Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
26.märts 2014 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-13-51363
Tsiviilasi
M. R. A. T. , R. R. K. P. õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. R. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxx; e-post:), esindaja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaadi vanemabi A. L. L P. xxxxxxxxxxxx; e-post:) Kostja I: A. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja II: R. R. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja III: K. P. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xxxxxxxxx-xxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Eelistungi toimumise aeg
25.märts 2014
1.Menetlus asjas lõpetada seoses hageja hagist loobumisega. 2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3.Hagejale riigi õigusabi osutamise tasu ja kulu 197,28 eurot jätta riigi kanda.
menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused M. R. 29.10.2013 Tartu Maakohtule hagi A. T. , R. R. K. P. kahju 1892,79 euro nõudes. Eelistungil 10.01.2014 vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjatelt kahju katteks välja mõista 400 eurot. Eelistungil 25.03.2014 esitas hageja hagist loobumise avalduse, kuna kostjad on 22.03.2014 kahju hüvitanud, paigaldades hageja sõiduki purustatud osade asemele terve küljeklaasi, esiklaasi ja katuseluugi. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjad hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud, kuid palusid menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kostjad on omalt poolt teinud kõik, et asja lahendada kohtuväliselt. Kostjad tegid hagejale mitmesuguseid ettepanekuid kahju hüvitamiseks, kuid hageja nendega ei nõustunud. Tegelikult on hagejale kahju hüvitamiseks kostjate poolt tehtud kulutused piirdunudki 150 euroga, mida kostjad olid nõus hüvitama juba varem. Seoses kostjate vastuväidetega menetluskulude jaotamise osas leiab hageja, et puudub alus menetluskulusid jagada kostjate soovitud viisil. Kostjad ei hüvitanud hagejale kahju kohtuväliselt ja vaidlesid hagile alates selle esitamisest täielikult vastu. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. Seoses hageja hagist loobumisega kuulub menetlus asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetamisele. TsMs § 168 lg 5 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi aluseks on käesoleval juhul olnud asjaolu, et kostjate alaealised lapsed lõhkusid kividega ära hagejale kuuluva sõiduauto juhipoolse tagumise küljeklaasi, katuseluugi klaasi ja tekitasid esiklaasile kivitäkked. Hageja nõudis kostjalt autoklaaside lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb klaaside asendamiseks tehtavates kulutustes. Kuna poolte kinnitusel on kostjad 22.03.2014 hageja sõiduki klaasid asendanud, on kohtu hinnangul tegemist hageja nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist. Seega iseenesest on õige hageja seisukoht, et menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda TsMS §-st 168 lg 5. Kohtu arvates ei ole hageja kohtusse pöördunud põhjendamatult. Nii hageja kui kostja A. T. kinnitusel peeti nende vahel kahju hüvitamise küsimuses läbirääkimisi ka juba enne hagi kohtusse esitamist sh pakkus kostja ise hagejale ka välja, et asendab lõhutud klaasid. Tegelikult on klaasid asendatud so kahju hüvitatud alles 22.03.3014. Kuna hagejale enne hagi esitamist kahju hüvitatud ei olnud, on hageja kohtusse pöördunud põhjendatult. Samas on hageja kohtumenetluse käigus oma nõuet enam kui neli korda vähendanud. Nõudes esialgselt kostjatelt 1892,79 euro hüvitamist, vähendas hageja 10.01.2014 toimunud eelistungil oma nõuet 400 eurole. Ka nähtub hageja enda ja kostja A. T. poolt 10.01.2014 eelistungil avaldatust, et mõni päev enne eelistungit nõudis hageja oma elukaaslase 2 (4)
