Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-36835 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455.

Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 07.08.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 467,41 euro saamiseks. 06.09.2013.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 14.11.2013.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 22.11.2013.a kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta. 06.12.2013.a esitas Aktiva Finants OÜ kohtule hagiavalduse Exxxx Bxxxxx vastu võlgnevuse summas 211,23 eurot ja viivise summas 211,18 eurot, s.o kogusummas 422,41 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid on Exxxx Bxxxxxxxx isiklikult kätte toimetatud Lõuna Prefektuuri vahendusel 17.02.2014.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-13-36835 Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga 29.01.2011.a liitumislepingu nr 1089395 ja järelmaksulepingu nr 1089395 ning 18.02.2011.a vara kasutuslepingu nr 1109731 ja liitumislepingu nr 1109730, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus teenuste ja kauba eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja saadud kaubale koostas Elisa Eesti AS maksegraafiku, mille alusel kohustus kostja tasuma ostetud kauba maksumuse vastavalt järelmaksugraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja rikkus maksekohustust ja ei tasunud teenuse pakkujale nõuetekohaselt. Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012.a oma nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Elisa Eesti AS on esitanud kostjale arveid, mille alusel tuli kostjal teenuse kasutamise eest tasuda. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab 211,23 eurot. Puudub vaidlus selle üle, et kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ja ei tasunud järelmaksulepingust tulenevaid makseid nõuetekohaselt ning jättis tasumata teenuse eest. Kostja ei ole hagile vastanud. TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 211,23 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja poolt esitatud viivisenõue, kuna kostja on viivitanud võlgnevuse tasumisega. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Teenuslepingus on teenuse pakkuja ja kostja kokku leppinud viivisemääras 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid hagi esitamise seisuga kogusummas 229,98 eurot. Hageja on vähendanud viivisenõuet ja nõuab kostjalt viivist põhinõudest väiksemas ulatuses ehk summas 211,18 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 422,41 eurot, millest moodustab 211,23 eurot põhivõlg ja 211,18 eurot viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja nõude esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 178,95 eurot. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a

2-13-36835 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 253,95 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.