Võlaõigus › Muud

menetluskulud jätta tema

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded R R esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale 28.05.2013.a. hagiavalduse SIAR GRUPP OÜ vastu järgmiste nõuetega: 1) tunnistada kehtetuks 30. juulil 2010. a sõlmitud Dinara Rizvanova ja R R poolt SIAR GRUPP OÜ-ga sõlmitud lepingud: „Korteriomandi müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4167“ ja „Hoonestusõiguse müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4169“; 2) kohustada SIAR GRUPP OÜ-d taastada lepingueelne olukord

2-13-34973 ning 3) jätta hageja menetluskulud SIAR GRUPP OÜ ning SIAR GRUPP OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 30. juulil 2010. a abikaasad: R R ja Dinara Rizvanova kostjaga, SIAR GRUPP OÜ-ga, Narva notari Tatjana Boitsova juures (kelle büroo asub Eesti Vabariigis Narva linnas Puskini tn 17), lepingud, mis pealkirjastati kui korteriomandi müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4167 ja hoonestusõiguse müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4169 (lepingute koopiad lisatud hagiavaldusele). Lepingupooled sõlmisid lepingu nr 4167 alljärgnevas: notariaalaktis osalejad on: Dinara Rizvanova (elukoht XXX, IK: XXX) ja R R (elukoht (tema sõnades kohaselt) sama e-posti aadress XXX) müüjatena ning SIAR GRUPP OÜ (registrikood 11941059, asukoht XXX, e-posti aadress XXX) ostjana. Äriühingu esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Dinara Rizvanova, (IK: XXX, elukoht XXX). Lepingu esemeks on Viru maakohtu kinnistusosakonna IdaViru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 1035008 kantud korteriomand koos selle osade ja päraldistega. Kinnistu asukoht: XXX, omanik Dinara Rizvanova. Kinnistul on hüpoteek summas 720000,00 krooni AS SEB Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sündtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Lepingu kirjeldatud hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded Dinara Rizvanova ja/või R R vastu, sealhulgas tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad 21.05.2008. a sõlmitud laenulepingust nr L 080018182, selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Müüja Dinara Rizvanova kinnitas, et ta on abielus ning lepingu ese kuulub abikaasade ühisomandisse, kuna on omandatud abielu kestel R R. R R kinnitas, et kõik tema abikaasa Dinara Rizvanova poolt käesolevas lepingus avaldatud asjaolud on tõesed ning ta on käesoleva lepingu sõlmimisega nõus. Müüjad (R R ja Dianara Rizvanova) müüvad lepingu eseme ostjale (SIAR GRUPP OÜ-le) hinnaga 250 000.00 krooni. Müügihinna kohustub ostja tasuma müüjatele hiljemalt 31.07.2011. a.. Müüjatel on õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 0,022% müügihinnast iga päeva eest, mis ostja on viivitanud müügihinna tasumisega müüjatele. (p 3.3.) Lepingupooled on leppinud eseme omandi üleandmise kokku. Müüjad lubavad ja ostja avaldab soovi kustutada Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 1035008 teises jaos senine kanne omaniku kohta ning ainuomanikuna sisse kanda SIAR GRUPP OÜ (registrikood 11941059, Sillamäe linn). On tuvastatud, et 12. mail 2009. a kanti XXX kinnistu 75301:013:0377 omanikuna kinnistusraamatusse R R. 30.07.2010. a, kinnistamisavalduse alusel on 10.08.2010. a Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa numbri all 4584308 sisse kantud Elamumaa 100%, XXX, katastritunnistus 75301:013:0377, pindala 840 m2, omanik – SIAR GRUPP OÜ, registrikood 11941059. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid lepingupooled lepingu nr 4169 alljärgnevas: notariaalaktis osalejad on: R R (elukoht XXX, IK: XXX, e-posti aadress XXX) ja Dinara Rizvanova (elukoht (tema sõnades kohaselt) XXX) müüjatena ning SIAR GRUPP OÜ (registrikood 11941059, asukoht XXX, e-posti aadress XXX) ostjana. Äriühingu esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Dinara Rizvanova (IK: XXX, elukoht XXX). Lepingu esemeks on Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr 4584308 kantud hoonestusõigus koos selle osade ja päraldistega. Kinnistu asukoht XXX, omanik R R. Müüja R R kinnitas, et ta on abielus ning lepingu ese kuulub abikaasade ühisomandisse, kuna on omandatud abielu kestel Dinara Rizvanova’ga. Dinara Rizvanova kinnitas, et kõik tema abikaasa R R poolt käesolevas lepingus avaldatud asjaolud on tõesed ning ta on käesoleva lepingu sõlmimisega nõus. Müüjad müüvad lepingu eseme ostjale hinnaga 300 000.00 krooni. Müügihinna kohustub ostja tasuma müüjatele hiljemalt 31.07.2011. a.. Müüjatel on õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 0,022% müügihinnast iga päeva eest, mis ostja on viivitanud müügihinna tasumisega müüjatele. Lepingupooled on leppinud eseme omandi üleandmises kokku. Müüjad lubavad ja ostja avaldab soovi kustutada Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 45843087 teises jaos senine kanne omaniku kohta, ning ainuomanikuna sisse kanda SIAR GRUPP OÜ (registrikood 11941059, Sillamäe linn). On tuvastatud, et 12. oktoobril 2000. a kanti XXX

