Muud › Muud hagiasjad

jätta läbi vaatamata:

Q

Line

OÜ

haginõue

määrata

Q

Metsakinnistud OÜ-le väljamõistmisele kuuluv summa asendussuhte alusel.

Jätta rahuldamata Q Metsakinnistud OÜ haginõue tunnustada OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisus ja taastada jagunemiseelne olukord.

Saata

Tartu

Maakohtule

uueks

läbi

vaatamiseks Q Metsakinnistud OÜ haginõue määrata

kindlaks

asendussuhe

ja

tagasimaksmisele kuuluv summa js viivised.

Saata

Tartu

Maakohtule

uueks

läbi

vaatamiseks OÜ Q Line haginõue mõista välja OÜ-lt Eesti Metsamaakler jagunemislepingu alusel tekkinud võlg ja viivised.

Holding

ja

Metsakoll

OÜ

apellatsioonkaebused osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel arvestades käesoleva otsuse p-is 13 toodut. Apellatsioonimenetluses

läbivaatatud

apellatsioon-

kaebuste läbivaatamise kulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda. AS GILD Arbitrage menetluskulud

maakohtus ja

ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1) OÜ Eesti Metsamaakler jaguneb selliselt, et annab osa oma varast üle kahele omandavale ja asutatavale ühingule – OÜ-le Nordline Holding, kus osanikuks saab Metsakoll OÜ ja Q Line Invest OÜ-le, kus osanikuks saab Q Metsakinnistud OÜ; 3) OÜ-le Nordline Holding antakse üle OÜ-le Eesti Metsamaakler kuuluv nõue 5787 Fondi osaku üleandmiseks või Fondi osakute üleandmisel OÜ-le Eesti Metsamaakler enne jagunemise registrisse kandmist 5787 Fondi osakut, mille väärtuseks hinnati jagunemiskavas 5 787 000 eurot; 4) Q Line Invest OÜ-le antakse üle: a) OÜ Eesti Metsamaakler ja AS Q Vara vahel 05.08.2008 sõlmitud laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue AS Q Vara vastu summas 2 500 000 eurot ning b) 1 388 794 eurot rahas; 5) Jagunemise korraldamiseks vähendatakse OÜ Eesti Metsamaakler osakapitali seniselt 84 000 kroonilt 42 000 kroonini, tühistades Q Metsakinnistud OÜ-le kuuluva OÜ Eesti Metsamaakler osa nimiväärtusega 42 000 krooni, mis on panditud AS GILD Arbitrage kasuks. OÜ Eesti Metsamaakler osanikud kiitsid 05.08.2008 jagunemiskava heaks, vähendasid jagunemiskavas toodud tingimustel jagunemise läbiviimiseks lihtsustatud korras osakapitali, tühistades Q Metsakinnistud OÜ-le kuuluva osa selliselt, et pärast osakapitali vähendamist jäi OÜ Eesti Metsamaakler ainuosanikuks Metsakoll OÜ, ning kinnitasid jagunemise käigus asutatavate ühingute põhikirjad. Hagejad palusid kohtul tunnustada OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 jagunemisotsuse tühisust, kuna jagunemisotsus on vastuolus seadusest tuleneva keeluga. Lubatud ei ole jaguneda eraldumise teel selliselt, et üks jaguneva ühingu osanik saab ühe omandava ühingu osanikuks ning teine jaguneva ühingu osanik saab teise omandava ühingu osanikuks. Äriseadustik (ÄS) näeb ette, et jagunemine eraldumise teel saab toimuda üksnes selliselt, et omandava ühingu osanikeks saavad kõik jaguneva ühingu osanikud (ÄS § 434 lg 5). Käesoleval juhul said jagunevas ühingus võrdsete osalustega osanikud aga kumbki ainuosanikeks omandavates ühingutes, kusjuures jagunemise tulemusel jäeti üks osanik igasuguse põhjenduseta ilma varast väärtusega ca 15 miljonit krooni ning teine osanik sai samavõrra vara juurde. Selline ebaproportsionaalne jagunemine on vastuolus osanike võrdsuse põhimõttega, mis on sätestatud ÄS §-s 85. Samuti on selline jagunemine vastuolus heade kommetega, kuna rikub ühiskonnas kehtivaid moraalinorme. 05.08.2008 jagunemisotsus kahjustab ka kolmanda isiku (pandipidaja) õigusi, sest Q Metsakinnistud OÜle kuuluv OÜ Eesti Metsamaakler osa, mis oli panditud AS GILD Arbitrage kasuks, asendati üksnes Q Line Invest OÜ osaga, mis sai jagunemise käigus vähem vara. Kuna jagunemisotsus on tühine, ei ole sellel algusest peale õiguslikke tagajärgi ning jagunemiskavast ei ole kunagi õigusi ega kohustusi tekkinud. Jagunemise eelse olukorra taastamiseks on vajalik läbi viia hagiavalduses märgitud toimingud. järgmised toimingud: Hagejate alternatiivnõue on, et kohus tagaks Q Metsakinnistud OÜ-le võimaluse saada omandavalt ühingult tagasimakse, kuna osade asendussuhe määrati liiga madalaks (ÄS § 441 lg 3). Jagunemiskava kohaselt sai Q Metsakinnistud OÜ Q Line Invest OÜ ainuosanikuks ning Metsakoll OÜ OÜ Nordline Holding ainuosanikuks. Jagunemiskava alusel eraldati Q Line Invest OÜ-le laenu tagastamise nõue, mis on väärtusetu, sest AS Q Vara on maksejõuetu. Seevastu OÜ-le Nordline Holding eraldatud Fondi osakutel on arvestatav väärtus – 5787 000 eurot. Seega ei saanud Q Metsakinnistud OÜ jagunemise tulemusel samaväärset osalust. Kuna omandav ühing Q Line Invest OÜ kuulub 100 % Q Metsakinnistud OÜ-le, on Q Metsakinnistud OÜ-l õigus nõuda tagasimakset teiselt omandavalt ühingult – OÜ-lt Nordline Holding. Hagejad soovisid määrata OÜ Nordline Holding poolt Q Metsakinnistud OÜ-le maksmisele kuuluva tagasimakse suurus ning

kohustada OÜ-d Nordline Holding maksma tasumata tagasimakselt viivist seaduses sätestatud suuruses. Kui jagunemine on kehtiv, siis tuleb Q Line Invest OÜ-le mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler välja jagunemiskava alusel 1 388 794 eurot, koos viivistega, kuni kohustuse täitmiseni, kuna Q Line Invest OÜ ei ole nimetatud summat hagi esitamiseni saanud.

