nordline Holding OÜ-lt (kostja II) ja Metsakoll OÜ-lt (kostja III) solidaarselt kahju 1 388 794 eurot ( kd III, tl 93102). Maakohtu ja käesoleva ringkonnakohtu otsusega rahuldati hageja II esimene alternatiivnõue kostja I vastu. Ringkonnakohus, arvestades esitatud nõudeid ja varasemat menetlust ringkonna- ja Riigikohtus määrab menetluskulude jaotuse järgnevalt: AS Gild Arbitrage menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20.12.2010 ringkonnakohtu otsusele eelnenud ringkonnakohtu menetluse ja Riigikohtu menetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusoaliste endi kanda. Q Line Invest OÜ (hageja II) menetluskulud maakohtus ja 4. juulil 2013 menetlusse võetud apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 1 3 88 794 euro nõudes OÜ Eesti Metsamaakler vastu jäävad OÜ Eesti Metsamaakler kanda. OÜ Q Metsakinnistud (hageja I) ja OÜ Q Line Invest (hageja II) kannavad kostjate I-III menetluskulud maakohtus ja käesolevas ringkonnakohtu menetluses solidaarselt jagunemiskavaga seotud nõuete osas. OÜ Q Metsakinnistud (hageja I) kannab OÜ Nordline Holding (kostja II) menetluskulud tagasimakse nõude osas maakohtus ja käesolevas ringkonnakohtu menetluses. OÜ Nordline Holding (kostja II) ja OÜ Metsakoll (kostja III) menetluskulud maakohtus ja 4. juulil 2013 menetlusse võetud apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kannab OÜ Q Line Invest (hageja II). Ülejäänud osas jäävad menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.