Kohtulahend

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(4)

palub apellant jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kohtul tulnuks kohaldada TsMS § 162 lg 4. Olukorras, kus menetluse jooksul maakohtus on jäänud lahtiseks küsimus kostja lepingulise esindaja esindusõigusest ja kostja menetluskulude tekkimisest, ei olnud maakohus õigustatud jätma menetluskulusid hageja kanda. Kostja sõlmis õigusabilepingu korteriühistu põhikirjas sätestatut rikkudes. Selleks, et sõlmida õigusabileping, mis eeldab korteriühistu rahaliste vahendite kasutamist, peab kindlasti olema juhatuse otsus. Kuna vastavat otsust ei ole, siis vandeadvokaat Leino Biinil esindusõigust korteriühistu esindamiseks ei tekkinud, mistõttu puudub ka alus menetluskulude, mis on seotud lepingulise esindajaga, väljamõistmiseks hagejalt. Esindusõiguse tekkimise aluseks ei ole mitte õigusabileping ja/või volikiri. Menetluse jooksul ei ole tuvastatud, et kostja pidi leidma endale esindaja põhjusel, et kostja ei ole võimeline iseseisvalt kohtumenetluses osalema. Vastupidi, kostja seaduslik esindaja V B on juriidilisi teadmisi omav isik, mistõttu puudus täielikult vajadus sõlmida õigusabileping lepingulise esindaja palkamiseks. V B otsustas õigusabilepingu sõlmimise ainuisikuliselt, mistõttu oleks õiglane, et sel põhjusel menetluskulud oleks jäetud poolte endi kanda. TsMS-ga ei ole ettenähtud menetlusosalise kohustust leida endale esindaja, mistõttu ei ole asjakohane maakohtu väide, et kostjal ei olnud valikut, ta pidi leidma endale esindaja. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 5, kuna jättis hageja taotluse, jätta menetluskulud poolte endi kanda, tähelepanuta ja lahendamata. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna apellatsioonkaebuses on edasi kaevatud maakohtu otsus ainult menetluskulude jaotamise osas, siis muus osas ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 18.10.2013 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on rõhutanud, et TsMS § 162 lg 4 järgi menetluskulude jätmiseks poolte kanda ei piisa üksnes ebamõistlikkusest või ebaõiglusest, vaid peavad esinema asjaolud, millest järelduks, et menetluskulude jätmine selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, oleks äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Kolleegiumi arvates ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaks aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. See, et apellandi väidete kohaselt oli kostja esindajaga käsunduslepingu sõlmimiseks vajalik kostja juhatuse otsus, ei ole asjaolu, millest saaks järeldada, et menetluskulude hageja kanda jätmise oli äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Samuti ei ole aluseks TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks apellandi väited kostja juhatuse liikme õigusteadmiste kohta. Juhul, kui kellegi vastu esitatakse kohtusse hagi, siis on ta õigustatud teostama oma menetlusõigusi juriidilisi teadmisi

3(4)

omava isiku (esindaja) kaudu ja tavapäraselt on selline teenus ka tasuline. Hageja pidi hagi esitamisel arvestama sellega, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb tal kanda kostja menetluskulud. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on hageja väidete alusel kostja esindaja volitusi kontrollinud ja leidnud, et kostja esindajal olid volitused kostja esindamiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda.

Ande Tänav

Iko Nõmm

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.