Hageja: osaühing XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Pukk, e-post [email protected] Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Anissimov, e-post [email protected]
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
RESOLUTSIOON
Rahuldada poolte taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hageja nõude menetlemisel 1 207,92 eurot (sh õigusabikulu 907,92 eurot ja riigilõiv 300 eurot) ning kostja nõude menetlemisel 621,21 eurot (õigusabikulu). Määrata kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hageja nõude menetlemisel 855 eurot (õigusabikulu). Mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 345,96 eurot (st 621,21 eurot ja 60% 1 207,92 eurost). Mõista hagejalt kostja kasuks välja 342 eurot (st 40% 855 eurost). Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4 ja 5 välja mõistetud summad, mille tulemusel mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja osaühing XXX (registrikood XXX) kasuks välja 1 003,96 eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot.
2-13-48064 Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 14. oktoobril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse kostja vastu leppetrahvi 1 800 eurot, lisatasu 1 905,26 eurot tagastamise ja viivise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 21. oktoobri 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
6.novembril 2013 tsiviilasjas nr 2-13-52717 hagi hageja vastu pooltevahelise töölepingu hagejapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu 14. juunil 2013 lõpetamise ja hüvitise summas 1 800 eurot nõudes. Seeläbi vaidlustas kostja 8. oktoobri 2013 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi „TVK”) otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/1619, millega kostja avaldus samades nõuetes jäi rahuldamata. Kohus võttis kostja hagi menetlusse
12.novembri 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-13-52717 ja liitis selle hageja hagiga käesolevas tsiviilasjas. Kohus rahuldas 20. detsembri 2013. aasta otsusega hageja hagi osaliselt ja jättis kostja hagi rahuldamata. Menetluskulud jaotas kohus järgmiselt: hageja hagi lahendamisega seotud menetluskuludest jäi 40% hageja ja 60% kostja kanda; kostja hagi menetluskulud jäid kõik kostja kanda. Otsus jõustus edasikaebamata 23. jaanuaril 2014.
POOLTE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD
2.Kostja esitas 21. veebruaril 2014 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud hageja nõudega seonduvaid menetluskulusid kokku summas 1 530 eurot (esindajatasu 17 h eest hinnaga 90 eurot tunnis). Kostja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kuna otsusega jäeti hageja hagi lahendamisega seotud menetluskuludest 40% hageja kanda, siis kostjal on õigus nõuda kohtukulude hüvitamist tasutud summast 40% ehk 612 eurot ( = 1 530 × 40%), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
3.Kohus edastas 25. veebruaril 2014 kostja taotluse hagejale ja küsis seisukohta hiljemalt
7.märtsiks 2014. Hageja esitas 6. märtsil 2014 seisukoha kostja menetluskuludele ja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud menetluskulusid hageja hagi menetlemisel kokku summas 1 425,06 eurot (lepingulise esindaja tasu 1 125,06 eurot (koos käibemaksuga) 10,5 h eest ja riigilõiv 300 eurot). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sellest 855,03 eurot ( = 1 425,06 × 60%). Kostja hagi menetlemisega on hageja kandnud menetluskulusid summas 1 168,53 eurot (koos käibemaksuga), mis on lepingulise esindaja tasu 9,5 h eest, mille väljamõistmist hageja taotleb kostjalt. Kokku taotleb hageja 2 023,56 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega, aga ei esitanud kinnitust, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
4.Hageja vaidleb kostja taotlusele vastu ja leiab, et kostja märgitud õigusabikulud on põhjendamatult suured. Kostja märgib, et 14. novembril 2013 ja 16. kuni 18. novembrini 2013 kulus lepingulisel esindajal kokku 1,5 h + 11 h materjalide läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks. Hageja leiab, et hagi materjalidega oli kostja tuttav juba tulevalt kostja enda esitatud hagist (kõik hageja hagiga esitatud lisad ja asjaolud). Hageja hagi on sisuliselt 5 lk pikk. Kostja vastus sellele on ca 1,5 lk, ühtegi tõendit kostja koos vastusega ei esitanud. Hageja leiab, et 1,5 h + 11 h hageja hagile 1,5 leheküljel vastamiseks olukorras, kus pooltel vahel on samadel asjaoludel juba kostja poolt algatatud käimasolev vaidlus, on liialdatud ning seda tuleb vähendada maksimaalselt kahe tunnini. Kostja esindaja on märkinud, et
