Eksar-Transoil AS hagi Delve Ehitus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. veebruar 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Delve Ehitus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Delve Ehitus OÜ (rk: 11676545), esindaja vandeadvokaadi abi Virge Murak
esindajad
Vastustaja (hageja): Eksar-Transoil AS (rk 10136829), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014 määrus hagi tagamise kohta.
2.Rahuldada Delve Ehitus OÜ määruskaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Eksar-Transoil AS (hageja) esitas 7. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule hagi Delve Ehitus OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Samuti esitas hageja taotluse hagi
tagamiseks, milles palus arestida Delve Ehitus OÜ-le kuuluvad pangakontod kõigis Eesti Vabariigi pankades 23 987,07 euro ulatuses. Hageja hinnangul võib hagi tagamata jätmine TsMS § 377 lg 1 alusel raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise avalduse põhjenduste kohaselt on hagejal alus arvata, et juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, ei asu kostja täitma kohtuotsust. Kostja on hageja töötajale väitnud, et ta ei suuda oma müügilepingust tulenevat kohustust täita, kuna tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Samal ajal on kostjal aktiivne kodulehekülg internetis ja ta on avaldanud tööotsimiskuulutusi, mis näitab kostja majanduslikku aktiivsust. Hageja hinnangul on kostja tegevus võlgnevuse tasumisel pahauskne ning on alust arvata, et hageja jaoks positiivse kohtulahendi korral hakkab kostja kohustuse täitmisest kõrvale hoiduma. Hageja võlgnevus on piisavalt pikaajaline. Hageja peab ainsaks kohaseks hagi tagamise abinõuks TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostjale kuuluvate pangakontode arestimist Eesti Vabariigis tegutsevates pankades 23 987,07 euro ulatuses. Kostjale kuulub kinnistu, kuid kinnistul lasub kohtulik hüpoteek summas 9 500 eurot Lionstone OÜ kasuks alates
11.aprillist 2012.a tsiviilasjas nr 2-12-12780 tehtud otsuse täitmise tagamiseks. Hagejal puuduvad võimalused kostja muu vara olemasolu kontrollimiseks. Krediidiregistri väljavõtte kohaselt (7. veebruar 2014 seisuga) on kostjal vähemalt kolm võlgnevust Julianus Inkasso ees kokku üle 35 000 euro. Samas on maksuvõlad tasutud. Seega kostja valib, kellele oma võlgnevusi tasuda ja kellele mitte, ning selline tegevus on pahatahtlik hageja suhtes. Hageja palus arestida kostja pangakontod kõigis Eesti Vabariigi pankades 23 987,07 euro ulatuses Eksar-Transoil AS kasuks ja lükata kostjale määruse kättetoimetamine edasi vähemalt 10 kalendripäeva võrra määruse tegemisest.
2.Tartu Maakohus rahuldas 10. veebruari 2014 määrusega hagi tagamise avalduse ja määras arestida Delve Ehitus OÜ-le kuuluvad pangakontod Eesti Vabariigis tegutsevates pankades nõudesumma 23 987,7 euro ulatuses Eksar-Transoil AS-i kasuks. Määruse põhjendustes märkis kohus, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu. Kostja ei ole võlga vaidlustanud, kuid samas ei ole seda ka tasunud. Kohus leidis, et Delve Ehitus OÜ osakapitali suurus 2 556 eurot (56 euro võrra suurem minimaalsest võimalikust osakapitalist) võib olla märk pigem väga väikesest võimest tagada oma kohustuste täitmist ja kohtulahendi tegemisel hageja kasuks võib täitmine olla raskendatud või osutuda võimatuks. Seetõttu on põhjendatud hagi tagamise abinõude kasutamine. Kostjale kuuluvale kinnisasjale on hüpoteek juba seotud ja hüpoteegi seadmine järgmisele järjekohale ei ole põhjendatud, arvestades hagi hinda ja hageja õigustatud huvisid. Seega on hagi tagamise põhjendatud abinõuks kostjale kuuluvate pangakontode arestimine.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Delve Ehitus OÜ esitas Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et pangakontode arestimine kostja jaoks liialt koormav. Kohus oleks pidanud kaaluma muid alternatiive hagi tagamiseks. Määruskaebuse esitaja põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus kaalunud kostja huve ega seda, mida kontode arest äriühingule sisuliselt tähendab. Määrus halvab täielikult Delve Ehitus OÜ majandustegevuse. Kostjal jäävad tasumata kõik kohustuslikud maksud ja maksed. Samuti on raskendatud või isegi välistatud Delve Ehitus OÜ majandustegevus ning kasu teenimine võlgnevuste likvideerimiseks, kuna Delve Ehitus OÜ ei saa rentida tööriistu ja seadmeid lepinguliste kohustuste täitmiseks, ei saa