MAAKOHTU LAHEND

OÜ Eesti Metsamaakler juhatus koostas 05.08.2008 äriühingu jagunemiskava, millega otsustati OÜ Eesti Metsamaakler jagunemine eraldumise teel. Jaguneva ühingu osanikeks olid Q Metsakinnistud OÜ ning Metsakoll OÜ. Kummalegi neist kuulus üks OÜ Eesti Metsamaakler osa nimiväärtusega 42 000 krooni, mis moodustas 50 % osakapitalist, kusjuures Q Metsakinnistud OÜ-le kuuluv osa oli panditud AS Gild Arbitrage kasuks. Hageja leiab viidates ÄS §-le 1771 lg 1, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti on otsus tühine ka seaduses sätestatud juhul. TsÜS § 87 kohaselt on tühine seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing. ÄS § 434 lg 5 alusel saavad eraldumisel omandava ühingu osanikeks jaguneva ühingu osanikud (või ainsaks osanikuks saab jagunev ühing). ÄS § 446 lg 4 kohaselt jagunemisel jaguneva ühingu osanike osad asendatakse omandavate ühingute osadega. Kohus leiab, et osanike otsuse tühisuse tuvastamisel on oluline hinnata, kas 05.08.2008 jagunemisostus on vastuolus seaduse või põhikirjaga ja kas jagunemisotsus rikub mõne osaniku õigusi. Jagunemiskavas on notar juhtinud tähelepanu ÄS § 440 lg 1 jagunemislepingust tekkivatele õigustele ja kohustustele, õigusele osanikel tutvuda jagunemislepingu, jagunemisaruande ja vajadusel audiitori aruandega. Notar on selgitanud äriseadustiku sätteid. ÄS § 434 lg 5 laiemalt vaadates ei keela antud säte jagunemisjärgset olukorda, kus jagunev äriühing annab oma vara mitmele erinevale ühingule ja neist ühe osanikuks saab üks endine osanik ja teise osanikuks teine. Seega ei pea olema äriühingu jagunemine selline, et mõlemad saavad mõlemas osanikuks. Oluline on, et jagunemiskava ja edasised tahteavaldused oleks tehtud osanike huvidest lähtudes ja nimetatud toimingud ei tohi riivata osanike ja võlausaldajate õigusi. Kohtule on esitatud jagunemiskava (tl 17-24), omandatavate äriühingute OÜ Nordline Holding põhikiri ja Q Line Invest OÜ põhikiri (tl 27-28). OÜ Eesti Metsamaakler osanike protokollist nähtub, et koosolekust võttis osa 100 % osadega esindatud häältest. OÜ Eesti Metsamaakler osanikke esindasid volikirja alusel osanik Q Metskinnistud OÜ-d A. L. ja osanik Metsakoll OÜ-d juhatuse liige V. R. . Osanike soov ja tahe on seega leidnud kajastamist jagunemiskava elluviimisel. ÄS § 1771 lg 1 alusel on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus leidis, et osanike koosoleku korda OÜ Eesti Metsamaakler jagunemisel ei rikutud. Osanikud on antud otsusega loonud olukorra, kus asendati OÜ Eesti Metsamaakler osa nimiväärtusega 42 000 krooni, mis moodustas 50 % osakapitalist ja oli panditud AS Gild Arbitrage kasuks. Jagunemise käigus otsustati asendada Q Metsakinnistud OÜ osa üksnes ühe omandava ühingu Q Line Invest OÜ osaga, mis sai jagunemise käigus vähem vara, kui jagunemise käigus loodud OÜ Nordline Holding. Sellise jaotusega loodi olukord, kus pandipidaja so hageja III AS Gild Arbitrage (pandipidaja 50 % OÜ Eesti Metsamaakleri osakapitalist läbi Q Metsakinnistu OÜ) huvid jäid kaitseta ja lähtutud pole ÄS § 446 lg 4 sätestatust, mis näeb ette, et jagunemisel kolmandate isikute õigused asendatud osade ja aktsiate suhtes jäävad kehtima omandava ühingu ja aktsiate suhtes. Selline jagunemine loob olukorra, kus pandipidaja jääb ilma õigusest realiseerida osalus äriühingus, millele kuuluvad ilmselgelt väärtuslikud X, Luxemburgi registrikood X (Fond) 5787 Fondi osakut, mille väärtuseks hinnati jagunemiskavas 5 787 000 eurot. Jagunemisel ei ole seega käitutud heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda

jagunemiskava, mis eirab võlausaldaja nõudeid, kandes väärtuslikuma vara ühele osanikule ja välistades teise osaniku võlausaldaja (pandipidaja) nõuete rahuldamise. Kostjate pahausksust tõendab asjaolu, et nad ise pidasid 30.07.2008 e-kirjas vajalikuks pandipidaja nõusolekut jagunemise läbiviimiseks, kuid sellegipoolest seda ei küsinud, viies jagunemise läbi pandipidaja nõusoleku ja hilisema teavitamiseta – seega tagaselja. Isegi kui jagunemiskava ja sellele järgnevad notariaaltoimingud, mis kinnitavad osanike tahteavaldusi, on tühised, ei muuda see tühiseks registrikannet jagunemise kohta 16.10.2008 ja seda tulenevalt ÄS § 446 lg 7, mille alusel ei saa jagunemist vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistris. Antud sättel on teatavas mõttes kaitse iseloom ja registrikandega nn causa puudused justkui kõrvaldatakse ja luuakse äriregistrisse kantud loodavate ühingute võlausaldajatele täiendav kaitse. Antud säte ei pea silmas ainult otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeid, vaid ka tühisuse tuvastamise nõudeid. Äriseadustiku tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS-is sätestatud tsiviilõiguse üldpõhimõtetest. Analoogne on ka TsÜS § 27 lg 2 põhimõte, mille alusel loetakse eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisostus pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Seega ei kuulu hagejate nõue tunnustada OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisust OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava heakskiitmise, osakapitali vähendamise ja jagunemise käigus asutatavate uute äriühingute põhikirjade kinnitamise kohta ning sealt tulenevalt jagunemise eelse olukorra taastamiseks rahuldamisele. Hageja on alternatiivnõudena palunud kohtul määrata OÜ Nordline Holding poolt Q Metsakinnistud OÜ-le maksmisele kuuluva tagasimakse suurus, kohustades OÜ-d Nordline Holding maksma tasumata tagasimakselt viivist seaduses sätestatud suuruses. Alternatiivnõudena soovib hageja ka OÜ-lt Eesti Metsamaakler põhivõla 1 388 794 euro ja viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et kogu edasine OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava elluviimine ei ole kooskõlas heade kommetega TsÜS § 138 lg 2 ja on ÄS § 1771 avaliku huvi vastane. Näiteks on OÜ Eesti Metsamaakler vormistanud kassa väljamineku orderi, mis kannab kuupäeva 01.10.2008 ja andnud välja Q Line Invest OÜ-le (asutamisel) viis miljonit krooni. Summa on sularahas 01.10.2008 A. L. poolt ka vastu võetud. Tunnistaja A. L. on andud ütlusi selle kohta, et OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskavast läks miljon eurot meeskonnale preemiateks. Tunnistaja ise on leidud, et tema ei teadnud enda tagasikutsumisest 29.09.2008 midagi. Kohus leiab antud asjaolusid arvestades, et A. L. ei olnud peale 29.09.2008 Q Line Invest OÜ juhatuse liige. Materjalidest nähtub, et A. L. kutsuti Q Line Invest OÜ juhatusest tagasi 29.09.2008 koosoleku otsusega, vastav avaldus on saabunud kohtu registriosakonnale 01.10.2008. Seda kinnitab ka 29.09.2008 e-kiri, mille on saatnud Q Line Invest OÜ juhatuse liige T. V. OÜ-le Eesti Metsmaakler. TsÜS § 129 lg 1 alusel on esindusõiguste isiku poolt tehtud tehing tühine. OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava p 6.6 sätestab, et jaguneva ühingu ega omandatavate ühingute juhatuse liikmetele mingeid soodustusi ei anta. Tunnistaja on vande all andud ütlusi selle kohta, et jagunemiskavast läks miljon eurot meeskonnale preemiateks. Soodustuste andmine ei olnud kooskõlas jagunemiskava p 6.6 ja kahjustas seega osanike ja võlausaldajate huve. Juhtkond on seejuures käitunud süüliselt, eirates jagunemiskava p 6.6. Kohus leiab, et avalikku huvi puudutab 01.10.2008 toimunud sularaha käitlemine ja selle kooskõla nn. Rahapesu seadusega. Jagunemiskavaga anti Q Line Invest OÜ-le üle: a) OÜ Eesti Metsamaakler ja AS Q Vara vahel 05.08.2008 sõlmitud laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue AS Q Vara vastu

summas 2 500 000 eurot ning b) 1 388 794 eurot rahas. Asja materjalidest nähtub, et Q Line Invest OÜ on 17.04.2009 tühistamisavaldusega tühistanud 24.09.2008 ja 20.10.2008 käenduslepingud Q Line Invest OÜ ja OÜ Eesti Metsamaakler vahel ning Q Line Invest OÜ ja OÜ Limestone Partners vahel. Samuti on tühistatud 20.10.2008 kolmepoolne kokkulepe OÜ Eesti Metsamaakler, Q Line Invest OÜ ja OÜ Limestone Partners vahel. Tühistamisavaldused on kättetoimetatud ja kohus leiab, et lepingud on tühised. Tunnistaja A. L. on kohtus andud ütlusi selle kohta, et käenduslepingute sõlmimise põhjus oli asjaolu, et nõuded, mis on OÜ-l Limestone Partners või OÜ-l Eesti Metsamaakler saab tasaarvestada Q grupis makstavate nõuetega. Tunnistaja väidetest nähtub, et oli kokkulepe, et leppetrahve ei küsita. Materjalidest nähtub, et A. L. kutsuti Q Line Invest OÜ juhatusest tagasi 29.09.2008 koosoleku otsusega. Kohus leidis antud asjaolusid arvestades, et A. L. ei olnud peale 29.09.2008 Q Line Invest OÜ juhatuse liige. Kohus leiab, et ÄS § 441 reguleerib jagunemisotsuse vaidlustamist ja kahju hüvitamist. ÄS § 1771 sätestab põhimõtte, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Kohus leiab, et seda tuleb väljatoodud asjaoludest tulenevalt käsitleda laiendavalt koosmõjus ÄS § 447, mis sätestab solidaarvastutuse – enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Sama paragrahvi lg 3 alusel vastutavad jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest. ÄS § 403 lg 6 järgi vastutavad ühineva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt ühinemisega ühingule ja osanikele ning võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest. Antud säte väljendab sama mõtet VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p-ga 7 nende koostoimes ja tegemist on osanike puhul nende kaitseks kehtestatud normidega rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. ÄS § 403 lg 6 ei välista juhatuse liikmete vastustust muul alusel, mh muude deliktikoosseisude alusel. Neid asjaolusid tuleb menetlusosalistel arvestada. 05.08.2008 OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskavas üleantava vara jaotamisel on rikutud osanike ja võlausaldaja õigusi ja ÄS § 1771, § 447 ja § 403 lg 6, sarnaselt VÕS § 137 sätestavad solidaarse vastutuse. 05.08.2008 jaguneva OÜ Eesti Metsamaakler kohustused üleantava vara osas, s.o jagunemiskava punktis 6, jäävad solidaarselt OÜ Nordline Holding, Metsakoll OÜ, Q Metsakinnistud OÜ ja Q Line Invest OÜ kanda. Äriregistrisse kantud äriühingute välissuhe seeläbi ei kannata ja jaguneva äriühingu kohustuste solidaarsel vastutusel on võimalik anda hinnang juhtorganite tegevusele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

2) mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler OÜ Q Line Invest kasuks välja 1.587.030,08 eurot, selle hulgas: põhivõlg 1.388.794 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 31.05.2010 seisuga summas 198.236,08 eurot (selle hulgas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 31.809,09 eurot ning perioodil hagi esitamisest kuni 31.05.2010 sissenõutavaks muutunud viivis summas 166.426,99 eurot); 3) mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler OÜ Q Line Invest kasuks välja viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, 1.388.794 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; 4) jätta kõik menetluskulud kostjate kanda; 5) jätta OÜ Eesti Metsamaakler, OÜ Metsakoll ja OÜ Nordline Holding apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kui kostjad ei tasu apellatsioonkaebuselt täiendavat riigilõivu summas 324.148.60 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas kohus õigesti, et jagunemisel ei ole käitutud heas usus, jagunemiskava on vastuolus heade kommetega ning kostjad tegutsesid pahauskselt. Samuti tuvastas kohus õigesti, et kogu jagunemiskava elluviimine on vastuolus heade kommete ja avaliku huviga ning põhineb tühistel tehingutel. Hagejad nõustuvad selles osas kohtuotsuse põhjendustega ning ei vaidlusta kohtuotsust vastavate põhjenduste osas. Apellandid ei nõustu kohtu seisukohaga, et nõue tunnustada jagunemisotsuse tühisust ja taastada jagunemise eelne olukord ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei oleks kohus tohtinud hagejate nõuet ümber sõnastada. Kuna nõuet jagunemisotsuse tühisuse tunnustamiseks ja jagunemise eelse olukorra taastamiseks ei saa rahuldada, oleks kohus pidanud lahendama hagejate nõude määrata kindlaks OÜ-le Q Metsakinnistud tasumisele kuuluva tagasimakse suuruse koos viivise tasumise kohustusega ning mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler välja jagunemiskava alusel tasumata rahasummad ja viivis. Nõuded OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks ja jagunemise eelse olukorra taastamiseks vajalike tahteavalduste asendamiseks on jäetud ebaõigesti rahuldamata Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mille kohaselt isegi kui jagunemiskava ja sellele järgnevad osanike poolt antud tahteavaldused on tühised, ei muutvat see tulenevalt ÄS § 446 lg-st 7 ja TsÜS § 27 lg-st 2 tühiseks registrikannet jagunemise kohta ning seetõttu ei saavat rahuldada hagejate nõuet OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks ja jagunemise eelse olukorra taastamiseks. Kohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS § 446 lg-t 7 ja TsÜS § 27 lg-t 2, mis ei ole antud juhul kohaldatavad. ÄS § 446 lg 7 kohaselt ei saa jagunemist vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. ÄS § 178 kohaselt tähendab osanike otsuse vaidlustamine hagi esitamist seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Osanike otsuse tühisust reguleerib ÄS § 1771 ning selle esimese lõike kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, ning ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega peab ÄS § 446 lg 7 silmas neid juhtumeid, kus hagiga taotletakse seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse kehtetuks tunnistamist (ÄS § 178). Kuna antud juhul on esitatud hagi osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks ja jagunemiseelse olukorra ennistamiseks, ei ole ÄS § 446 lg 7 käesolevas asjas kohaldatav. Sellisele seisukohale jõudis ka Tartu Ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud 26.05.2009 määruses. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et ÄS § 434 lg 5 ei keela jagunemisjärgset olukorda, kus jagunev äriühing annab oma vara mitmele erinevale ühingule ja neist ühe osanikuks saab üks endine osanik ja teise osanikuks teine. Kohus on rikkunud materiaalõiguse norme, jättes

kohaldamata ÄS § 434 lg 5, § 446 lg 4, § 441 lg 3 ja § 85, mis kinnitavad, et äriseadustik ei luba sellist jagunemist. Samuti on kohus rikkunud menetlusõiguse norme, jättes oma seisukoha põhjendamata. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas kohus hagi osaliselt ning jättis OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 jagunemiskava punktis 6 tulenevad kohustused solidaarselt OÜ Nordline Holding, Metsakoll OÜ, Q Metsakinnistud OÜ ja Q Line Invest OÜ kanda. Otsuse põhjendavas osas märkis kohus, et hagejate põhinõude saab asjaolusid arvestades ümbersõnastatult rahuldada. Sellest võib aru saada, et kohus on sõnastanud hagejate põhinõude ümber otsuse resolutsioonis märgitud viisil. Sellist nõuet ei ole aga hagejad esitanud. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Lisaks ei võimalda kohtuotsuse resolutsioonis otsustatu saavutada hagis taotletud eesmärki. Kui kohus leidis, et hagejate põhinõuet ei saa rahuldada, oleks kohus pidanud rahuldama hagejate alternatiivse nõude. Kui kohus asus seisukohale, et nõue tunnustada jagunemisotsuse tühisust ja taastada jagunemise eelne olukord ei kuulu rahuldamisele, oleks kohus pidanud lahendama hagejate nõuded määrata omandava ühingu OÜ Nordline Holding poolt osanikule OÜ Q Metsakinnistud tasumisele kuuluva tagasimakse suurus tulenevalt sellest, et osade asendussuhe määrati liiga madalaks, ja kohustama maksma tasumata tagasimakselt viivist, samuti mõisma jagunevalt ühingult OÜ Eesti Metsamaakler välja omandava ühingu OÜ Q Line Invest kasuks jagunemiskavas ettenähtud, kuid tänaseni tasumata rahasumma 1.388.794 eurot ja viivis vastavalt 31.12.2008 hagile ja 04.09.2009 hagi täpsustusele ning 01.03.2010 kohtuistungi seisuga täpsustatud sissenõutavaks muutunud viivise summale. ÄS § 441 lg 3 kohaselt kui osade asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik nõuda omandavalt ühingult tagasimakset. ÄS § 441 lg 4 kohaselt tuleb alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha registrisse maksta tasumata tagasimakselt viivist seaduses sätestatud suuruses, kusjuures see ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava nägi ette, et ühele omandavale ühingule (OÜ Nordline Holding) eraldatakse vara väärtuses ligikaudu 90 miljonit krooni ja teisele (OÜ Q Line Invest) ligikaudu 60 miljonit krooni. Jagunevas ühingus võrdsete osalustega osanikud said ainuosanikeks omandavates ühingutes – OÜ Q Metsakinnistud sai OÜ Q Line Invest ainuosanikuks ning OÜ Metsakoll sai OÜ Nordline Holding ainuosanikuks, kusjuures OÜ Metsakoll jäi ka jaguneva ühingu ainuosanikuks. Jagunemiskava järgi OÜ-le Q Line Invest eraldatud vara on aga väärtusetu – jagunemiskava punktis 6.1.2.1 nimetatud laenu tagastamise nõue AS Q Vara vastu on väärtusetu, kuna AS Q Vara on maksejõuetu ega tunnista laenu tagastamise nõuet ega ole tänaseni OÜ-le Q Line Invest midagi tasunud ega kavatsegi seda teha. Samuti ei ole OÜ Eesti Metsamaakler, mille ainuosanikuks jäi OÜ Metsakoll, tänaseni tasunud OÜ-le Q Line Invest rahas 1.388.794 eurot. Seevastu OÜ-le Nordline Holding eraldatud varal (fondi osakutel) on arvestatav väärtus, jagunemiskavas hinnati selle vara väärtuseks 5.787.000 eurot (ca 90 miljonit krooni), ning OÜ Eesti Metsamaakler tegutseb jätkuvalt ja omab muuhulgas arvukalt kinnistuid. Seega OÜ Q Metsakinnistud ei saanud jagunemise tulemusel samaväärset osalust, kui temale kuulus enne jagunemise läbiviimist OÜ-s Eesti Metsamaakler. OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava alusel sai kahest võrdse osalusega osanikust üks ca 110 miljoni krooni väärtuses OÜ-st Eesti Metsamaakler eraldatud vara ning teine osanik null krooni väärtuses OÜ-st Eesti Metsamaakler eraldatud vara. Siinjuures ei ole veel arvestatud ca 110 miljoni

