Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

II Hageja nõue ja seisukohad

2-11-45804 need küsimused on ühistu liikmete pädevuses, kes peavad olema sellest eelnevalt teavitatud. 29.06.2011 üldkoosoleku teates (I köide, tl 18) näidatud päevakord ei vasta piisava läbipaistvusega tegelikult toimunule ning täiendavate otsuste kogumine ei ole ootuspäraselt korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt oli üldkoosoleku päevakorra punkti 8 all määratud otsustada audiitorkontrolli läbiviimine ja audiitori nimetamine (kuid vastavalt üldkoosoleku protokolli väljavõttele punkt 6). Audiitorkontrolli läbiviimine ja audiitori nimetamine oli ette nähtud hageja ja kostja vahel Harju Maakohtus sõlmitud kompromissiga tsiviilasjas nr 2-10-34912 (I köide, tl 23-24). 29.06.2011 üldkoosolekul hääletamine audiitori nimetamise eest oli juhatuse poolt nurja aetud ja kostja rikkus kohtus sõlmitud kompromissi tingimusi. Hageja arvab 24.05.2012 menetlusdokumendis, et 29.06.2011 koosoleku esimehe XXXpoolt oli tagasi lükatud hageja poolt välja pakutud XXX kandidatuur audiitoriks, sellel põhjusel hääletamine ei toimunud ning üldkoosoleku protokolli punkt 8 on tühine. Ka üldkoosoleku punkt 2, mis puudutab otsustust aasta 2011 eelarve kinnitamise kohta, on tühine, kuna sel küsimusel koosolekul ei hääletatud ja seoses sellega eelarve jäi kinnitamata. Juhul, et eelarve jäi kinnitamata, on kõik korteriühistu finantstegevus ebaseaduslik. Hagiavalduse 15.11.2012 terviktekstis on hageja palunud tuvastada, et 29.06.2011 toimunud korteriühistu XXX üldkoosolekul on jäänud vastuvõtmata otsus 2011.a eelarve summas 16 788.66 eurot ja tariifi 0.51 eurot/m2 kinnitamise kohta ning jäi arutamata küsimus audiitori XXX määramise kohta. Hageja palub tuvastada nende asjaolude tühisust, mida tegelikult ei toimunud. Hageja väidab, et eelarve summas 16 788.66 eurot ja tariifi määra 0.51 eurot/m2 olid pandud üldkoosoleku juhataja ja protokollija poolt otsusele tagantjärgi ilma üldkoosoleku poolt kinnitamata. Üldkoosoleku läbiviimisel ei olnud võimalik kinnitada 2011. aasta eelarvet, kuna eelarve lõppsumma ja tariifi määra arvutuseks oli vaja teha matemaatilisi arvutusi, sh halduri tasu vähendamisel kuni 3 000 kroonini oli vaja ümber arvestada sotsiaal ja muude maksude summad ning puhkuse reservi summad. Kuna juhatuse poolt ei olnud avaldatud mis suuruses õigusabikulud on pandud eelarves, siis ühistu liikmetel ei olnud võimalik arvestada, mis summa võrra vähendatakse hoolduskulud ja mis tariif seoses kulude vähendamisega tuleb lõpus. Korteriühistu juhatuse poolt perioodil 2011.a september kuni 2011.a detsembrini ja 2012.a aprilli kuude eest on majandamiskulude arvestamisel kasutatud tariifi 0.89 eurot/m2, mis oli kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku poolt 2010. majandusaastaks. Hageja arvab, et sellega, et koosoleku juhataja XXXpoolt üldkoosoleku protokollis on avaldatud vale ühistu liikmete tahe mitte määrata audiitoriks XXXon rikutud hageja õigusi valida audiitoriks see pädev isik, keda hageja usaldab. 21.11.2012 kohtuistungil on hageja arvamusel, et koosolekul oli esitatud ainult üks audiitori kandidatuur XXX, kes oli esitatud üldkoosolekule kolm päeva peale kutse väljastamist liikmetele. Kui jõuti selle punkti arutamisele, ütles XXX, et ei saanud temaga ühendust võtta ja sel põhjusel jäi otsus vastu võtmata. XXX osutas vastupanu audiitori valimistele, siis loogiliselt saab järeldused teha, et XXX ei allu ühelegi kontrollile. 21.01.2013 menetlusdokumendis on hageja arvamusel, et XXXei esita korteriühistu liikmetele aastaaruandeid ega bilansse, kuid kinnitab neid üldkoosoleku otsustega. Vastavalt 29.06.2012 üldkoosoleku otsusele kinnitati 2011. majandusaasta aruanne. Tegelikkuses oli aruanne sel ajal koostamata ning registrile esitati 2011. majandusaasta aruanne alles 03.01.2013. Seega kinnitas üldkoosolek olematu dokumendi ja selline praktika on seadusevastane. 04.09.2013 kohtuistungil hageja loobus kõikide menetluses taotletud tunnistajate ülekuulamisest ja hageja avaldas, et jääb 20.10.2011 esitatud hagiavalduse täpsustuse juurde, milles on kaks nõuet ja mis on menetlusse võetud. Hageja palub asjas kohtulahendit (II köide, tl 203-204).