2-13-34973 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Dinara Rizvanova. 30.07.2010. a kinnistamisavalduse alusel on 10.08.2010. a Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa, numbri all 1035008, sisse kantud XXX korteriomand – 775/32970 mõttelist osa maatükist, ja selle oluliseks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr XXX, mille üldpind on 77,50 m2 omanik – SIAR GRUPP OÜ, registrikood 11941059. Hageja, R R, asus hagiavalduses seisukohale, et kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni ei ole SIAR GRUPP OÜ oma lepingulisi kohustusi täitnud. SIAR GRUPP OÜ ei ole tasunud lepingus märgitud summasid soetatava kinnisvara eest. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud juhul ei ole SIAR GRUPP OÜ oma kohustust täitnud vaatamata sellele, et lepingu sõlmimisest on möödunud pea 3 aastat, kuigi maksetähtaeg oli 31.07.2011. a.. Lähtuvalt VÕS § 100 , kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 4 , kui võlgnik on kohustust rikkunud , võib võlausaldaja lepingust taganeda. Selliselt on kinnisvarade XXX ja XXX endise omanikuna ja ühena müüjatest R R õigus lepingutest taganeda. Antud juhul on tegu VÕS § 116 lg 2 p 1 olulise rikkumisega, sest R R jäi ilma lepingust saadavast tulust, kinnisvara väärtusest. Kinnisvara müügi peamine eesmärk on saada tulu müügist, ning tulu mittesaamine ostja poolt mittemaksmise tõttu on oluline rikkumine. Hageja rõhutas hagiavalduses, et VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Käesoleval ajal on Dinara Rizvanova SIAR GRUPP OÜ ainuomanik ja juhatuse liige. Selle tõttu on tal õigus vallata ja hallata ettevõttele kuuluvat vara oma äranägemise järgi. Hageja arvates kostja võib hakata aktiivselt tegelema temale müüdud kinnisasjade müügiga või kinkimisega, mille tõttu hageja ei saaks seda vara tagasi. Kinnisvara müügi tagajärjel lepingust taganemisel saab olema võimatuks lepingueelse olukorra taastamine. Kohtule 29.08.2013.a kohtule esitatud hagiavalduse täpsustustes selgitas hageja seda, mida hageja peab silmas lepingueelse olukorra taastamise all. Hageja asus seisukohale, et lepingueelse olukorra taastamine all on hageja silmas pidanud kinnisvarade müügilepingute eelse olukorra taastamist. Leping „Korteriomandi müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4167“, mille kohaselt Dinara Rizvanova ja R R müüsid ühiselt korteriomandi aadressil XXX SIAR Grupp OÜle. Leping „Hoonestusõiguse müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4169“, mille kohaselt Dinara Rizvanova ja R R müüsid ühiselt kinnisvara aadressil XXX SIAR Grupp OÜ-le. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja ei ole tasunud ülalmainitud lepingutega kinnitatud kinnisvarade maksumusi, mille tõttu hageja on esitanud kostjale taganemisavaldused. VÕS § 189 lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Hageja soovib kinnisvara tagastamist, kuid kostja antud soovile ei reageeri. Seetõttu hageja palub kohustada kostjat taastama lepingute eelne olukord kinnisvara tagastamise näol ja kohustada kostjat tasuma kõiki kulutusi notariaaltoimingute teostamise eest, et taastada kinnistusraamatus endised kinnisvarade omanikud. Palub hagi rahuldada. R R poolt esitatud nõuete tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised dokumendid. 1) Kinnistu XXX müügilepingu; 2) Korteri XXX müügilepingu; 3) Korteriomandi müügilepingu asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr 4167; 4) Hoonestusõiguse müügilepingu asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr 4169; 5) Kinnistusraamatu väljatrüki (katastritunnus 73501:013:0377, XXX); 6) Kinnistusraamatu väljatrüki (katastritunnus 73501:012:0064, XXX); 7) Eksperthinnangu 14.11.2012. a. nr 39330; 8) Eksperthinnangu 14.11.2012. a. nr 39329; 9) SIAR GRUPP OÜ 2010. a ja 2011. a majandusaasta aruanded; 10) 05.03.2013. a hageja esindaja taganemisavalduse kostjale ning 11) R. R ja D. Rizvanova 2012 a. kirjavahetuse koos tõlgetega. Kostja vastuväited

