2-14-2356/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ XXXesitas 17.01.2014.a. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgniku esindaja sõnul oli võlgniku põhitegevusalaks kasvuhooneteenuste osutamine tööjõu rendi teel, mis edukalt kestis aasta 2013. aasta suveni. Peamiseks lepingupartneriks oli XXX OY. Veel osutati teenust ka XXX OY-le. Seoses konkurentsi ja tööjõukulu suurenemisega ning juhatuse liikme XXX kuritahtliku tegevuse tulemusel tekkisid võlgnikul makseraskused ning Maksu- ja Tolliamet arestis pangakontod. Maksuvõlg on 7852,91 eurot (lisandub intress 412,46 eurot) ja selle tasumine ei ole võimalik. Maksuvõlg tekkis alates 10.07.2013, mil ilmnes, et juhatuse liige XXX on omavoliliselt tasunud endale lubatust suuremat töötasu. Ettevõttel puudub vara ja 2013. aasta kahjum on 7517 eurot. Ettevõte ei ole tegutsenud alates juulist 2013. Juhatuse liige XXX on juhatuse endise liikme XXX esitanud nõude alusetult saadu tagastamiseks ja üritanud pöörduda politseisse, kuid edutult. Puuduvad rahalised vahendid tsiviilnõude esitamiseks hagimenetluses. Vastuses teabenõudele selgitab võlgnik, et võlgniku tegevus toimus Soomes, peamiselt Riihikoski asulas asuvas aiandis. Renditöötajate arv kõikus vastavalt hooajale, suveperioodil oli 2-3 inimest, talveperioodil võis olla 10-15 inimest. Juhatuse liige pöördus 5854 euro tagastamise nõudega XXX poole, kes pidi tasuma osamaksed Maksu- ja Tolliameti kontole vastavalt maksunõude ajatamise kokkuleppele, kuid jättis need siiski tasumata. Politseis teatati võlgniku esindajale, et tegemist on tsiviilvaidlusega, mispeale pöördus juhatuse liige 30.08.2013 inkassofirma Ad-iutrix OÜ poole, mille esindaja teatas 06.12.2013, et omastatud raha ei ole võimalik kohtuväliselt tagasi võita ning soovitas alustada hagimenetlust. Seega ilmnes võlgnikule 06.12.2013, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu, sest alusetult omastatud raha tagasisaamise nõue muutus perspektiivituks. Seletuskirja XXX ei olnud võimalik saada. Avaldajal puuduvad pankrotiavalduse esitamise seisuga töötajad. Avaldajal puuduvad rahalised vahendid kassas ja pangakontol. Vastuses teabenõudele selgitab võlgniku esindaja muu hulgas veel järgmist: võlgniku majandustegevus lõppes juunis 2013, püsiv maksejõuetuse sai juhatusele selgeks 6.12.2013, kui inkassofirma teatas kahjunõude kohtuvälise lahenduse lootusetusest, puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud, töölepinguid lõpetati mais– juunis 2013, raamatupidamise teenust osutas XXX OÜ, 2013. aastal oli XXX töötasu kokku 13 569,63 eurot ja XXXtöötasu kokku 7852,91 eurot. Aasta Äritulud (käive) Kasum/kahjum Omakapital 2010 113 589 2 858 2 046 2011 181 490

kogusummas 5854 eurot. XXX ja XXX vaheline erimeelsus on tänaseni ametliku lahenduseta – XXX pole neid väljamakseid seni ei selgitanud ega tunnistanud nende alusetust. Ja tsiviilhagi esitamiseks puudub võlgnikul raha. Seega pole täna mingit kindlust, et XXX seda nõuet tunnistab või et seda nõuet õnnestub tõendada kohtuvaidluses. Võlgnikul puudub igasugune vara, s.h. puuduvad kinnisajad, osalused äriühingutes ja väärtpaberid. Võlgniku pangakontod on tühjad. Võlgnikul puuduvad sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest arvestatav vara puudub. Võlgniku kohustusteks on võlgnevus Maksu- ja Tolliametile 8287,80 eurot ja Soome Vabariigi maksunõue 10 376,48 eurot, kokku 18 664,28 eurot. Võlad hakkasid tekkima alates 01.01.2013. Võlgniku majandustegevus lõppes juunis 2013. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku omanikul/juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on vähemalt 18 664,28 eurot, arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub, seega netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Võlgniku teatel oli maksejõuetuse põhjuseks juhatuse liikme XXX poolt väidetavalt kuritahtlikult iseendale tasutud lubatust suurem töötasu kogusummas 5854 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei saa see väidetavalt enammakstud 5854 eurot olla püsiva maksejõuetuse ainsaks või peamiseks põhjuseks olukorras, kus võlgnikul on täitmata kohustusi enam kui 18 000 euro ulatuses. Seega on maksejõuetuse tegelik põhjus võlgniku nõrk äriplaan ja nõrk juhtimine ning omaniku puudulik järelvalve juhatuse liikme üle, mille kõige tulemusel muutus majandustegevuses 2013. aastal kahjumlikuks ning tekkis käibevahendite nappus. Võlgniku esindaja kinnitusel selgus püsiv maksejõuetus juhtkonnale 6.12.2013, kui inkassofirma teatas kahjunõude kohtuvälise lahenduse võimatusest. Võlgnik esitas pankrotiavalduse jaanuaris 2013, s.o. enamvähem mõistliku tähtaja jooksul. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks reaalne võimalus tänase seisuga puudub. Sest nõue XXX vastu on tõendamata ja ei ole tänase seisuga sissenõutav, seega on see nõue tänase seisuga lootusetu. Hagimenetluse kulude katmiseks puudub võlgnikul vara. Ainus võimalus on, kui keegi võlausaldajatest on nõus tasuma 3000 eurot esialgsete menetluskulude katteks. Vara tagasivõitmise aluseks PankrS §§ 109-113 kohaselt võivad olla tehingud või toimingud, mida võlgnik on teinud enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise aluste esinemisel on eeldusena vajalik, et võlgnik tehingut või toimingut tehes oleks olnud juba maksejõuetu või tehingut tehes oleks muutunud maksejõuetuks. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgniku tegevuse käigus tekkis 2013. aasta suvel arusaamatus juhatuse liikme ja juhatuse endise liikme vahel töötasu väljamaksete suuruse pärast. Kuid küllaltki keeruline oleks lõplikku selgust saada (ja õigust mõista) olukorras, kus juhatuse liige süüdistab juhatuse endist liiget alusetutes väljamaksetes, kuid teine pool seda ei tunnista. Kuid isegi kui õnnestuks tõendada, et see väidetav 5854 euro suurune väljamakse oli alusetu, siis selle tagasisaamine ei pruugi õnnestuda. Ja isegi kui õnnestuks tagasisaamine, oleks võlgniku omakapital ikkagi negatiivne, sest võlgniku kohustused on kordades suuremad kui see väidetavalt kadumaläinud 5854 eurot. Kuna võlgnikul arvestatav vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas käesolev menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 29 alusel. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub haldur määrata juhatuse liikme XXX ́e, XXX, tel. XXX, e-post: XXX. Ajutisel halduril kulus aruande ettevalmistamiseks 10 töötundi.

Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot. Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub haldur 397 euro suurune osa välja maksta riigi vahenditest. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks 18 664,28 eurot ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.03.2014. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 24.03.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX ́e (ik XXX).