11.detsembril 2013 kulus tal täiendava seisukoha koostamisele 2 h. Kostja esitas täiendava seisukoha, mis on vaevu lehekülje pikkune, ühtegi uut asjaolu ega tõendit sellega ei esitatud. Osa vastusest puudutab kostja hagi (kostja hüvitise nõude põhjendus). Sellest tulenevalt pole 2 (7)
2-13-48064 põhjendatud ajakulu alla üheleheküljelise seisukoha koostamiseks (õigemini varasemate seisukohtade kordamise) 2 h ning seda tuleb vähendada. Kostja esindaja on märkinud, et tal kulus 1,5 h hageja 17. detsembri 2013 vastusega tutvumiseks ja 1 h konsultatsiooniks kliendiga seoses sama vastusega (nimekirja punkt 5)). Hageja 17. detsembri 2013 vastus on 2 lk ning selle analüüs kokku ca 2 h on ülepaisutatud. Nimetatud vastuses ei esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid. Hageja hagi küsimusi käsitlevad seal üksnes kolm punkti, ülejäänud vastus puudutab kostja hagi nõudeid. Kostja ei ole seda arvesse võtnud. Sellest tulenevalt pole põhjendatud ajakulu vähem kui poolelehelise vastuse analüüsiks 2,5 h ning seda tuleb vähendada. Võttes arvesse kostja poolt esitatud kahe menetlusdokumendi mahtu ja sisu, mitte ühegi tõendi esitamist ning asjaolu, et hageja esitatud tõenditega oli kostja esindaja varasemalt põhjalikult tutvunud, siis hindab hageja kosta lepingulise esindaja põhjendatud menetlusajaks maksimaalselt 4 h ja menetluskuluks 280 eurot. Ühtlasi juhib hageja tähelepanu sellele, et hageja menetluskulud samas asjas on väiksemad kui kostja esitatud menetluskulud. Poolte menetlusdokumentide ja esitatud tõendite mahtu arvestades on kostja esitatud kulud ka sellest aspektist ebamõistlikult suured ega tohiks kuidagi ületada hageja kulusid.
5.Kostja esitas 12. märtsil 2014 oma seisukohad hageja taotlusele, milles palub jätta hageja taotluse hilinemise tõttu rahuldamata. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus tuli hagejal esitada hiljemalt 23. veebruariks 2014, mitte 6. märtsiks 2014. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitust ei selgu milliste dokumentidega (puuduvad dokumentide kuupäevad) ja seoses millega olid õigusabiteenused osutatud. Avaldusele lisatud arvetes on taotlusest erinev summa 1 145,26 eurot. Hageja väidab, et maksis lepingulisele esindajale õigusabi eest üldsummas 2 293,59 eurot. Kostja leiab, et hagejale osutatud õigusabi hind on ülepakutud ja järelikult, tema avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei kuulu ka sel põhjusel rahuldamisele. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, selline kinnitus puudub. Kostja juhib tähelepanu sellele, et kostjal tekkis vajadus õigusabi järele hageja tõttu, kes esitas osaliselt põhjendamatu hagi, kuna soovis alusetult rikastuda. Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonis olnud nõue oli esitatud kostja poolt ja tegemist oli absoluutselt teiste nõuetega (lepingu lõpetamise tühistamine ja hüvitise saamine lepingu ebaseadusliku lõpetamise eest). Hageja esitas kostja vastu nõudeid hagimenetluses, milles nõudis rahalist hüvitist töötaja kohustuste rikkumise eest. Seetõttu pidi kostja lepinguline esindaja hoolikalt tutvuma suuremahulise (45 lk) hagi materjalidega ja koostama hagile vastuse, arvestades kohtupraktikat, millele kulus aega 11 h. Kuna nõuded olid erinevad, siis on hageja viited sellele, et kostja esindaja on varem tutvunud mainitud materjalidega, asjakohatud. Hageja väidab, et hageja kulutused on väiksemad kui kostja esitatud menetluskulud, kuid vandeadvokaat ei märganud vist, et kostja poolt oli kohtule esitatud oluliselt vähem materjale. Vabariigi Valitsuse kehtestud piirmäär ongi aluseks, et vältida lepingulise esindaja kulude „ülepaisutatust“. Piirmäära piiresse jääv esindajatasu on see, millega hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama ning see ei saa olla ülemäära suur. Käesoleval juhul vastab kostja esindaja kulu piirmääradele. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hageja esitatud vastuväited on põhjendamatud ja alusetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude
3 (7)
2-13-48064 jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtu hinnangul vastavad poolte taotlused eelnimetatud nõuetele.
7.TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kuigi TsMS § 174 lg 1 võimaldab menetlusosalisel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, siis TsMS § 176 lg 2 on TsMS § 174 lg 1 erisätteks olukorras, kus kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi (Riigikohtu 22. juuni 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 13 neljas lõik). Ka praegusel juhul jagas kohus menetluskulud selliselt, et jättis osaliselt menetluskuludest 40% hageja ja 60% kostja kanda. Seega on hageja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse tähtaegselt.