2-13-34973 Kostja, SIAR GRUPP OÜ, vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud panna R R kanda. Samas kirjalikus vastuses selgitas kostja, et ta ei võta õigeks mitte ühtegi hageja hagiavalduses jm menetlusdokumentides hageja poolt esitatud väidet ja asjaolu, välja arvatud need, millega kostja käesolevas vastuses jm oma menetlusdokumentides selgesõnaliselt nõustub. Kostja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et temal on õigus teostada ainuisikuliselt õigusi, mis tulenevad 30.07.2010 sõlmitud korteriomandi (registriosa nr. 1035008) müügilepingust ja hoonestusõiguse (registriosa nr. 4584308) müügilepingust, sh esitada nimetatud müügilepingutest tulenevat hagi kostja vastu. Kirjaliku vastuse kohaselt esitas hageja hagi, milles 28.05.2013 esitas hageja kohtule nõude – tühistada korteriomandi müügileping ja hoonestusõiguse müügileping. Nimetatud nõudeid muutis hageja hiljem ja palus tunnistada nimetatud tehingud kehtetuks. Kostja omandatud korteriomand ja hoonestusõigus kuulus hageja ja tema abikaasa ühisvara hulka. Nimetatud asjaolu on tuvastatav korteriomandi ja hoonestusõiguse võõrandamise kohta 30.07.2010 sõlmitud mõlema lepingu p 2.15 alusel. PKS § 29 lg 1 kohaselt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, siis võivad nad selle varaga tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Eelnevat arvestades, ei ole hagi põhjal tuvastatav hageja pädevus käesolevas kohtuasjas abikaasade ühisvaraga vaidluse pidamiseks. Seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 või § 423 lg 3 alusel. Kostja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et hagi alusena nimetatud asjaoludest lähtuvalt on hageja nõuded õiguslikult põhjendamatud. Kostja on seisukohal, et hagi alusena nimetatud asjaoludest tulenevalt on hageja nõuded tunnistada kehtetuks 30.juulil 2010.a sõlmitud Dinara Rizvanova ja R R poolt ühiselt SIAR GRUPP OÜ-ga sõlmitud lepingud: „Korteriomandi müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr. 4167“ ja „Hoonestusõiguse müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr. 4169“ ning kohustada taastama lepingueelne olukord on õiguslikult põhjendamatud ja ei kuulu rahuldamisele. Sellel alusel palub kostja jätta nimetatud nõuded rahuldamata. Kostjal ei ole hetkel vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta. Kostja ei soovi hetkel esitada vastuhagi. Kostja arvates on võimalik asja lahendada kompromissiga. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 162 lg 1 järgi ning kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, R R, lepinguline esindaja, Artur Pärnoja, palus kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostja kanda. Hageja lepinguline esindaja, Artur Pärnoja, selgitas kohtuistungil, et haginõue on tõendatud, aga samuti jäi hageja kohtuistungil kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja selgituste kohaselt sõlmisid 30.juulil 2010. a abikaasad R R ja Dinara Rizvanova ühiselt olles müügilepingus müüa Narva notari Tatjana Boitsova notariaalbüroos lepingud, mis pealkirjastati, kui „Korteriomandi müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4167“ ja „Hoonestusõiguse müügileping asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 4169“. Müüjas müüsid kinnisasjad ühiselt SIAR GRUPP OÜ-le. Käesoleva ajani ei ole SIAR GRUPP OÜ oma lepingulisi kohustusi täitnud. SIAR GRUPP OÜ ei ole tasunud lepingus märgitud summasid soetatava kinnisvara eest, seega kostja rikkus hageja õigusi. Lepingute sõlmimise ajal olid R R ja Dianara Rizvanova abielus ning sõlmisid müügilepingud ühiselt. Hageja esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et vaidlusalune korteriomand ja kinnistu hoonestusõigus oli lepingute sõlmimise ajal R R ja Dinara Rizvanova abikaasade ühisvara. Samuti võttis hageja esindaja kohtuistungil õigeks, et pärast R R ja Dinara Rizvanova abielu lahutamist ei ole kuni kohtuistungi päevani jagatud abikaasade ühisvara. Hageja esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et R R puudub teise ühisomaniku Dianara Rizvanova volitus müüdud ühisvara osas õigusvaidluste pidamiseks SIAR GRUPP OÜ-ga. Hageja esindaja selgitas, et peale tehingu sõlmimist suhted abikaasade vahel halvenesid. Praegu R R ei ole abielus. Tehingu tühistamine on kasulik hagejale ja endisele abikaasale. Soovib tunnistada tehingu kehtetuks. Hageja esindaja viitab VÕS § 189 lg 1, asjaõigusseaduse § 72 lg 5 teine lause, TsÜS § 138 lg 1, 2. Kostja esialgselt planeeris jätta tehingu täitmata. Kostja ei taha täita lepingu kohustusi. Hageja esindaja viitab veel AÕS § 72 lg 5, VÕS § 129 lg 1. Hageja soovib kinnisvara tagastamist. Hageja

