Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

LEXTAL

OÜ arveldusarvele

XXXXXXXXXXXX.

Asjaolud XXXesitas 15.11.2013 avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Nõue tuleneb laenulepingust, võlgniku põhivõlg pankrotiavalduse esitamise seisuga on 82 500 eurot. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole toimunud laekumisi ning on välja selgitatud, et võlgnikul puudub vara. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 02.12.2013 tasus võlausaldaja kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 200 eurot. 15.01.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 99 180 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteotunnustega tegu, kuna võlgniku käive, mis seisneb võlausaldaja poolt antud laenus, on kasutatud juhatuse liikme XXXisiklikeks kulutusteks meelelahutusasutustes, toidukauplustes, hotellides (sh välismaal). Haldur on esitanud XXXsuhtes kuriteoteate. Maksejõuetus saabus hiljemalt 20.12.2011. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 332 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 65 eurot. Haldur palub tasu hüvitada võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt ning kanda summa Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. 27.02.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, kuid täpsustas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteotunnustega tegu, mis seisneb vara raiskamises. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja oli nõus ajutise halduri aruandega. Võlgnik istungile ei ilmunud ning kirjalikke seisukohti ajutise halduri aruande osas ei esitanud. 04.03.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot ning avaldas 04.03.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 99 180 euro ulatuses, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 20.12.2011. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus kuriteo tunnustega tegu vastavalt ajutise halduri aruandele. Võlgniku vara on suures osas kulunud meelelahutusasutustes, takso- ja laevasõitudele, toidukauplustes ja hotellides. Võlgniku pangakontole oli juurdepääs XXX. Kuna võlgniku juhatuse liige on kasutanud võlgniku vara suures osas majandustegevusega mitteseotud kulutuste eest tasumisele ehk võlgniku vara raisanud, asub kohus seisukohale, et pankrotisituatsiooni kujunemise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks. Käesoleval juhul on ajutine haldur edastanud kuriteoteate Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse algatamiseks võlgniku juhatuse liikme XXXsuhtes. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 332 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 65 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi ja 48 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 332 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur palub välja mõista hüvitise vajalike kulude katteks 65 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab võlgniku vara arvelt ajutise halduri tasuks 1 332 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 65 eurot. Tasust ja kulutuste hüvitisest 1 200 eurot hüvitada ajutisele haldurile võlausaldaja XXXpoolt 02.12.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 tasutud (03.12.2013 viitenumbrile 3100057358 laekunud) summa 1 200 euro arvelt. Väljamõistetud tasu ja hüvitise katteks kanda kohtudeposiidist 1 200 eurot Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.