Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 19.01.2012 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu põhivõla ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.11.2006 laenulepingu nr 716-06F, mille kohaselt kostja sai hagejalt laenu 850 000 krooni (54 324,90 eurot). Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid igakuiseid graafikujärgseid makseid nõuetekohaselt. 19.12.2008 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja laenulepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 20.01.2009 oli kostja võlg hageja ees kokku 55 549,88 eurot. 20.01.2009 ütles hageja laenulepingu üles. Pärast laenulepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale kokku 575,20 eurot. Vastavalt 25.03.2013 avaldusega vähendatud nõudele palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 21 343,45 eurot, 25.03.2013 seisuga viivis 15 394,89 eurot ja alates 26.03.2013 viivis tasumata põhiosa summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Seoses hageja (ettevõtte üleandja) ja omandaja AS Citadele banka vahel sõlmitud lepingutega toimus ettevõtte üleminek. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleminek, pidi üle antama ka nõudeõigus kostja vastu, olenemata sellest, kas leping kostjaga oli lõppenud või mitte. Hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust. Maakohtu otsus 27.03.2014 otsusega Pärnu Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 21 343 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 15 394 eurot ning viivise alates 25.03.2013 VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Puudub vaidlus selles, et 02.11.2006 sõlmis kostja hagejaga laenulepingu nr 716-06F, millest tulenevad kostja kohustused olid kuni tagatisvara müügini suures osas täitmata. Seega on hageja nõue lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks põhjendatud ja seaduslik. Kostja vastuväited hageja nõudeõiguse puudumise või mitte tõendatuse kohta on alusetud. AS Citadele banka Eesti filiaali poolt kohtule antud selgitusest (tl 110) nähtub, et üleandmislepingu sõlmimise ajaks, s.o 30.07.2010, AS Parex banka poolt üles öeldud lepinguid AS-le Citadele banka üle ei antud, vaid need jäid lepingu kohaselt hagejale. Nimetatud selgitus tõendab, et nõuet kostja vastu ei ole AS Citadele banka AS-lt Parex banka ettevõtte ülemineku käigus omandanud. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kui AS-l Citadele banka kostja vastu nõue puudub, peab AS Citadele banka olema selle nõude kellelegi loovutanud. Selline varade jaotus ei ole õiguslikult võimatu.

Hageja on arvestanud viivist seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määras (tl 168). Kosja ei ole nõudnud viivise vähendamist. Apellatsioonkaebus 05.05.2014 esitatud apellatsioonkaebuses kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, jättes hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja Eesti filiaali likvideerimise käigus toimus ettevõtte üleminek AS-le Citadele banka, mille käigus kanti kogu kliendibaas, kõik varad, õigused ja kohustused üle AS-le Citadele banka. Üle ei antud ainult kliendibaas, vaid ka kõik varad ja õigused. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis (04.01.2012 lahend 3-2-1-129-11). Hageja kinnitas kohtule, et ettevõtte üleminek on toimunud seaduses sätestatud alustel (17.02.2014 kohtuistungi protokoll). Järelikult anti üle ka nõudeõigus kostja vastu, sõltumata sellest, kas leping kostjaga oli lõppenud või mitte. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on võimalik, et ettevõtte üleminekul jäetakse osa ettevõtte majandamist teenivate õigustest ettevõtte üleandjale. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja poolt esitatud tõendile, milles hageja teatab, et kannab äritegevuse AS-i Citadele banka. Hageja ei esitanud lepingut, mis hageja väitel peaks hageja nõuet tõendama. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja väide, mille kohaselt nõue kostja vastu on hagejalt kolmandale isikule üle läinud, ei ole tõendatud. Maakohus on põhjendatult tuginenud hageja esitatud AS Citadele banka Eesti filiaali juhataja 25.09.2012 kirjale (kd I tl 110), mille kohaselt anti 30.07.2010 sõlmitud ettevõtte üleandmise lepinguga AS Parex banka Eesti filiaali poolt AS Citadele banka Eesti filiaalile üle AS Parex banka aktiivne osa, s.t lepingud, ning üleantava ettevõtte koosseisust välistati 30.07.2010 seisuga üles öeldud laenulepingutest tulenenud nõuded ja neid nõudeid ei antud üle. Maakohus on otsuses jätnud märkimata kostja poolt tõenditena esitatud väljavõtted AS Citadele banka veebilehelt (kd I tl 86–88) ja hinnangu nimetatud dokumentidele, kuid see ei ole toonud kaasa ebaõiget otsust. Hageja esitatud AS Citadele banka Eesti filiaali juhataja 25.09.2012 kirjaga on kostja väide ettevõtte ülemineku käigus nõude ülemineku kohta ümber lükatud. Kostja esitatud väljavõtted AS Citadele banka veebilehelt ei muuda seda järeldust. Väljavõtete kohaselt on nendes toodud informatsioon suunatud AS Citadele banka Eesti filiaali klientidele, kelle lepingud AS Citadele banka Eesti filiaal omandas AS Parex banka Eesti filiaalilt. Väljavõtete kohaselt anti nimetatud klientidele informatsiooni AS Parex banka Eesti filiaali kliendibaasi, kehtivate lepingute ja äritegevuse AS Citadele banka Eesti filiaalile üleandmise kohta. Nimetatud klientidele suunatud väljavõtetest ei tulene, nagu oleks AS Parex banka Eesti filiaal andnud üle kogu oma vara. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole õiguslikult võimalik osa ettevõtte üleandja vara jäämine üleandjale, on ebaõige. VÕS § 182 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ettevõttesse

kuuluvad õigused omandajale üle vastavate õiguste üleandmise sätete järgi. Riigikohus on 20.10.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-105-09 märkinud, et TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttese kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga. Ülalnimetatud tõenditega on kooskõlas hageja selgitus (kd I tl 105), mille kohaselt AS Citadele banka võttis üle olemasoleva kliendibaasi ja lepingud ning AS-le Parex banka jäid kõik lõppenud lepingute lõppemisest tulenevad õigussuhted. Hageja selgitas, et vastavalt oli 2010. aastal AS Parex banka tegevus jagatud kaheks ning et edaspidi on hageja tegelenud isikutega, kellega sõlmitud lepingud olid üles öeldud. Maakohtus puudus vaidlus, et hageja andis üle finantsteenuste osutamise majandustegevusega seotud vara. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks üle andnud õigused, mis olid seotud lõppenud lepingute tagasitäitmisest tulenenud nõuete sissenõudmise majandustegevusega. Kostja ei ole esile toonud, et maakohtu otsuses tuvastatud vara jaotusega oleks ettevõtja üleandja vara lahutatud tema kohustustest ning hageja ja AS Citadele banka vaheline vara jaotus oleks seetõttu õiguslikult võimatu. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtuotsus allkirjastatud digitaalselt. Reet Allikvere

Indrek Soots

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.