2-13-34973 palub tasuda kostjal kõik kulud notari toimingute eest. Kostja, SIAR GRUPP OÜ, lepinguline esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Aleksei Forstiman, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud palub panna hageja kanda. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et jääb varemesitatud kirjaliku seisukoha juurde. Nõude rahuldamiseks puudub alus. Hagi ei saa rahuldada. Kostja esindaja selgitas, et taganemisavaldus peab olema vormistatud VÕS § 15 alusel. Taganemine on tahteavaldus. Hageja poolt on tahteavaldus esitatud Dinara Rizvanovale kui füüsilise isikule. Käesolevas asjas on kostjaks aga SIAR GRUPP OÜ, millisele äriühingule ei ole hageja poolt taganemisavaldust esitatud. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et hagejal on vaja valida õiged õiguskaitsevahendid antud olukorras. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti poolte seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et R R hagi SIAR GRUPP OÜ vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja kirjaliku vastusega ning poolte seletustega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et R R ja Dianara Rizvanova olid registreeritud abielus ning soetasid abielu kestel vaidlusalused kinnisasjad, mis muutusid abikaasade ühisvaraks. R R ja Dianara Rizvanova abikaasade ühisvara osas valitse varaühisuse õiguslik režiim, mille tõttu olid mõlemad abikaasad nende kinnistute ühisomanikeks. R R ja Dianara Rizvanova müüsid ühiselt vaidlusalused kinnisasjad äriühingule – SIAR GRUPP OÜ-le ning Dianara Rizvanova ei ole andnud R R nõusolekut vaidlusaluste kinnistute müügilepingust taganeda. Kohus tuvastas, et R R ja Dianara Rizvanova vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas Rais Rizvanov saab taganeda müüdud ühisvara müügilepingutest ja asjaõiguslepingutest ilma teise ühisomaniku, Dianara Rizvanova, nõusolekuta ja Dianara Rizvanova tahte vastaselt. Samuti vaidlevad pooled asjaolu üle kas R R on õigus pidada õigusvaidlusi abikaasade ühisvara üle ilma teise abikaasa (ühisomaniku) Dianara Rizvanova nõusolekuta ja heakskiiduta. Küsimuse lahendamiseks pidas maakohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-2-2-08 10.novembril 2008.a tehtud otsuse p.11 asus seisukohale, et avaldaja arvates tulenes tema ja hageja ühine nõue PKS § 14 lg-st 1, sest hageja kui avaldaja abikaasa sõlmis poolte ühisvara hulka kuulunud kinnisasja müümisel kostjatega avaldaja teadmata täiendavalt ka laenulepingu. Avaldaja andis nõusoleku üksnes kinnistu käsutamiseks. PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuna varaks olid laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 30 mõttes mh rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti (sama tuleneb ka kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 66), siis saab PKS § 14 lg 1 järgi pidada abikaasade ühisvaraks ka ühisvara arvel kolmandatel isikutel tekkinud võla tagasinõude õigust. Eeltoodul on tähendus eelkõige abikaasade ühisvara jagamisel. Tagasinõudeõiguse kuulumine ühisvara hulka ei tähenda aga seda, et abikaasadel oleks PKS § 14 lg-st 1 tulenevalt ühine õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Riigikohus on 12. detsembril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et abikaasat, kes andis kinnistu müügilepingu sõlmimiseks nõusoleku, ei saa pidada müügilepingu pooleks ning seega müügilepingu järgi kohustatud isikuks selle tõttu, et kinnistu oli abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvat asja müüv abikaasa ei esinda teist abikaasat kui sama asja kaasmüüjat. Eeltoodut arvestades on kolleegiumi arvates ühisvara arvel laenulepingut sõlmides võlausaldajaks see abikaasa, kes on laenulepingu pool, st sõlmib laenulepingu. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 187 järgi tekkis solidaarne nõue juhul, kui see oli ette nähtud lepingu või seadusega (ka kehtiva VÕS § 72 lg 1 ja § 73 lg 1 järgi võivad isikud