2-11-45804 Hageja soovib vaidlustada 29.06.2011 üldkoosoleku otsuse punkti, kus kinnitatakse 2011.a aasta eelarve ilma kuludeta õigusabile ja remondile, vähendada kulud halduri töötasule kuni 3 000 kroonini bruto ning kinnitada selles redaktsioonis korteriühistu 2011. aasta eelarve summas 16 788.66 eurot ja tariifiga 0.51 eurot/m2 eest. Hageja taotleb punkti 8 alapunkti 2 tühisuse tuvastamist, millega hageja ettepanekut kinnitada audiitoriks XXX ei kiidetud heaks. Otsus ei vasta headele kommetele (II köide, tl 207), sest audiitori määramine oli kinnitatud kompromissiga teises menetluses. Kuna audiitorit 29.06.2011 üldkoosolekul ei valitud, siis sellega on rikutud tsiviilasjas nr 2-10-34912 24.11.2010 tehtud kompromissi kinnitamise määrust.

III Kostja vastuväited

IV Kohtu põhjendused

2-11-45804 TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 277 lg 4 kohaselt kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. TsMS § 3331 lg 2 kohaselt kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 21 lg 7 kohaselt pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 15 lg 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on 04.09.2013 kohtuistungil avaldanud (köide II, tl 203-204), et jääb 21.10.2011 täpsustatud hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub tuvastada 29.06.2011 üldkoosoleku otsuste tühisus, millega on 2011. aasta eelarve projekti arutatud ja kinnitatud ja audiitorkontrolli läbiviimine ja audiitori nimetamine otsustatud.

