Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-13-53306 aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455. Menetluse käik OÜ Koduliising esitas 11.11.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 354,52 euro saamiseks. 28.11.2013.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.12.2013.a. 13.12.2013.a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 22.01.2014.a määrusega andis Pärnu maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus oma 24.01.2014.a kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta. OÜ KODULIISING esitas 30.01.2014.a kohtule hagiavalduse Exx Kxxxxxxx vastu põhiosa võlgnevuse, intressi, viivise, lepingulise menetluskulu võlgnevuse nõudes summas 364,62 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 13.02.2014.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada selles osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.10.2011.a laenulepingu nr. 0057110189, mille alusel hageja andis kostjale laenu 403,99 eurot Hansapost OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 18.10.2013.a, intressimääraga 25% aastas. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust tasunud. 30.01.2014.a seisuga on Ene Kaldamäe võlgnevus laenu põhiosa tasumisel 185,67 eurot ja intressi tasumisel 32,03 eurot.

2-13-53306 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud intressimääras, mis on 25 % aastas ehk 0,068 % päevas. Seisuga 30.01.2014.a on viivis kokku 26,92 eurot. Viivis tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Hageja nõuab kostjalt lisaks võla sissenõudmise menetluskulu summas 120 eurot kokku 9 teate eest. Kohus leiab, et laenulepingu Üldtingimuste punktis 1.3.4 ettenähtud kokkuleppe puhul on tegemist leppetrahvi tingimusega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste punkt 1.3.4 on sisuliselt kokkulepe summa kohta, mida laenuandjal on laenusaaja poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda teate saatmise kulu (menetluskulu) katteks, kohustuseta tõendada kulude tegelikku suurust. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kohtu hinnangul oleks üldtingimuste punkt 1.3.4 tüüptingimusena tühine ka VÕS § 42 lg 1 alusel, kuna kahjustab kostjat kui tarbijat ebamõistlikult. Kuna poolte vahel sõlmitud laenulepingu Üldtingimuste punkt 1.3.4 on tühine, siis ei ole põhjendatud hageja nõue sel alusel kostjalt rikkumise teadete eest menetluskulu, kokku 120 euro, nõudes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saa hageja nõuda üldtingimuste p 1.2.4.a alusel võla sissenõudmiskulude (ehk menetluskulude) hüvitamist kostjalt. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 244,62 eurot, milles moodustab 185,67 eurot põhivõlg, 32,03 eurot intress ja 26,92 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Ülejäänud osas, s.o 120 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 30 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kuna kohus rahuldas hagiavalduse ca 67 % ulatuses ning jättis nõude ca 33 % ulatuses rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud 67 % ulatuses kostja kanda ja 33 % ulatuses hageja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 50,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.