krooni väärtuses vara saanud osanikule allesjäänud OÜ Eesti Metsamaakler osaluse väärtust. Sellest tulenevalt oleks tagasimakse õiglane suurus vähemalt 55 miljonit krooni. Seega on OÜ Q Metsakinnistud osade asendussuhe määratud liiga madalaks ning OÜ Nordline Holding omandava ühinguna on kohustatud teostama OÜ-le Q Metsakinnistud tagasimakse. Selleks on hagejad palunud kohtul määrata OÜ Nordline Holding poolt OÜ-le Q Metsakinnistud makstava tagasimakse suurus. Jagunemiskava punkti 6.1.2.2 kohaselt annab OÜ Eesti Metsamaakler OÜ-le Q Line Invest üle 1.388.794 eurot, kuid OÜ Eesti Metsamaakler ei ole nimetatud summat tänaseni tasunud. Hagi esitamise seisuga 31.12.2008 oli OÜ Eesti Metsamaakler viivitanud 1.388.794 euro tasumisega 76 päeva ning VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane viivise määr oli 31.12.2008 seisuga 11% aastas. Seega moodustas OÜ Eesti Metsamaakler poolt tasumisele kuuluv viivis hagiavalduse esitamise hetkel 31.809,09 eurot. Maakohtu otsuse tegemise seisuga oli OÜ Eesti Metsamaakler viivitanud 1.388.794 euro tasumisega veel täiendavalt 482 päeva, sellest 180 päeval (01.01.2009 – 30.06.2009) oli seadusjärgne viivise määr 9,5% aastas ning 302 päeval (01.07.2009 – 29.04.2010) 8% aastas. Käesoleva kaebuse esitamise seisuga on OÜ Eesti Metsamaakler viivitanud tasumisega veel täiendavalt 31 päeva ning seadusjärgne viivise määr on sel perioodil olnud samuti 8% aastas. Seega moodustab OÜ Eesti Metsamaakler poolt tasumisele kuuluv viivis maakohtu otsuse tegemise seisuga kokku 188.799,89 eurot (viivitus 558 päeva) ning käesoleva kaebuse esitamise seisuga kokku 198.236,08 eurot (viivitus 589 päeva). Juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate nõue tunnustada jagunemisotsuse tühisust ja taastada jagunemise eelne olukord ei kuulu rahuldamisele, paluvad hagejad määrata OÜ Nordline Holding poolt OÜ-le Q Metsakinnistud tasumisele kuuluva tagasimakse suurus ja kohustada OÜ-d Nordline Holding maksma tasumata tagasimakselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, samuti mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler OÜ Q Line Invest kasuks välja 1.388.794 eurot ja käesoleva kaebuse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 198.236,08 eurot, samuti sissenõutavaks mittemuutunud viivis kindla summana otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid on tasunud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusest nähtuvalt riigilõivu 1800 krooni. Hagejad tasusid nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 325.948,60 krooni. Seega on kostjad tasunud apellatsioonkaebuselt 324.148,60 krooni võrra vähem riigilõivu. Ringkonnakohus pidanuks nõudma kostjatelt nimetatud summas täiendavat riigilõivu.

