Korteriühistu Jõhvi Narva mnt 3 hagi A. P. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 145, 04 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Jõhvi Narva mnt 3 (RK 80218227, Narva mnt 3-5, 41531 Jõhvi)
Hageja lepinguline esindaja:
Advokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ Sompa 3, 41533 Jõhvi e-post: [email protected])
Kostja:
A. P. (IK xxx, elukoht xxx
Vandeadvokaat Marina Valge (Advokaadibüroo Valge & Uiga, Kostja esindaja Vanemuise 21 A, 51014 Tartu; eriigi õigusabi korras: post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Rahuldada KÜ Jõhvi Narva mnt 3 hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. P.lt hageja KÜ Jõhvi Narva mnt 3 kasuks 933 (üheksasada kolmkümmend kolm) eurot 34 senti, millest põhivõlg on 824, 88 eurot ja viivis 108, 46 eurot.
Ülejäänud osas jätta viivisenõue rahuldamata.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmine igakuiste osamaksetena 50 (viiskümmend) eurot võlgnevuse katteks, millele lisanduvad igakuised jooksvad maksed. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud summa (933, 34 eurot) on pärast esimest makseviivitust terves ulatuses koheselt sissenõutav ja sundtäidetav.
Hageja menetluskulud kannavad hageja ja kostja võrdsetes osades. Kostja A. P. õigusabikulud kannab Eesti Vabariik.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUS
1.KÜ Jõhvi Narva mnt 3 esitas Viru Maakohtule hagi A. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 824, 88 eurot, seisuga 31.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivise 108, 46 eurot ja viivise alates 01.04.2013 kuni kohtuotuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina põhinõudest so 0,07% päevas kuni põhinõud täitmiseni vastavalt TsMS § 367. Hagiavalduse kohaselt on kostja Jõhvis Narva mnt 3-12 asuva korteri omanik ja korteriühistu Narva mnt 3 liige. Kostja on jätnud õigeaegselt arved tasumata ning seetõttu on tekkinud võlg korteriühistu ees. Hageja on kostjale korduvalt saatnud võlateateid, kuid kostja ei ole neile reageerinud ega võlgnevust kustutanud.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja märgib, et hageja on arvestanud põhinõude juurde muuhulgas ka 2009. a eest maksmisele kuuluvaid kommunaalkulusid ja viivist, kokku 143, 33 euro eest (sellest põhivõlg 141, 40 eurot ja 1,93 eurot viivis). Kostja leiab, et 2009. a kommunaalkulud ja viivis muutusid sissenõutavaks 2009. aasta lõpus ning vastavalt TsÜS § 154 aegusid 2012.a lõpus. Hageja esitas oma nõude kostja vastu 22.05.2013.a. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 681, 55 eurot (824, 88 – 141, 40). Põhivõlgnevuse osas pakub kostja kompromissina, et tasub võlgnevuse 50 euroste osamaksetena. Juhul, kui hageja kompromissiga ei nõustu, palub kostja otsuse täitmise korraks kehtestada komprommissettepanekus kirjeldatu (TsMS § 445).
3.Kostja on töövõimetuspensionär, ning tema ainsaks sissetulekuks on pension 204 eurot kuus, millest 50 eurot kulub ravimistele ja 100 eurot toidule. Hageja on arvestanud viivist 108, 46 eurot. Kuna 2009. eest arvestatud viivid on aegunud, siis seisuga 31.03.2013,a seisuga on viivis 106, 53 eurot. Kostja leiab, et temalt viivise nõudmine on ebaõiglane, kuna hageja ei
ole tõendanud temal kahju tekkimist seoses kostja poolt kommunaalkulude mittetasumisega. Hageja nõutud viivisemäär on põhjendamatult suur. Kostja leiab, et arvestades tema sissetulekut, isikut ja töövõimetust on temalt äärmiselt ebaõiglane ja ülekohtune nõda viivise tasumist olukorras, kus kostjal ei jätkuks pensionist enda esmatarbevajauste rahukdamiseks, Kostja leiab, et kohus peaks kohaldama VÕS § 162 lg 1. menetluskulude jaotamisel tuleks kostja arvetaes kohaldada TsMS § 162 lg 4, § 163. Kostja palub määrata lahendiga et kostja tasub hagejale põhivõla 681, 55 eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 50 euroste osamaksetena ja vabastada kostja viivise summas 106, 53 euro tasumisest
HAGEJA SEISUKOHT
4.Hageja ei nõustu kostja esitatud aeguminse vastuväidetaga ja märgib, et aegumisele kohaldub TsÜS § 154, mille kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja on vastavalt VÕS § 88 lg 6 sätestatud järjekorra kohaselt lugenud esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud kohustuse, st kostja poolt tasutud summad on arvestatud vana võla katteks, mistõttu sisuliselt ongi kostjal tasumata 2012. aastal talle väljastatud arvete eest. Hageja selgitab, et 2011. aastal tasus kostjal korteriühistiule arveid summas 355, 10 eurot ning 2012. aastal 449, 82 eurot, kugi nimetatud aastatel on väljastatud kostjale arveid oluliselt suuremas summas. Kostja märgib, et hageja on esitanud talle arveid aastast 2009, kuid jätab arvesse võtmata hageja esitatud andmeid selle kohta, et kostja on aastatel 2010 -2012 arvete eest ka tasunud. Kostjal on tekkinud võlg jooksvate arvete mittetäieliku tasumise tõttu. Vastavalt VÕS § 88 lg 9 ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse tätimiseks eespoolsätestatust erinevat järjekorda. Seega põhjust aegumise kohaldamiseks ei ole.
