Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
27.03.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-3108
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind hagi esitamise ajal Menetlusosalised ja nende
51 761 eurot
esindajad
Hageja: AS Reverta (endine ärinimi AS Parex banka) Registrinumber 40003074590 Asukoht: Republikas laukums 2A, Riia, LV-1522, Läti Vabariik Aadress: Tallinn, Roosikrantsi 2 Esindaja: Kaire Visnapuu e-post: [email protected] Kostja: Koit Hommik xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xx x xx, xxxxx xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nõustaja: Kalle Grünthal xxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
17.02.2014
Hagi rahuldada. Välja mõista Koit Hommik’ult (xxxxxxxxxxx) AS Reverta (endine ärinimi AS Parex banka, registrinumber 40003074590) kasuks põhivõlg 21 343 (kakskümmend üks tuhat kolmsada nelikümmend kolm) eurot ja 45 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 15 394 (viisteist tuhat kolmsada üheksakümmend neli) eurot ja 89 senti. Koit Hommik on kohustatud tasuma viivist alates 25.03.2013 VÕS § 94 lg.1 sätestatud määras põhinõudelt (21 343.45 eurot) kuni nimetatud nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus käesoleva kohtuotsuse kindlaksmääramist.
Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 19.01.2012 esitas AS Parex banka (praeguse ärinimega AS Reverta) Pärnu Maakohtule hagi Koit Hommiku vastu 51 761 euro nõudes. Nõue tuleneb poolte vahel 2.11.2006 sõlmitud laenulepingust nr.716-06F, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 850 000 EEK ehk 54 324.90 eurot /t.l.8-15/. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja 20.01.2009 laenulepingu üles /t.l.23-24/. Lepingu ülesütlemise päeval, so 20.01.2009 oli kostja võlg hageja ees 55 549.99 eurot, millest põhivõlg moodustas 51 761 eurot. 24.07.2009 algatas kohtutäitur Heimo Vilpuu hageja avalduse alusel täitemenetluse laenu tagatisvara, so kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxx xx.x realiseerimiseks. Kohtumenetluse ajal (13.02.2013) tagatisvara realiseeriti ning 25.03.2013 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse /t.l.165/, loobudes osalisel varem esitatud nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 21 343.45 eurot ja seisuga 25.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivise 15 394.89 eurot, samuti tulevikus tekkida võiva viivise, toetudes VÕS §-dele 8 lg.2, 76 lg.1, 100, 113 lg.1, 416 lg.1 ja TsMS § 367. Seoses kostja vastuväidetega hageja nõudeõiguse suhtes selgitab hageja järgmist: Läti Vabariigis registreeritud äriühing AS Parex banka (praeguse ärinimega AS Reverta) tegutses Eestis oma filiaali kaudu, milline likvideeriti ja kustutati registrist 13.06.2012. AS Parex banka filiaal ei olnud iseseisev juriidline isik. Seega tõid kõik filiaali kaudu sõlmitud lepingud kaasa õiguslikke tagajärgi äriühingule endale, so hagejale.
30.07.2010 sõlmiti AS Parex banka Eesti filiaal ja AS Citadele banka Eesti filiaali vahel ettevõtte üleandmise leping, mille raames anti AS Citadel banka Eesti filiaalile üle AS Parex banka Eesti filiaali aktiivne osa, so kehtivad lepingud ja nendega seotud tagatised. Üle ei antud neid nõudeid, millised tulenesid 30.07.2010 seisuga üles öeldud laenulepingutest ja nimetatud lepingutega seotud tagatistest. AS Citadele banka Eesti filiaal on kohtule kinnitanud, et ei oma nõudeid Koit Hommiku vastu /t.l.110/. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu. Ettevõtte üleminek toimub VÕS §-de 180 lg.1 ja 182 lg.1 sätete kohaselt. Vaidlus puudub selles, et AS Parex banka Eesti filiaali ja AS Citadele banka Eesti filiaali vahel ettevõtte ülemineku leping või lepingud sõlmiti. Riigikohus on oma 4.01.2012 lahendis nr.3-2-1-129-11 p.11 selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttele kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleminek, pidi üle antama ka nõudeõigus kostja vastu, olenemata sellest, kas kostjal oli leping lõppenud või mitte. Kui AS Citadele banka Eesti filiaal käesoleval ajal kinnitab, et ei oma nõudeõigust kostja vastu, on ta nimetatud nõude kellelegi loovutanud. Hageja ei ole tõendanud, et AS Citadele banka Eesti filiaal on nõude kostja vastu loovutati talle. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule lepingut, milline tõendaks, mille alusel ja kuidas sai võimalikuks osade õiguste ja kohustuste eraldamine ettevõtte üleminekul, nagu hageja väidab. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et 2.11.2006 on kostja sõlminud hagejaga laenulepingu nr.716-06F, millest tulenevad kostja kohustused olid kuni tagatisvara müügini suures osas täitmata. VÕS § 8 lg.2 järgi on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Seega on hageja nõue lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks põhjendatud ja seaduslik. Kostja vastuväited hageja nõudeõiguse puudumise või nimetatud õiguse mittetõendatuse suhtes on alusetud. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et AS Parex banka Eesti filiaali likvideerimise käigus toimus ettevõtte üleminek AS Citadele banka Eesti filiaalile lepingu või lepingute alusel. AS Citadele banka Eesti filiaali poolt kohtule antud selgitusest /t.l.110/ nähtuvalt üleandmislepingu sõlmimise ajaks, so 30.07.2010 AS Parex banka Eesti filiaali poolt üleöeldud lepinguid AS Citadele banka Eesti filiaalile üle ei antud, vaid need jäid lepingu kohaselt hagejale. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja seisukoht, et juhul kui AS Citadele banka Eesti filiaalil tema vastu nõue puudub, peab ta olema selle kellelegi loovutanud. AS Citadele banka Eesti filiaali poolt kohtule antud selgitus /t.l.110/ tõendab, lisaks asjaolule, et AS Citadele banka Eesti filiaalil kostja vastu käesoleval ajal nõue puudub, ka seda, et sellist nõuet ei ole ta AS Parex banka Eesti filiaalilt ettevõtte ülemineku käigus omandanud. Kostja poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-129-11 väljendatud seisukohad ei toeta kostja arusaama, et ettevõtte ülemineku korral on varade selline jaotus õiguslikult võimatu.
VÕS § 113 lg.1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, kui lepingus ei ole ette nähtud kõrgemat intressimäära. Hageja on arvestanud kostjale viivist seaduses sätestatud määras /t.l.168/. VÕS § 113 lg.8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Kostja viivise vähendamist nõudnud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.