Maakohus on jätnud hindamata kostjate väite, et AS-il Gild Arbitrage puudub nõue kostjate vastu, kuna ta ei ole sõlminud pandilepingut kostjatega ja pandilepingust ei tulene kostjatele talumiskohustust. Maakohus on leidnud, et AS Gild Arbitrage on OÜ Eesti Metsamaakler võlausaldaja ja jagunemine kahjustas võlausaldaja õigusi. Kostjad sellise seisukohaga ei nõustu. Kostjatel puuduvad õigussuhted AS-ga Gild Arbitrage. OÜ Metsakoll õigused on jagunemisega väidetavalt kahjustatud seetõttu, et ta ei saa enam realiseerida pandilepingust tulenevaid õigusi. Samas sõlmiti pandileping AS-ga Gild Arbitrage ja OÜ Q Metsakinnistud vahel, mistõttu tuli pandilepinguga kaitstavaid AS-ga Gild Arbitrage huve järgida OÜ Q Metsakinnistud, kui ühel pandilepingu poolel. Pandilepingu alusel tekkinud pandiõigus oli küll absoluutne, st neid võis õiguse omaja igaühe suhtes maksma panna, kuid seda üksnes pandiõigusega õigustatud isikule omistatud õiguste piires, mis ei ulatu kostjateni. Pandiõigus on lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 5 lg-st 1 piiratud asjaõigus. Pandiõiguse sisuks on vastavalt AÕS § 276 lg-le 1 pandipidaja õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pandiõigus allutab eseme vastavalt tema väärtusele piiratud asjaõiguse omajale selliselt, et viimane saab selle müüa ehk pandi realiseerida ja rahuldada oma pandiga tagatud nõue saadud raha arvel. Pantimine ei too endaga kaasa pantijale ega kolmandale isikule kohustust täita pandipidajale mingisugune kohustus, pantijal või eseme hilisemal omanikul tekib üksnes kohustus taluda pandi realiseerimist. Nimetatud talumiskohustusega pandiõiguse absoluutsus ka piirdub. Pantija ja pandipidaja võivad pandilepingus omavahel leppida kokku ka muudes pantija kohustustes, kuid need ei laiene automaatselt kolmandatele isikutele, need on oma olemuselt relatiivsed. Kohus on vääralt kohaldanud ÄS § 446 lg 4, leides, et jagunemisotsusega loodi olukord, kus pandipidaja, so AS Gild Arbitrage huvid jäid kaitseta ja lähtutud pole ÄS § 446 lg 4 sätestatust, mis näeb ette, et jagunemisel kolmandate isikute õigused asendatud osade ja aktsiate suhtes jäävad kehtima omandava ühingu ja aktsiate suhtes. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt loob selline jagunemine olukorra, kus pandipidaja jääb ilma õigusest realiseerida osalus äriühingus, millele kuuluvad ilmselgelt väärtuslikud X, Luxemburgi registrikood X (Fond) 5787 Fondi osakut, mille väärtuseks hinnati jagunemiskavas 5 787 000 eurot. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 316 lg 3 kohaselt ei ole panditud õiguse lõpetamiseks või muutmiseks vajalik pandipidaja nõusolek, kui õigusena on panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osak või muu sellesarnane õigus. Pandiõiguse ühepoolsel muutmisel vastutab pandipidaja ees pandilepingu pool. Seega AS Gild Arbitrage saab esitada nõude OÜ Q Metsakinnistud vastu. Kostjatega hagejal lepingulisi või lepinguväliseid suhteid ei ole. Kohus on teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohtuotsus on ebaselge ja resolutsioon ei ole täidetav. Kohus ei ole teinud otsust kõigi nõuete osas. Hagejate esimene nõue (04.09.2009 tl 188-191) oli tunnustada OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisust OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava heakskiitmise, osakapitali vähendamise ja jagunemise käigus asutatavate uute äriühingute põhikirjade kinnitamise kohta. Kohus ei ole otsuse resolutsiooniga seda nõuet lahendanud. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtub, et hagejate nõue tunnustada OÜ Eesti Metsamaakler 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste tühisust OÜ Eesti Metsamaakler jagunemiskava

heakskiitmise, osakapitali vähendamise ja jagunemise käigus asutatavate uute äriühingu põhikirjade kinnitamise kohta ning jagunemise eelse olukorra taastamiseks ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 teine lause sätestab, et asjas, kus on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Antud asjas on kohus jätnud hageja selle nõude resolutiivosas lahendamata. Kohus on vastuoluliselt asunud seisukohale, et 05.08.2008 osanike koosoleku otsus ja jagunemiskava on kehtiv, kuid selle elluviimine ei ole kooskõlas heade kommetega. Kohtuotsusest ei ole võimalik tuvastada, millise materiaalõigussuhte alusel kohus on hagi osaliselt rahuldanud. Selliselt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, mille järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Maakohus on vääralt kohaldanud ÄS § 1771 sätteid, kuna AS Gild Arbitrage ja kostjate vahel puuduvad õigussuhted, siis ei saa AS Gild Arbitrage olla kostjate suhtes võlausaldaja, kelle õigusi kostjad on väidetavalt rikkunud. Juhul, kui OÜ Q Metsakinnistud tegi jagunemisotsust heaks kiites otsuse, mis kahjustas AS Gild Arbitrage õigusi, siis on tal nõudeõigus ÄS § 187 alusel oma juhatuse liikme vastu, mitte kostjate vastu. Kostjad ei saa vastutada OÜ Eesti Metsamaakler juhatuse liikme tegevuse eest. Maakohus on õigesti leidnud, et jagunemisotsust ei saa tühistada pärast juriidilise isiku registrisse kandmist. Registrisse kantud jagunemist ei ole võimalik enam tagasi pöörata, kuna see kahjustaks oluliselt mitte ainult jagunemisel osalenud isikute huve vaid ka kolmandate isikute huve. Kui jagunemine on kantud registrisse, siis ei ole võimalik enam jagunemist tagasi pöörata (UmwG § 131 komm 65 ja § 20 komm 84). Jagunemisotsuse äriregistri kandel on õigust lõpetav tähendus, mis tähendab, et hagejad ei saa pärast jagunemise kandmist äriregistrisse enam pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Jagunemisotsust ei ole võimalik tühistada pärast jagunemise kandmist äriregistrisse. Õigust lõpetavate tähtaegade märkimisväärselt lühikese kulgemise tagajärjeks on see, et isik, kes nõuet soovib esitada, peab seda tegema lühikese aja jooksul. Selliste tähtaegade eesmärk on tagada, et nõuded esitatakse võimalikult kiiresti, sest hiljem võib kohustatud isikul olla võimatu oma kohustust täita. Juriidilise isiku registrisse kandmisega tekib tal TsÜS § 26 lõike 2 kohaselt õigusvõime. Kuna ÄS § 446 lõikel 7 on õigust lõpetav toime, siis ei kaitse seadus enam hagejate mistahes õigusi või huve, mis seonduvad jagunemise vaidlustamisega. OÜ-l Q Line Invest puudub nõudeõigus kostjate vastu, kuna ÄS § 441 lg 3 kohaselt saab tagasimakset nõuda ainult jaguneva ühingu osanik, mitte omandav ühing. OÜ Eesti Metsamaakler osanikud võtsid jagunemisotsuse vastu. Otsuse poolt hääletas OÜ Q Metsakinnistud. Kui osanik on jagunemisotsuse vastu võtnud või heaks kiitnud, siis ta ei saa ÄS § 441 lõike 3 kohaselt vaidlustada jagunemisotsust ja nõuda tagasimakset. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, millest on tuletatud kostjate pahausksus. Kohus on teinud asjakohatud järeldused A. L. (Q Vara grupp) ja T. K. (OÜ Eesti Metsamaakler) vahelisest 30.07.2008 kirjavahetusest (I toimik lehed 327-328). Nimetatud kirjavahetusest on kohus järeldanud, et see kinnitab kostjate pahausksust, kuna kirjas peeti vajalikuks pandipidaja nõusoleku saamist, kuid seda sellegipoolest ei saadud.