vahendusel kostjalt üksnes 150 euro tasumist. Selline hageja käitumine osutab asjaolule, et hageja ka ise on pidanud esialgselt esitatud nõuet ebamõistlikult suureks. Kostjate kinnitusel on asendusklaaside maksumus olnudki 150 eurot. Asjaolu, et asendusklaasid hageja autole oli võimalik hankida tunduvalt odavamalt hageja poolt kahju hüvitisena nõutust, osutab samuti hageja esialgse nõude ebamõistlikule suurusele. Osa hageja menetluskulude suurusest ( so riigilõiv) on sõltunud otseselt tsiviilasja hinnast so hageja nõude suurusest. Tulenevalt tsiviilasja hinnast pidi hageja hagi esitamisel riigilõivuna tasuma 225 eurot, samas kui näiteks 400 euro suuruse nõude puhul oleks hageja pidanud riigilõivu tasuma tunduvalt vähem. Kohus peab eluliselt usutavaks, et hagis ebamõistlikult suurena näidatud kahjust on vähemalt osaliselt tingitud ka kostjate menetluslik käitumine, kus nad hagile vastates on hagile täielikult vastu vaielnud. Samuti raskendas ebamõistlik kahju suurus poolte kompromissile jõudmist kohtumenetluse käigus. Kuna pooled 10.01.2014 eelistungil kompromissile ei jõudnud, andis kohus hageja taotlusel temale riigi õigusabi. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2011 määruses asjas 3-2-1-63-11 (punktis 14) on selgitatud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja kinnitusel on tema menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning hagejale riigi õigusabi osutamise tasu ja kulu. Tartu Maakohtu 12.11.2013 määrusega on antud hagejale menetlusabi hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks, võimaldades tal tasuda riigilõiv 225 eurot osamaksetena 5 kuu jooksul so 45 eurot igakuiselt. Maksekorraldused tõendavad, et hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2900072699 riigilõivu katteks 12.12.2013 45 eurot, 03.02.2014 90 eurot, 03.03.2014 45 eurot so kokku 180 eurot. Seega riigilõivust on tasumata veel 45 eurot. Kuna hageja menetluse käigus oma nõuet vähendas ja menetlus on asjas võimalik lõpetada, leiab kohus, et puudub vajadus tasumata riigilõivu osa täiendavaks sissenõudmiseks. Seda enam olukorras, kus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.12.2013 otsusega on riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Tulenevalt tsiviilasja hinnast oleks hagi elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee tulnud riigilõivu tasuda 175 eurot. Hageja on esitanud taotluse hüvitada temale pool tasutud riigilõivust so 90 eurot seoses hagist loobumisega. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja on hagist loobunud, saab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust so 90 eurot tagastada. Seega tuleb otsustada, kas ülejäänud osa so 90 eurot tuleks jätta hageja enda või kostjate kanda. Nagu kohus eespool leidis, on hageja esialgselt esitatud nõue olnud ebamõistlikult suur. Kui hageja oleks esitanud hagi näiteks samas ulatuses, milleni ta vähendas oma nõuet 10.01.2014 toimunud eelistungil, tulnuks hagejal hagi elektroonilisel esitamisel veebilehe www.etoimik.ee tulnud riigilõivu tasuda üksnes 75 eurot. Kohtu arvates käesolevas asjas on hageja oma käitumisega ( esitades kostjate vastu ebamõistlikult suure nõude) oma menetluskulusid
3 (4)
märkimisväärselt suurendanud, mistõttu ebaõiglane on neid jätta kostjate kanda. Kuna riigi poolt hagejale tagastatav riigilõivu summa ületab lõivu, mida hageja väiksema nõude korral oleks pidanud üldse tasuma, leiab kohus, et ülejäänud osa so 90 krooni on õiglane jätta hageja enda kanda. Tartu Maakohtu 15.01.2014 määrusega on hagejale antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud 50 % ulatuses igakuiste osamaksetena. Tartu Maakohtu 26.03.2013 määrusega on hagejale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi vanemabi A. L. ja kulude hüvitiseks määratud kokku 197,28 eurot. Õigusrahu huvides peab kohus põhjendatuks ka riigi õigusabi tasu ja kulu jätta hageja kanda, kuid vabastades hageja TsMS § 190 lg 7 alusel nende riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.