2-11-45804

Hagiavalduse kohaselt ei kutsutud ühistu liikmeid üldkoosolekule seaduses ette nähtud korras, materjalid olid ühistu liikmetele tutvumiseks esitamata, 29.06.2011 üldkoosoleku teates näidatud päevakord ei vasta piisava läbipaistvusega tegelikult toimunule ning täiendavate otsuste kogumine ei ole ootuspäraselt korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Kostja vaidleb hagile vastu, tuues välja, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on järgitud ja hageja nõue otsuse tühisuse tuvastamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et hagiavalduse lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kas 29.06.2011 üldkoosoleku protokolli otsuseid on võltsitud ja kas otsus audiitori nimetamata jätmise kohta on vastuolus heade kommetega. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-11-45804 võtta, et üldkoosolekule tuleb eraldi tuua arutamisele katuse ja remondi küsimus ja kinnitada remondifondi summad, kuid need küsimused on ühistu liikmete pädevuses, kes peavad olema sellest eelnevalt teavitatud. 29.06.2011 üldkoosoleku teates (I köide, tl 18) näidatud päevakord ei vasta piisava läbipaistvusega tegelikult toimunule ning täiendavate otsuste kogumine ei ole ootuspäraselt korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Kostja on seisukohal, et ta täitis kõik KÜS § 15 lg 1 ja 2 kehtestatud tingimused enne vaidlusalust koosolekut. KÜS § 15 lg 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 6.2.7 ja 6.2.9 (I köide, tl 15) kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse majandustegevuse aastakava vastuvõtmine, majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine ja muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis on toodud käesolevas põhikirjas või seadusandluses. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 6.4. kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette ja teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Hageja on esitanud väiteid, mille kohaselt seisuga 27.06.2011 ei olnud 29.06.2011 üldkoosoleku protokolli välja pandud maja trepikodades, vaid ainult üldkoosoleku protokolli väljavõte (I köide, tl 20). Kohus leiab, et MTÜS § 21 lg 7 sätestatud üldkoosoleku protokolli avalikustamise kohustuse rikkumine ei ole rikkumine, mis tingiks üldkoosoleku otsuse enda tühisuse. Üldkoosoleku otsus saab olla tühine seaduses sätestatud juhtudel, milleks on MTÜS § 241 kohaselt tingimused, et üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Asjaolu, et kostja võib olla rikkunud MTÜS § 21 lg 7 sätestatud üldkoosoleku protokolli kättesaadavaks tegemise nõuet, ei tähenda, et tegemist on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Kohtu hinnangul ei saa MTÜS § 21 lg 7 rikkumine kaasa tuua üldkoosoleku otsuse tühisust, kui on tõendatud, et liikmetele oli teatavaks tehtud 29.06.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsused väljavõtte kujul (I köide, tl 20). Üldkoosoleku kokkukutsumise teade on esitatud 13.06.2011 (I köide, tl 18) ja üldkoosolek toimus 29.06.2011 (I köide, tl 122-128), seega on üldkoosolekust informeeritud liikmeid 15 päeva ette. Üldkoosoleku 13.06.2011 teate kohaselt oli 29.06.2011 kell 18.30 toimuva üldkoosoleku päevakorras 2011.a eelarve projekti arutamine ja kinnitamine ja audiitorkontrolli läbiviimine, audiitori nimetamine (I köide, tl 18). Hageja on hagiavaldusega edastanud korteriühistu XXX 2011.a majandustegevuse eelarve projekti (I köide, tl 22), mille kohaselt 12 kuu eelarve on 508 967.67 krooni ehk 32 528.96 eurot ja tariif on 0.99 eurot/m2. Järeldust, et 2011.a majandustegevuse eelarve projekt oli liikmetele eelnevaks tutvumiseks esitatud, tõendab ka üldkoosoleku protokolli vastava päevakorrapunkti all tehtud märge (I köide, tl 123) ja asjaolu, et korteriühistu liikmed on eelarve projekti muutmiseks esitanud täpseid ja eelarve projekti dokumendist lähtuvaid muudatusettepanekuid (I köide, tl 123-124). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et kostja on 29.06.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teate esitanud põhikirjas ette nähtud etteteatamistähtaega järgides, teates oli märgitud hääletamisele kuuluvad päevakorrapunktid, mille osas vastavalt 29.06.2011 üldkoosoleku protokollile on ka otsused vastu võetud ja korteriühistu liikmetele oli esitatud 2011. aasta eelarve eelnevaks tutvumiseks.

2-11-45804 Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud MTÜS § 20 lg 6, KÜS § 15 lg 2 ja korteriühistu XXX põhikirja punktis 6.4. sätestatud nõudeid ja 29.06.2011 üldkoosolek on kokku kutsutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgides.

2-11-45804 (ilma kuludeta õigusabile ja remondile, vähendada kulud halduri töötasule kuni 3 000 kroonini bruto ja kinnitada selles redaktsioonis korteriühistu 2011.a eelarve summas 16 788.66 eurot ning tariifiga 0.51 eurot/m2) vastu võetud 18 poolthäälega, 12 vastuhäälega ja 13 erapooletu häälega. Hagejale kostja poolt 01.09.2011 seisuga andmete alusel esitatud makseteate nr 201109607200541 kohaselt on hooldus-, haldus- ja remondikulude arvestamisele kohaldatav tariif sama suur, kui 01.03.2011 seisuga andmete alusel esitatud makseteates nr 201103-607200541 (I köide, tl 21). Hageja on 20.12.2012 esitanud kohtule tunnistuse (II köide, tl 54), et üldkoosoleku punkti 2 osas otsustas üldkoosolek 2011.a eelarvet mitte kinnitada ja üldkoosoleku päevakorra punkti 8 XXX audiitoriks nimetamise kohta üldkoosolekul hääletamist ei toimunud. Tunnistuse on allkirjastanud XXX, XXX, XXX, XXX., XXX., XXX., XXX., XXX, XXX. ja XXX. Vastavalt kinnistusraamatu ärakirjale ei ole XXX XXX korteri omanik (I köide, tl 6) ja seega ei saa nimetatud isik olla ka korteriühistu liige KÜS § 5 lg 1 kohaselt ja isik ei ole kajastatud ka 29.06.2011 üldkoosoleku registreerimislehel osalejana (I köide, tl 127-128). XXX ei ole XXX korteri omanik (I köide, tl 7) ja 29.06.2011 üldkoosolekul osalejana märgitud, seega ei saa nimetatud isik olla ka korteriühistu liige KÜS § 5 lg 1 kohaselt. Hageja on 04.09.2013 kohtuistungil loobunud kõikidest menetluse käigus esitatud tunnistajate ärakuulamise taotlustest (II köide, tl 203), sh tunnistajad, kes saaksid tunnistada, et protokollis kajastatud otsuseid punkte