Kostjad ei nõustu selle järeldusega. Pandiõigussuhe on pantija ja pandipidaja vaheline. AÕS § 316 lg 3 kohaselt ei ole pandipidaja nõusolek osaühingu osadega seotud pandiõiguse tehinguga muutmiseks vajalik. Pandiõiguse tehinguga muutmisel vastutab pantija pandipidaja ees võimalike pandipidajale tekitatud kahjude osas, kuna pandilepingu poolteks on pantija ja pandipidaja. Kostjate eesmärgiks oli juhtida hageja I tähelepanu võimalikele lepingulistele kohustustele AS Gild Arbitrage teavitamiseks tehinguga pandiõiguse muutmisest. Kohus on teinud alusetud järeldused, et kogu OÜ Metsamaakler jagunemiskava elluviimine ei ole kooskõlas heade kommetega. Kohus on jätnud analüüsimata kostjate selgitused, mille kohaselt tegutsesid Q Vara gruppi kuulunud äriühingud enne AS Gild Arbitrage poolt OÜ Eesti Metsamaakler ja OÜ Q LIne Invest osaluse ülevõtmist selge tahtlusega väljuda OÜ-st Metsamaakler grupi likviidsuse taastamise nimel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Q Vara gruppi kuuluvatel äriühingutel oli likviidsusprobleeme ja OÜ Metsamaakler jagunemisest saadava rahaga soovis A. L. , olles erinevate Q Grupi äriühingute juhatuses, vähendada kontserni äriühingute võlgnevusi. Tunnistajana ütlusi andes on A. L. selgitanud, et Q Vara grupi eesmärk oli likviidistada oma osalust. Seda, et OÜ-le Q Line Invest üleantavat raha plaaniti kasutada Q Vara huvides nähtub ka toimikus olevast kirjavahetusest ja Sampo Panga escrow konto lepingust, millega oleks enamus Q Line Investile üleantavast rahast saanud Sampo Pank (I köide lehed 329, 331, 333,335338). Seega oli Q Vara grupil A. L. kaudu juba algselt plaan, et OÜ Q Line Invest raha ei anta üle äriühingule, vaid sellega täidetakse Q Vara grupi kohustusi. Kostjatega seotud isikutele ei jätnud see äriliselt pahatahtlikku muljet, kuna kontserni sisese jätkusuutliku majandamise tagamiseks ei ole selline eesmärk vastuolus heade kommetega. Samas peab rõhutama, et kostjatel puudus ülevaade Q Vara grupi majandusseisust. Samuti ei ole kohus hinnanud tunnistaja A. L. ütluste usaldusväärsust seoses leppetrahvi nõuetega. Tunnistaja vastavaid ütlusi peab hindama kontekstis, et Q Vara grupi äriühingud on AS Gild Arbitrage poolt üle võetud ja endise juhatuse liikme vastu võidakse esitada ja juba on esitatud nõudeid. Kohus on jätnud analüüsimata tühistamisavalduste õiguspärasuse. Samas oli poolte vahel vaidlus tühistamisavalduste kehtivuse suhtes. Kostjad olid seisukohal, et tühistamisavaldused on tühised, kuna puuduvad alused lepingute tühistamiseks. Kostjad viitasid asjaolule, et tühistamisavalduste esitamise põhjustas AS Gild Arbitrage poolt Q Line Invest ülevõtmine. Hilisemad asjaolud ja majandushuvide muutumine ei saa olla aluseks tühistamisavalduse esitamisele. Kohus ei ole esitanud mingeid põhjendusi, millega oleks lahendatud poolte vaheline vaidlus nimetatud lepingute kehtivuse või mittekehtivuse osas. Kohus ei ole analüüsinud tühistamisavalduste materiaalseid eeldusi ega kostjate vastuväiteid. A. L. oli volitus esindada OÜ-d Q Line Invest. Kostjad ei nõustu kohtu järeldusega, et A. L. ei olnud Q Line Invest OÜ seaduslik esindaja. Toimikus on 29.09.2008 avaldus kohtu registriosakonnale, millest nähtub, et selle dokumendi alusel ei ole kannet tehtud. Seega oli A. L. OÜ Q Line Invest seaduslik esindaja ka pärast 29.09.2008. Asutamisel oleva äriühingu juhatuse liiget ei ole võimalik vahetada osanike otsuse alusel. ÄS § 449 lg 3 kohaselt kohaldatakse jagunemisel uue ühingu asutamisele seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui äriseadustiku 32. peatüki sätetest ei tulene teisiti. Sama lõike kohaselt on jagunemisel uue ühingu asutajaks jagunev ühing. Jagunemisel uue ühingu asutamisega

koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut (ÄS § 449 lg 4). Äriseadustik kehtestab jagunemiskavale notariaalse tõestatuse nõude (ÄS § 321 lg 3 p 2). Seega kohaldatakse jagunemisel uue äriühingu asutamise suhtes valdavalt samu põhimõtteid, mis on ette nähtud seaduses ühingu tavalises korras asutamise kohta. TSÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Ka on registrikandel õigustloov tähendus äriühingu organite suhtes. Äriühingu organid tekivad alates äriühingu seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Enne äriühingu registrisse kandmist saab rääkida asutajate vahel kehtivatest lepingulistest suhetest ning peale äriühingu registrisse kandmist osanike vahelistest ühinguõiguslikest suhetest. Hagejate poolt A. L. OÜ Q Line Investi juhatusest tagasikutsumine toimus 29.09.2008 osanike koosolekul. 29.09.2008 oli OÜ Q Line Invest näol tegemist asutamisel oleva ühinguga ning otsuse vastuvõtmise hetkel puudus OÜ-l Q Line Invest selline organ nagu osanike koosolek. Juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine kuulub tulenevalt ÄS 168 lg 1 p-le 4 nõukogu puudumisel osanike ainupädevusse, kes teostavad enda õigusi osanike koosolekul (ÄS § 170 lg 1). Tulenevalt TsÜS § 31 lg 3 ei või juriidilise isiku organi pädevust üle anda muule organile või isikule. Kuna asutamisel oleval OÜ Q Line Investil puudus selline organ nagu osanike koosolek ning juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise õigust ei või seadusest tulenevalt anda teiste organite pädevusse, siis oleks saanud asutamisel oleva OÜ Q Line Investi juhatuse liiget muuta vaid ühingu asutaja (st Eesti Metsamaakler), muutes selleks vastavalt notariaalselt tõestatud vormis ja Eesti Metsamaakler osanike heakskiitmisel jagunemiskava. Ülaltoodud põhjustel on OÜ Q Line Investi osanike koosolek tühine ning T. V. teavitusel A. L. tagasikutsumise kohta OÜ Q Line Investi juhatusest puudub õiguslik tähendus. Eeldatavalt neil põhjustel ei tehtud ka registrikannet ja kohtu seisukoht A. L. volituste puudumise osas ei ole kohane. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et kostjad on maksnud jagunemiskava alusel mingeid preemiaid.