5.Hageja ei nõustu otsuse täitmise korraga selliselt, et kostja tasub 50 euroste maksete kaupa. Hageja märgib, et ajavahemikus 01.01.2011 – 18.03.2013 ei ole kostja teinud hagejale ühtegi makset, mis ületaks 50 eurot, järelikult leiab kostja, et 50 eurot tähendab nii jooksva arve kui võlgnevuse tasumist. Juhul, kui kohus rakendaks kostja pakutud tasumise variandi, jääks kehtima sisuliselt praegune olukord, kus kostjal võlg pidevalt kasvab. Hageja peab mõistlikuks igakuiste maksete suuruseks mitte vähem kui 100 eurot kuus ning seda eeldusel, et kostja tasub igakuiselt lisaks jooksvaid makseid. Juhul, kui kohus määrab otsuse täitmise ositi, siis tuleks määrata ka tingimus, et kostja poolt hagejale võlgnetav summa on pärast esimest makseviivitust terves ulatuses koheselt sissenõutav ja sundtäidetav. Hageja peab vajalikuks märkida, et otsuse täitmise korra ja viisi kohtu poolt kindlaks määramine ei ole vajalik, kuna ei ole välistatud hageja ja kostja vahelise kokkuleppe saavutamine võlasumma ositi tasumiseks täitemenetluses. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväietega ebamõistlikult suure viivise osas. Viivisemäär 0,07% maskmata summalt päevas tuleneb korteriühistuseadusest, samuti ühistu liikmete poolt kinnitatud põhikirjast.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Kostja leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud (st 2009. aastal sissenõutavaks muutunud põhivõlg ja viivis). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 tulenevalt aegusid 2009. aastal sissenõuatavks muutunud nõueded 31.12.2012.a. Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu, leides, et kostja jätab põhjendamatult arvesse võtmata asjaolud, et kostja on aastatel 2010-2012 esitatud arved osaliselt tasunud (väiksemas summas kui arvel esitatud). Kostjal on tekkinud võlg jooksvate arvete mittetäieliku tasumise tõttu. Võttes arvesse VÕS § 88 lg 6 sätesatud järjekorda luges hageja täidetuks esmalt varem sissenõutavaks muutunud põhivüla ja viivise. Hageja palub jätta aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata.
8.Kuivõrd korteriühistu majandamiskulud korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 1 mõttes kujutavad endast korduvaid / perioodilisi kohustusi, tuleb nõuete osas kohaldada TsÜS § 154 (vt Riigikohtu 14.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11). Vastavalt TsÜS § 154 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Majandamiskulud KÜS § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul lepitud kokku ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt (iga kuu) (hageja põhikirja p 3.2). Hageja esitatud tõenditest, millel kajastatud kostjale esitatud arved, nende tasumine ja arvestatud viivis, tulenevalt on tõepoolest kostja võlgnevus tekkinud 2009. aastal. Samas on kostja aastatel 2010-2013.a tasunud arveid osaliselt st väiksemas osas kui arvetel esitatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kohus leiab, et kostja ei ole praegusel juhul määranud, mis kuude eest ta makseid tasus. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks määranud, millise makse täitmiseks ta raha tasus. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tema nõue või vastuväide tugineb. Kui kostja leiab, et ta tasus makse jooksva kuu (mitte varasema võlgnevuse katteks), tulnuks esitada sellekohased tõendid. Hageja märgib, et on lähtunud VÕS § 88 lg 6 sätestatud järjekorrast, lugedes täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohus leiab, et intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist. Vastavalt VÕS § 88 lg 9 ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse tätimiseks eespool sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Seisuga 31.03.2013.a on kostja võlg hageja ees 933, 34 eurot, millest põhinõue on 824, 88 eurot ja 108, 46 eurot viivis.