palgata tööjõudu ega osutada teenust. Määruse tagajärjel võib Delve Ehitus OÜ-l tekkida maksejõuetusolukord, mis ei ole ajutine; 2) ei ole kohus kaalunud erinevaid hagi tagamise meetmeid ning on paljasõnaliselt leidnud, et kontode arest kui kõige koormavam ja äärmuslikum meede on põhjendatud. Kohus on leidnud, et teise järjekoha hüpoteek ei pruugi olla piisav, et tagada hageja huvisid, kuid ei ole seda ammendavalt analüüsinud. Kohus ei ole hinnanud kinnisvara väärtust, kohustuste sissenõutavust, olemasoleva hüpoteegi seotust mingi nõudega ja võimaliku nõude suurusega ja muid olulisi asjaolusid; 3) tuleb tagamise puhul tuleb eelistada vähem koormavaid meetmeid, sest hagi tagamise eesmärgiks on täitmise lihtsustamine, mitte täitmise tagamine. Kontode arest on põhjendatud üksnes juhul, kui tagamata jätmisega kaasneb oluline oht kohtuotsuse täitmisele ja kontode arest ei koorma kostjat oluliselt.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
4.Eksar-Transoil AS oma vastuses määruskaebusele leidis, et Tartu Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kohus on hagi tagamise taotluse lahendamisel kaalunud igakülgselt nii hageja kui ka kostja huve. Vastustaja põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostjal takistatud pangakontode kasutamine ja käsutamine, vaid on kõigest piiratud nõudesummaga. Kostja ei ole esitanud 2012.a majandusaasta aruannet, kuid 2011.a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu käive on olnud 1 659 208 eurot, seega ühe tööpäeva keskmine käive on ca 6 584 eurot ning hageja nõue on seega kostja ca nelja tööpäeva käibe suurus. Vastustaja rõhutab, et hagi tagamise taotlus esitati kohtule koos hagiavaldusega vaid seetõttu, et kostja ei ole soovinud hagejale pikaajalist võlgnevust tasuda, ei ole pakkunud mingeid lahendusi probleemi lahendamiseks ning on eelistanud tasuda muid rahalisi kohustusi. Kostjal on olnud piisavalt vahendeid tasumaks oma maksuvõlgu, kuid ta ei ole tasunud enam kui 10 kuu vanust võlgnevust hageja ees. Kostja maksekäitumine hageja ees on olnud selgelt pahauskne; 2) on maakohus määrust tehes kaalunud ka kohtuliku hüpoteegi seadmist. Hageja ja kohtul puudus kohustus ja võimalus välja selgitada määruskaebuse esitaja poolt nimetatud asjaolud. Tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et Eesti Vabariigis ei ületa maatulundusmaa väärtus mingil juhul 5000 eur/ha kohta. Kostja ei ole ka tõendanud kinnisvara väärtust või hüpoteegi seotust/mitteseotust nõudega. Pangakontode arestimine oli ainuvõimalik hagi tagamise abinõu; 3) on kohus pidanud hageja esitatud nõuet esialgselt piisavalt tõendatuks. Kostja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid või toonud välja asjaolusid, et ta hagejale võlgu ei ole või esineksid muud asjaolud, mis võiksid välistada hagi täieliku või osalise rahuldamise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab EksarTransoli AS-i taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Delve Ehitus OÜ määruskaebus kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud kohtumäärusega kohaldas maakohus hagi tagamise abinõuna kostja suhtes pangaarvete arestimist haginõude 23 987,07 euro ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuva info põhjal kuulub Delve Ehitus OÜ-le küll kinnistu, kuid kinnistule on juba seatud kohtulik
hüpoteek summas 9 500 eurot Lionstone OÜ kasuks alates 11. aprillist 2012.a tsiviilasjas nr 2-12-12780 tehtud otsuse täitmise tagamiseks.