nõusolek, kui õigusena on panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osak või muu sellesarnane õigus. Kohus ei olegi käsitlenud õigusena panditud osa lõpetamist või muutmist. Samal põhjusel on asjakohatud kostjate väited lepingujärgsest vastutusest seoses osa lõpetamise või muutmisega. Kohus leidis õigesti, et selline jagunemine ei järgi ÄS § 446 lg 4 põhimõtet. Kohtuotsusest võib järeldada üksnes seda, et tuvastatud on jagunemiskava ja jagunemisotsuse tühisuse alused, kuid kohtu arvates ei saavat jagunemisotsuse tühisuse tuvastamise nõuet rahuldada. Apellatsioonkaebuse punktis 6.2 on kostjad teinud maakohtule etteheiteid, mis ei ole jälgitavad ning on oma sisult alusetud. Kostjad on esitanud väite, nagu puuduks hagejate hulgast jagunemise hetkel jaguneva ühingu võlausaldajaks olnud isikud, kelle õigusi jagunemine võinuks rikkuda. Kostjad ei ole vastuses hagile sellist väidet esitanud ning sellega ei ole seetõttu võimalik maakohtu otsuse ebaõigsust põhjendada. Olenemata sellest, kas AS Gild Arbitrage on kostjate võlausaldaja või mitte, on seadusest tulenevate keeldude ja heade kommetega vastuolus olev ning võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätteid rikkuv osanike otsus tühine. Asjakohatud on kostjate viited pandilepingust tuleneda võivatele kahjunõuetele ja juhatuse liikme vastutusele. Kostjate väide ei ole asjakohane, millest tulenevalt saab tagasimakset nõuda jaguneva ühingu osanik, kuid kuna Q Line Invest OÜ ei ole jaguneva ühingu osanik, puuduvat tal nõudeõigus kostjate vastu. Q Line Invest OÜ ei olegi tagasimakset nõudnud. Hagejad on palunud kohtul määrata jaguneva ühingu osanikule OÜ Q Metsakinnistud tasumisele kuuluva tagasimakse suuruse. Kostjad on väitnud, et kuna OÜ Q Metsakinnistud hääletas 05.08.2008 osanike koosoleku otsuste poolt, ei saavat ta nimetatud osanike otsuseid ega osade asendussuhet vaidlustada. Tegemist uue väitega ning see tuleb jätta TsMS § 652 kohaselt tähelepanuta. Alusetu on kostjate väide tõendite väärast hindamisest. Kohus on andnud õige hinnangu kostjate esindaja T. K. ja A. L. vahelisele 30.07.2008 kirjavahetusele, leides, et see tõendab kostjate pahausksust. Erinevalt kostjate väitest on kohtu hinnang tõendile igati loogiline ja põhjendatud. Kostjad on heitnud kohtule alusetult ette, nagu oleks kohus jätnud analüüsimata kostjate selgitused Q Vara grupi tahtlusest, erinevate tehingute vaatlemisest, metsa hindamisest jne. Selliseid väidetavaid selgitusi ei ole aga kostjad hagile esitatud vastuses esile toonudki. TsMS § 394 lg 1 kohaselt peab kostja hagile kirjalikult vastama ning TsMS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb kostja vastuses lisaks hagi menetlusse võtmist puudutavatele seisukohtadele teatada kostjal kõik oma taotlused ja väited. Kostjate poolt toodu puhul on tegemist esmakordselt alles apellatsioonimenetluses esitatud väidetega, nende arvestamata jätmist ei oleks isegi teoreetiliselt võimalik maakohtule ette heita ning need tuleb jätta TsMS § 652 kohaselt tähelepanuta. Lisaks on kostjate uued väited asjakohatud, tõendamata ja vastuolus kostjate endi väidetega. Samuti kostjad heitnud kohtule alusetult ette, et kohus ei olevat lahendanud vaidlust 24.09.2008 ja 20.10.2008 dateeritud käenduslepingute ja 20.10.2008 dateeritud kolmepoolse

kokkuleppe kehtivuse üle, millele tuginedes kostjad on üritanud oma kohustuste täitmisest vabaneda. Kohus on otsuse punktis 16 analüüsinud kostjate poolt esiletoodud lepinguid ja hagejate poolt esitatud tühistamis-avaldusi ning nõustunud hagejatega, et lepingud on tühised. Kohus leidis õigesti, et A. L. ei olnud alates 29.09.2008 OÜ Q Line Invest juhatuse liige. Asjakohatu on kostjate väide, et äriregister ei olevat vastavat kannet teinud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

2) määrata OÜ Nordline Holding (kostja II) poolt OÜ-le Q Metsakinnistud maksmisele kuuluva tagasimakse suurus ning kohustada OÜ-d Nordline Holding maksma tasumata tagasimakselt viivist seaduses sätestatud suuruses (edaspidi esimene alternatiivnõue); 3) mõista OÜ-lt Eesti Metsamaakler OÜ Q Line Invest kasuks välja 1.420.603 (üks miljon nelisada kakskümmend tuhat kuussada kolm eurot. Selle hulgas põhivõlg 1.388.794 eurot ja viivis 31.809.90 eurot (edaspidi teine alternatiivnõue).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.