2-13-34973 olla ühis- või solidaarvõlausaldajateks juhul, kui see tuleneb tehingust, seadusest või kohustuse olemusest). Perekonnaseadus ei näe ette aluseid, mille esinemise korral muutuvad abikaasad ühe abikaasa sõlmitud laenulepingu solidaarvõlausaldajateks. Seega saab laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist nõuda kolmandatelt isikutelt üksnes see abikaasa, kes on laenulepingu pool. (VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.) Kuna praeguses asjas ei olnud avaldaja laenulepingu pool, st alus solidaarse nõude tekkimiseks ei tulenenud ka lepingust, ei ole avaldajal nõuet kostjate vastu. Maakohus nõustus Riigikohtu seisukohaga, et abikaasat, kes andis kinnistu müügilepingu sõlmimiseks nõusoleku, ei saa pidada müügilepingu pooleks ning seega müügilepingu järgi kohustatud isikuks selle tõttu, et kinnistu oli abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvat asja müüv abikaasa ei esinda teist abikaasat kui sama asja kaasmüüjat. Notariaalsete müügilepingute, asjaõiguslepingute ja kinnistamisavaldustega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et R R oli ainult hoonestusõiguse müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr.4169 (tl.36-40) lepingu pooleks ehk müüjaks. Selle lepingu järgi andis Dianara Rizvanova abikaasana nõusoleku R R kinnisasja käsutamiseks. Korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr.4167 järgi (tl.31-35) oli lepingu pooleks ehk müüjaks Dianara Rizvanova ning R R andis temale ainult nõusoleku kinnisasja käsutamiseks. VÕS §116 lg.1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). TsÜS §84 lg.3 esimene lause sätestab, et kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Kohus asus seisukohale, et kuna lepingus taganeda ja lepingu tühisusele tugineda või ainult lepingu pooleks olev isik, siis ei ole R R õiguslikult võimalik taganeda korteriomandi müügilepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldusest nr.4167 järgi (tl.31-35) kuna selle lepingu pooleks ehk müüjaks oli Dianara Rizvanova ning R R andis temale ainult nõusoleku kinnisasja käsutamiseks. Samal põhjusel ei ole võimalik R R tugineda selle lepingu tühisusele, mille tõttu tuleb R R hagi selles osas jätta rahuldamata. Kohus nõustub SIAR GRUPP OÜ vastuväidetega ja Riigikohtu eelpoolviidatud seisukohaga selles osas. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-136-11 tehtud 21.detsembri 2011. A otsuse p.16 asus seisukohale, et taganemise alusena on hageja nimetanud VÕS § 97 lg-t 5. See säte võimaldab erandlikult lepingust taganeda, kui on alus lepingu muutmiseks, kuid muutmine ei oleks võimalik või ei oleks teise poole suhtes mõistlik. Enne lepingust taganemist ei ole vaja nõuda lepingu muutmist. Lepingust võib taganeda selleks üldiselt ettenähtud korras (VÕS § 188 jj), kui vastavad eeldused on täidetud (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-10, p 12). Kehtivaks taganemiseks VÕS § 97 alusel peavad seega olema täidetud nii taganemise formaalsed eeldused kui ka sisulised eeldused VÕS § 97 järgi:  lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud on muutunud pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 97 lg 1; vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-10, p 11);  asjaolude muutumisega on kaasnenud poolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud on suurenenud oluliselt või teiselt poolelt lepinguga saadava väärtus vähenenud oluliselt (VÕS § 97 lg 1);  kahjustatud pool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda VÕS § 97 lg 2 p 1);  kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada (VÕS § 97 lg 2 p 2);  asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud pool (VÕS § 97 lg 2 p 3);  kahjustatud pool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (VÕS § 97 lg 2 p 4). Maakohus nõustus riigikohtu seisukohaga, et R R oli kehtivaks hoonestusõiguse müügilepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldusest nr.4169 (tl.36-40) (kus ta oli lepingu pooleks ehk