8.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi neljanda lõike alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 6 400 eurot (hageja hagi hind 4 126,34 eurot) maksimaalselt sissenõutav kulu 3 200 eurot ja hagihinna kuni 3 200 euro puhul (kostja hagi hind 1 800 eurot) maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Hageja ja kostja lepingulise esindaja kulud vastavad kehtestatud piirmääradele.
10.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskuludehüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik).
4 (7)
2-13-48064 TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10713 p 15 viies lõik ja p 16). Kuna pooled vaidlevad teineteise taotlustele vastu, siis ei saa kohus lugeda, et need oleks omaks võetud eeltoodud tähenduses. Kohus kontrollib mõlema poole märgitud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt.
11.Kohus tutvus kostja avaldusega ja kostja poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 9,5 tunni ulatuses, mis oli kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kostja esindaja tasumäär 90 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Kostja ei ole nõudnud eraldi käibemaksu hüvitamist, aga kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja tal puuduks võimalus käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kohtus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule kohtumenetluses on järgmine: Toiming
Kulunud Kohtu hinnang aeg (h)
14.11.2013 konsultatsioon kliendiga
1,5
põhjendatud
16.11-18.11.2013 materjalide läbitöötamine, ja vastuse koostamine
põhjendatud ja vajalik ajakulu 6,5 h
11.12.2013 seisukoha koostamine
põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 h
17.12.2013 vastusega tutvus ja analüüs
1,5
põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,5 h
ei ole vajalik toiming. Hageja esitatud vastus ei ole selline, mis vajanuks kostja esindaja eraldi konsulteerimist kliendiga;
19.12.2013 konsultatsioon kliendiga seoses 17.12.2013 vastusega
12.Kohus tutvus hageja avaldusega ja hageja poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 16 tunni ulatuses (hageja hagi menetlemisel 9,5 h ja kostja hagi menetlemisel 6,5 h), mis olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja ei ole esitanud kinnitust, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Seega arvutab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu hinna ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu hind moodustab 95,57 eurot (hageja märgitud summad 1 125,06 eurot + 1 168,53 eurot = 2 293,59 eurot, st ilma käibemaksuta 1 911,33 eurot / 20 h, mis hageja avalduse kohaselt vastab nimetatud summadele). Hageja esindaja tasumäär 95,57 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Kohtus leiab, et
5 (7)
2-13-48064 menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang hageja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule kohtumenetluses on järgmine: Toiming Hageja hagi: materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamised (kohtumised, telefoninõupidamised ja suhtlus e-kirja teel) hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine ning hagi esitamine kohtule menetlus kohtus, sh kohtulahendite analüüs ja kliendile selgitamine, kostja vastuste analüüs ja kliendile selgitamine ning ühe täiendava vastuse koostamine (17.12.2013) Kostja hagi: kostja hagi analüüs, kohtumääruse analüüs, kliendiga nõupidamised (kohtumised, telefoninõupidamised ja suhtlus e-kirja teel) kohtupraktika analüüs, vastuse koostamine kostja hagile ning esitamine kohtule
Kulunud Kohtu hinnang aeg (h)
põhjendatud
põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 h
1,5
põhjendatud
põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 h
põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 h
menetlus kohtus, sh 1,5 põhjendatud kohtulahendite analüüs ja kliendile selgitamine, kostja seisukohtade analüüs ja kliendile selgitamine ning ühe täiendava vastuse koostamine (17.12.2013)
13.Eelneva põhjal määrab kohus kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks hageja nõude menetlemisel 855 eurot (= 9,5 h × 90 eurot). Sellest kulust jäi otsusega 40% hageja kanda, järelikult mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 342 eurot ( = 855 × 40%). Rahuldamata jääb kostja taotlus 270 euro saamiseks ( = 612 –342).
14.Hageja avalduse osas määrab kohus vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks hageja hagi menetlemisel 1 207,92 eurot ( = 9,5 h × 95,57 eurot + 300 eurot riigilõiv) ja kostja hagi menetlemisel 621,21 eurot ( = 6,5 h × 95,57). Kuivõrd hageja hagi menetlemisel jättis kohus otsusega 60% hageja menetluskuludest kostja kanda, siis mõistab kohus selles osas kostjalt hageja kasuks välja 724,75 eurot (=1 207,92 × 60%). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kokku 1 345,96 eurot ( = 724,75 + 621,21). Rahuldamata jääb hageja taotlus 677,60 euro saamiseks (2 023,56 eurot - 1 345,96 eurot)
6 (7)
2-13-48064
15.Kohus tasaarvestab TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded (hageja nõue 1 345,96 eurot ja kostja nõue 342 eurot). Seega tuleb kostjal tasuda hagejale 1 003,96 eurot ( = 1 345,96 eurot -342 eurot).
16.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna tervikuna ületab kummagi poole vaatekohast kohtulahend rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis võivad maakohtu hinnangul mõlemad pooled esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.