2-11-45804 Eeltoodud tõendeid (2011.a eelarve projekt ja 29.06.2011 üldkoosoleku otsus) TsMS § 232 lg 1 alusel kogumis hinnates on kohus seisukohal, et eelarve projektis toodud eelarve summa 32 528.96 eurot on 29.06.2011 üldkoosolekul kinnitatud eelarve (16 788.66 eurot) kohaselt vähemalt katuse remondi (200 088.72 krooni) ja halduri töötasu vähenemise (brutotasu 4 700 asemel 3 000 krooni kuus) võrra väiksem ning täiendavalt vähenenud eelarve mahtu on põhjendatud omistada 29.06.2011 üldkoosoleku otsusele jätta eelarvest välja õigusabikulud. Kohus leiab, et õigusabikulude ja katuse remondi kulude väljajätmise ning halduri töötasu vähendamise võrra kajastab 29.06.2011 üldkoosoleku otsus õigesti 2011.a eelarve kinnitamist ilma kuludeta õigusabile ja remondile ja halduri kulude vähendamisega. Hageja ei ole tõendanud ja põhjendanud, et eelarve kinnitamine summas 16 788.66 eurot ei vasta 29.06.2011 üldkoosolekul eelarve osas vastu võetud muudatustele.

2-11-45804 et XXX ei allu ühelegi kontrollile. Otsus ei vasta headele kommetele (II köide, tl 207), sest audiitori määramine oli kinnitatud kompromissiga teises menetluses. Kuna audiitorit 29.06.2011 üldkoosolekul ei valitud, siis sellega on rikutud tsiviilasjas nr 2-10-34912 24.11.2010 tehtud kompromissi kinnitamise määrust. Kostja leiab, et 29.06.2011 üldkoosoleku otsuse punkt 6.2. ei ole tühine, kuna otsuse vaidlustamise tingimus on jaatava otsuse olemasolu ja kohus ei saa kostja üldkoosoleku asemel nimetada kindlat isikut audiitoriks, nimetatud küsimus on üldkoosoleku ainupädevuses. Audiitor on määratud kostja 11.10.2011 üldkoosolekul (I köide, tl 129-131). MTÜS § 18 lg 2 kohaselt võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Üldkoosoleku 13.06.2011 teate kohaselt oli 29.06.2011 kell 18.30 toimuva üldkoosoleku päevakorras 2011.a eelarve projekti arutamine ja kinnitamine ja audiitorkontrolli läbiviimine, audiitori nimetamine (I köide, tl 18). 29.06.2011 üldkoosoleku protokolli punkti 8 audiitorkontrolli läbiviimise ja audiitori nimetamise kohta (I köide, tl 125-125) on üldkoosolekule otsustamisele pandud kaks ettepanekut. Esimene ettepanek viia korteriühistus läbi audiitorkontroll võeti vastu 20 poolthääle, 18 vastuhääle ja 5 erapooletu häälega. Teine ettepanek nimetada audiitoriks XXXjäeti vastu võtmata 14 poolthääle, 20 vastuhääle ja 9 erapooletu häälega. Kohus leiab eelnevalt käesoleva lahendi punktides 7.2. ja 7.4. toodud põhjendustest ja järeldustest tulenevalt, et hageja väited 29.06.2011 üldkoosoleku otsuse punkti 8 võltsituse ja hääletustulemuste ebaselguse kohta ei ole põhjendatud ja ei saa olla 29.06.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuste tuvastamise nõude rahuldamise aluseks. Kohus on kohus seisukohal, et kuna hageja poolt esitatud isikute tunnistus (II köide, tl 54) on vastuoluline tõend tulenevalt asjaolust, et kõik selle allkirjastanud isikud ei ole korteriühistu XXXliikmed ja kinnituses esitatud väited 2011.a eelarve kinnitamise kohta ei lange kokku hageja väidetega, siis ei saa ainult nimetatud tõendit pidada piisavaks, et tõendada hageja väidet, mille kohaselt