2-13-34973 müüjaks) taganemiseks VÕS § 97 alusel olema täidetud nii taganemise formaalsed eeldused kui ka sisulised eeldused VÕS § 97 järgi. Maakohus nõustus kostja seisukohaga ja asus seisukohale, et R R ei ole põhistanud kohtule ja teinud kohtule usutavaks lepingust taganemiseks vajalikkude formaalsete ja sisuliste eelduste olemasolu, mille tõttu tuleb R R hagi jätta rahuldamata. Riigikohus viidatud lahendi nr.3-2-1-136-11 p.18 asus seisukohale, et kolleegium märgib, et kohtud on õigesti leidnud, et asjaolude muutumiseks VÕS § 97 lg 1 mõttes ei saa vähemalt üldjuhul olla see, et ostja ei leia võimalust ostu finantseerida (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-10, p 13). Maakohus nõustub Riigikohtu ja kostja seisukohtadega, et R R poolt lepingust taganemise alusena viidatud (ka lepingu tühisuse alusena viidatud) ostusumma mittetasumine SIAR GRUPP OÜ poolt Rais Rizvanovile ei ole asjaolude muutumine VÕS § 97 lg 1 mõttes, mille tõttu tuleb Rais Rizvanovi hagi jätta rahuldamata. Maakohus selgitab R R, et R R on alati õigus nõuda SIAR GRUPP OÜ-lt lepingu täitmist ehk võlgnetava ostusumma tasumist kohtu korras. Riigikohus viidatud lahendi nr.3-2-1-136-11 p.22 asus seisukohale, et kolleegiumi arvates välistab lepingust taganemise ja seega ka hageja nõude rahuldamise aga VÕS § 97 lg 2 p 3, mille järgi on lepingu muutmise nõue või lepingust taganemine õigustatud üksnes juhul, kui asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-10, p 13). Kolleegium nõustub hagejaga, et riskijaotust ei saa tuletada lepingu rikkumise ajale järgnevast ajavahemikust, vaid see peab tulenema seadusest või lepingust enesest. Asjaolude muutumisest tulenevat riski, et lepingust tulenevate kohustuste täitmine muutub koormavamaks ja kallimaks, kannab lepingu puhul reeglina võlgnik, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti. Sõlmitud leping on VÕS § 8 lg 2 järgi pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui poolte kokkuleppel võimaldatakse ostjal tasuda ostuhind pärast lepingu sõlmimist, on üldjuhul tegemist ostjale soodsa tingimusega ning hinnakõikumise riski lepingu sõlmimise ja täitmise aja vahel peab kandma seetõttu tema (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-99-10, p 13). Vastasel juhul saaks ostja n-ö spekuleerida ja otsustada alles täitmise aja saabudes, kas ta ostueset tegelikult soovib. Selline õigus peaks ostjal aga olema üksnes poolte kokkuleppel. Kolleegium ei näe põhjust, miks peaks ostja, kes tasub ostuhinna lepingu sõlmimisel, olema VÕS § 97 tähenduses halvemas olukorras ostjast, kes saab ostuhinna tasumiseks rohkem aega. Hinna muutumise riski panekut kostjale kui müüjale ei saa õigustada see, et kostja talus hagejapoolset maksetähtaja ületamist ja hageja maksis viivitamise eest raha. Vastutulekut lepingut rikkunud hagejale ei pea tõlgendama kostja kahjuks. Ka ei õigusta riski panekut kostjale see, et hageja ei saanud kinnisvarahindade langust ette näha. Maakohus nõustub Riigikohtu ja kostja seisukohaga, et sõlmitud leping on VÕS § 8 lg 2 järgi R R ja SIAR GRUPP OÜ-le täitmiseks kohustuslik. Kui R R ja SIAR GRUPP OÜ kokkuleppel võimaldatakse SIAR GRUPP OÜ-le tasuda ostuhind pärast lepingu sõlmimist, on üldjuhul tegemist SIAR GRUPP OÜ-le soodsa tingimusega ning hinnakõikumise riski lepingu sõlmimise ja täitmise aja vahel peab kandma seetõttu tema. Ülalnimetatud asjaolu tõttu jätab kohus Rais Rizvanovi hagi rahuldamata. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-77-12 tehtud 04.juuni 2012.a otsuse p.14 asus seisukohale, et kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara ühise valitsemise korral võivad abikaasad teha ühisvaraga tehinguid ja pidada varaga seotud õigusvaidlusi PKS § 29 lg 1 esimese lausel järgi üldjuhul samuti üksnes ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui abikaasad ei soovi ühisvara ühiselt valitseda, saavad nad selles kokku leppida abieluvaralepingus. PKS § 28 lg 2 järgi võivad abikaasad anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Sellisel juhul on abikaasal, kellele on antud ühisvara valitsemise ainuõigus, PKS § 30 lg 1 järgi õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus sätestatud