6.Riigikohus on 20. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p-s 19 selgitanud, et rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Eelnimetatud määruse p-s 16 on Riigikohus väljendanud seisukohta, suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki). Konto võiks arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et kostja kinnistule teise kohtuliku hüpoteegi seadmine ei pruugi olla piisavaks hagi tagamise abinõuks. Arvestades nõude suurust, olemasolevat hüpoteeki, kinnistu asukohta ja võimalikku väärtust, ei oleks kinnistule seatud hüpoteek tõenäoliselt täitnud nõude täitmise tagamise eesmärki.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud hagi tagamise eeldused. Hagi tagamise taotluses esitatud asjaolud ja põhjendused ei anna piisavalt alust asuda seisukohale, et hagi tagamata jätmisega kaasneks oluline oht kohtulahendi täitmisele. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi hagiavalduses esitatud nõude suurus. Hagimenetluses ei ole kostjal kohustust juba ette põhistada, et ta suudab hagi rahuldamise korral tema vastu esitatud nõude koheselt ja täies ulatuses täita. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on äriühingu käibevahendite suureulatuslik arestimine hagi tagamise eesmärgil lubatav, kui kohtule põhistatakse, et kohtulahendi täitmisele esineb oluline oht lisaks sellele, et nõue iseenesest on suur. Asjaolu, et kostja on täitnud oma kohustusi eri võlausaldajate ees valikuliselt, ei näita iseenesest kostja pahatahtlikkust. Kostja ei ole hageja esitatud nõudele vastu vaielnud. Juhul kui on alust arvata, et isik ei suuda täita kõigi võimalike võlausaldajate nõudeid, tuleks kaaluda pankrotimenetluse algatamist, kuid ainuüksi hüpoteetiliste teiste võlausaldajate olemasolu ei kujuta endast olulist ohtu kohtulahendi täitmisele TsMS § 377 lg 1 mõttes, s.o see ei ole aluseks äriühingu käibevahendite olulises ulatuses arestimisele. Ringkonnakohus möönab, et majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo 3-2-1-10-10 p 11), kuid hagi tagamise otsustamisel tuleb asjaolusid hinnata kogumis ning võtta seisukoht, kas tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha
8.Käesolevas asjas ei ole põhistatud olulise ohu esinemist asjas tehtava kohtulahendi täitmise osas, mis oleks õigustanud Delve Ehitus OÜ arvelduskontode arestimist. Eksar-Transoil AS ei ole põhistanud kostjal majandusraskuste olemasolu, vaid on ise viidanud kostja majanduslikule aktiivsusele ja võrdlemisi suurele käibele. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja põhjendanud võlgnevuse mittetasumist ajutiste raskustega. Üksnes osakapitali suurus ei näita kostja võimet oma kohustuste täitmist tagada. Delve Ehitus OÜ ei ole hageja nõudele enne kohtumenetlust ega määruskaebuses vastu vaielnud ja on oma vastuses hagile nõude osaliselt õigeks võtnud. Kostja on osundanud sellele, et on osa haginõudest täitnud juba enne hagi esitamist ja on seega püüdnud oma võlgnevust likvideerida.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustamata nõude täitmisest kõrvalehoiduva võlgniku vastu on nõude esitamine kohtusse piisavaks meetmeks, et saavutada nõude rahuldamine ja täitmine. Olukorras, kus võlgnik ei ole nõudele vastu vaielnud, põhistatud ei ole võlgnikul
püsivamat laadi majanduslike raskuste olemasolu ega soov hoiduda pahatahtlikult hageja nõude täitmisest, ei ole hagi tagamine pangakontode arestimise teel proportsionaalne abinõu hageja eesmärgi saavutamiseks.
10.Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis kohaldamata TsMS § 385. Kuna tegemist oli rahalise nõudega, tulnuks hagi tagamise määruses kindlaks määrata rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. See puudus ei andnuks siiski iseseisvat alust hagi tagamise määruse tühistamiseks ning kostjal olnuks ka ilma TsMS §-s 385 sätestatud summa märkimiseta õigus taotleda ühe hagi tagamise abinõu asendamist teisega TsMS § 386 lg 1 alusel.
11.Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.