audiitori nimetamise otsus jäi 29.06.2011 üldkoosolekul vastu võtmata. Hageja on 04.09.2013 kohtuistungil loobunud kõikidest menetluse käigus esitatud tunnistajate ärakuulamise taotlustest (köide II, tl 203), s.h tunnistajad, kes saaksid tunnistada, et protokollis kajastatud otsuseid punkte 2.6. ja 8.2. ei ole üldkoosolek vastu võtnud. Tõendamata on ka hageja väited XXXkäitumise kohta 29.06.2011 üldkoosolekul ja väited hageja kui korteriühistu liikme õiguste piiramise kohta. Hageja on 04.09.2013 kohtuistungil leidnud täiendavalt, et kuna audiitori määramine oli seotud kompromissiga teises tsiviilasjas, siis on otsus heade kommete vastane. Heade kommetega vastuolu seostatakse moraali ja õiglusega. Lähtuda tuleb ühiskonnaliikmete keskmisest moraalitunnetusest, oluline ei ole see, millise hinnangu võib anda käitumisele üks või teine konkreetne isik. Sellele saab tugineda siis, kui on vaja kaitsta ühiskonna jaoks olulisi väärtusi. Kohus leiab, et MTÜS § 18 lg 2 ja § 22 lg 1 tulenevalt on korteriühistu üldkoosolek kollegiaalne organ ja korteriühistu liikmetel on hääletades arvamusvabadus. Kohtu hinnangul asjaolu, et audiitori nimetamisel esitati ainult üks kandidaat, ei tähenda seda, et üldkoosolek on kohustatud nimetatud isiku ka valima. Kandidaadina üles seatud isik võib jääda valimata, kuna otsustamisel ei saada kokku nõutavat poolthäälteenamust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud asjaolusid, mis põhistaksid MTÜS § 241 lõikes 1 ja TsÜS §-s 86 sätestatud heade kommete vastased asjaolud, kuna võimalik vastuolu siduva kokkuleppega (kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-34912) ei tähenda koheselt vastuolu heade kommetega. Samuti toob kohus

2-11-45804 välja, et 24.11.2010 kompromissi kinnitamise määruses tsiviilasjas nr 2-10-34912 on pooled kokku leppinud selles, et hageja XXXkui juhatuse liige esitab järgmise korralise koosoleku päevakorra punktid audiitorkontrolli läbiviimiseks ja audiitori nimetamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 13.06.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teates olid kompromissiga kokku lepitud punktid üldkoosoleku päevakorda lisatud vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul juhatus ei saa tagada üldkoosoleku poolt kindla sisu või kujuga otsuse vastu võtmist, kuna üldkoosolekul osalevad korteriühistu liikmed on vabad hääletama endale sobival viisil. Kohus leiab, et käesoleva juhul heade kommete vastasuse argumendid kattuvad osaliselt tehingu tühisuse argumentidega, ja kuna on tõendamata nii hageja väide kompromissi tingimuste rikkumise kui tehingu tühisuse nõude aluseks olevad asjaolud, siis on tõendamata ka heade kommete vastase käitumise asjaolud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt hagi tühistamise põhjendusena esitatud väited ja asjaolud on piisavalt tõendamata ja rahuldamata tuleb jätta hageja nõue MTÜS § 241 lg 1 alusel korteriühistu XXX29.06.2011 üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks osas, millega on otsustatud audiitorkontrolli läbiviimine ja audiitori nimetamine.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.