2-13-34973 piiranguid, ning pidada ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. Seega juhul, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt. Maakohus nõustub Riigikohtu ja ka kostja seisukohaga, et kuna R R ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et R R ja Dianara Rizvanova on sõlminud abieluvaralepingu siis on jäänud tõendamata oluline asjaolu, et R R ja Dianara Rizvanova abikaasadena ei soovinud ühisvara ühiselt valitseda. Seega juhul, kui abikaasad ei olnud sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt. Ülatoodu alusel jätab kohus R R hagi rahuldamata, kuna R R ja Dianara Rizvanova ei ole esitanud kohtusse hagi ühiselt, samuti puudub R R õigusvaidluse pidamiseks Dianara Rizvanova volitus õigusvaidluse pidamiseks ühisvarasse kuuluva kinnisasja üle SIAR GRUPP OÜ-ga. Ka ei ole R R ja Dianara Rizvanova vahel sõlmitud abieluvaralepingut, millega oleks R R selline õigus antud. AÕS §119 lg.1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Tahteavaldusega 05.03.2013.a. (tl.63-65) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et R R soovides omandada müüdud kinnisasju tegi tahteavalduse lihtkirjalikus vormis, mitte aga notariaalses vormis nagu sega näeb ette AÕS §119 lg.1. TsÜS §82 sätestab, et seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul. Kuna AÕS §119 lg.1 näeb ette kinnisasja omandamise tehingule notariaalse vormi, siis tuli R R teha, seadusest tulenevalt, kinnisasjade omandamise tahteavaldus notariaalses vormis. TsÜS §69 lg.1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Kohus luges tuvastatuks kostja kirjalike vastustega ja ka tahteavaldusega 05.03.2013.a., et R R tegi kinnisasjade omandamise eesmärgil tahteavalduse Dianara Rizvanova kui endisele abikaasale, mitte aga tegelikule kinnisasjade ostajele SIAR GRUPP OÜ-le. Tahteavalduse teksti kohaselt oli tahteavalduse teine pool asjas kostjaks ning hageja ja kostja olid omavahel abielus. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et tahteavaldus ei ole tehtud SIAR GRUPP OÜ-le, kuna R R ja SIAR GRUPP OÜ ei oleks mitte kunagi saanud olla abielus, sest kehtiva (ja ka varem kehtinud) perekonnaseaduse kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel. Mehe ja juriidilise isiku vahel abielu sõlmimine perekonnaseaduse seisukohalt võimatu. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid, et tahteavaldus oli selle adressaadile, Dianara Rizvanovale, kätte antud, siis asus kohus seisukohale, et R R tahteavaldus Dianara Rizvanovale ei ole muutunud kehtivaks (TsÜS §69 lg.1 esimese lause lõpp). Eeltoodu alusel otsustas kohus R R hagi SIAR GRUPP OÜ vastu nõudega tunnistada kehtetuks

2-13-34973 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus jättis R R hagi SIAR GRUPP OÜ vastu rahuldamata, siis pidas kohus vajalikuks panna SIAR GRUPP OÜ menetluskulud OÜ R R kanda. Rais Rizvanovi menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS §174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

2-13-34973

2-13-34973

2-13-34973

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.