9.Kostja leiab, et hageja arvestatud viivisemäär on ebamõistlikult suur ja taotleb viivise tasumisest vabastamist.
Hageja viivisenõue tuleneb KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirjast (p 3.2.10). Seega on tegemist seadusjärgse viivisega, mistõttu väide, et viivisemäär on põhjendamatult suur, on kohtu arvates alusetu. Kohus nõustub, et viivis on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel seadusest tulenev õiguskaitsevahend, mis kannab kompensatsioonilist iseloomu ning viivise suurust tuleb võrrelda kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Samas on õiguskaitsevahendina viivise kohaldamise /arvestamise eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Kostja leiab, et temalt viivise nõudmine on ebaõiglane, kuna hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist seoses kostja poolt kommunaalkulude mittetasumisega. Vaidlust ei ole selles, et kostja pole omapoolseid kohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt täitnud. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud. Tulenevalt KÜS § 2 lg 1 on korteriühistu loomise ja tegevuse eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Majandamiskulude pidev ebakorrapärane tasumine ühe korteriühistu liikme poolt kahjustab ilmselgelt teiste ühistu liikmete huve ning pole kooskõlas ühistu eesmärgiga. Vastasel juhul kaotaks KÜS § 7 lg 4 sätestatu igasuguse mõtte. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kostja oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ei ole. Siiski arvestab kohus, et osaliselt on kostja makseid tasunud. Kostja esitatud tõendite kohaselt on kostja 80% töövõimetu (otsus 879475, tl 79) ning tema igakuise sissetuleku moodustab töövõimetuspension 214, 69 eurot (tl 102) ja sotsiaaltoetus 40, 91 eurot (tl 126, 127). Arvestades kostja maksejõuetust andis kohus kostjale tema õiguste ja huvide kaitseks riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotlust lahendades (tl 140-141) tegi kohus kindlaks, et kostja on maksejõuetu ning määras õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivise kuni seisuga 31.03.2013.a so summas 108, 46 eurot. Arvestades kostja makseraskusi, jätab kohus ülejäänud osas hageja esitatud viivise nõude rahuldamata, vastaselt juhul ei oleks põhinõude tasumine reaalne lähema paari aasta jooksul.
10.Kostja taotleb otsuses kindlaks määrata otsuse täitmine ositi, so igakuiste osamaksetena 50 eurot. Hageja ei nõustu otsuse täitmise korraga selliselt, et kostja tasub 50 euroste maksete kaupa. Juhul, kui kohus rakendaks kostja pakutud tasumise variandi, jääks kehtima sisuliselt praegune olukord, kus kostjal võlg pidevalt kasvab. Hageja peab mõistlikuks igakuiste maksete suuruseks mitte vähem kui 100 eurot kuus ning seda eeldusel, et kostja tasub igakuiselt lisaks jooksvaid makseid. Juhul, kui kohus määrab otsuse täitmise ositi, siis tuleks määrata ka tingimus, et kostja poolt hagejale võlgnetav summa on pärast esimest makseviivitust terves ulatuses koheselt sissenõutav ja sundtäidetav.
Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Arvestades kostja töövõimetust ning majanduslikku seisundit, aga samuti hageja õiguslikku huvi ning ühistu liikme kohustust tasuda majandamiskulusid, peab kohus põhjendatuks määrata otsuse täitmine ositi igakuiste makstena 50 eurot + jooksva kuu kommunaalkulud tingimusel, et makseviivitusse jäämisel muutub võlgnetav summas sissenõutavaks ja on sundtäidetav. Eeltoodud viisil oleks võlgnevuse tasumine reaalne ca 1,5 aasta jooksul (933, 54 : 50 = ca 19 kuud) Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt, jättes rahuldamata osaliselt viivisenõude. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg1 kohaselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohus määras 14.10.2013.a kostjale riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. A. P.le riigi õigusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Hageja menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades (TsMS § 163 lg 1 ja § 190 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 1 või menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.